Obsah (8)

§ 85§ 105§ 40§ 8§ 96§ 130§ 131§ 95

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-470 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. V (V) kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.1

-s 8 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine esindatava nimel ja tuvastatud on maksukohustuse süüline täitmata jätmine, on eeltoodud asjaolude tõttu kaebaja süü juba seetõttu tahtluse vormis tuvastatud. Vastutusotsuses on maksuhaldur tehingute toimumise kahtluse alla seadmisel ja asjaolude motiveerimisel tuginenud maksuotsusele.

1. Juba korra 09.06.2011 maksuotsuses kajastatud motiivide dubleerimine vastutusotsuses oleks ilmselt eesmärgipäratu, kuna kaebaja on OÜ Profit Pluss (pankrotis) esindajana ka nimetatud maksuotsuse kätte saanud ja neile argumentidele edutult vastu vaielnud haldusasja nr 3-11-2336 raames. 3 Hinnates tehinguid OÜ-dega Mauser Baltic, Cartagena, Regandel Grupp, Bioextra, Trading, Kaljukivi Grupp ja Artselon on haldus- ja ringkonnakohus eelnevas maksuvaidluses haldusasjas nr 3-11-2336 üksmeelselt jõudnud veendumusele, et ainuüksi arvete esitamine ja rahasummade pangakontole kandmine ei kinnita veel seda, et tehingud ka tegelikkuses toiminud oleksid, sest eksisteerisid muud asjaolud, mis seadsid kahtluse alla tehingute toimumise maksuhaldurile väidetud viisil. Vastustaja ei nõustu jätkuvalt kaebuses antud hinnanguga, et vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud on vastutusmenetluses tuvastamata, tõendamata, loogiliselt sidumata või õigusliku motivatsioonita. Viidatud maksuotsus on tõendina kasutatav, motiivid viidatavad ja need on kohtuliku kontrolli sisuliselt korra juba läbinud.
2. Kaebaja leiab ka, et kuna 09.06.2011 maksuotsus on siduv üksnes äriühingule, mitte vastutusotsuse adressaadile ja ta ei nõustu 09.06.2011 maksuotsuses tuvastatud maksuvõlaga, vaidlustab ta vastutusotsust just sellest aspektist, et OÜ Profit Pluss (pankrotis) tehingud ei olnud fiktiivsed. Vastustaja ei nõustu jätkuvalt kaebajaga ning vaidleb kaebaja seisukohtadele vastu. Vastustaja hinnangul on käesoleval juhul täidetud kõik vastutusotsuse tegemise eeldused ning on vastutusotsus seetõttu igati õiguspärane vaatamata kaebuses esitatud üldsõnalistele vastuväidetele. Kaebaja süüküsimust on vastutusotsuses analüüsitud ja selle vorm on samuti erinevalt kaebaja arvamusest välja toodud. Etteheited haldusakti põhjendamatusest ja väidetavatest diskretsiooni vigadest on alusetud. Kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse ning OÜ Profit Pluss (pankrotis) tekkinud maksuvõla vahel on olemas põhjuslik seos, mistõttu on kaebaja vastupidised seisukohad väärad. Vastutusmenetluses on tuvastatud, et kaebaja ei ole õiguspäraselt korraldanud OÜ Profit Pluss (pankrotis) äri- ja majandustegevust ega taganud kohustuste täitmist tahtlikult. Vastustaja poolt välja toodud faktilised asjaolud on erinevalt kaebaja arvamusest tõendatud.
3. Vastustaja jääb vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde ning on seisukohal, et vastutusotsus on õiguspärane ja motiveeritud. Kaebajale solidaarse maksukohustuse panemine summas 99 533,28 eurot on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses toodud põhjendused ei anna alust vaidlustatud vastutusotsuse tühistamiseks.
4. Kohtuistungil jäi vastustaja 13.05.2015 esitatud vastuses välja toodud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused
5. Käesolevas haldusasjas on D. V esitanud halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 17.12.2014 vastutusotsuse nr 13-7/285-15 ning 27.01.2015 vaideotsuse nr 6-1/2574-2 tühistamiseks.
6. Kaevatud 17.12.2014 vastutusotsuses nr 13-7/285-15 (tl 11-19) on Maksu- ja Tolliamet tuvastanud vastutusmenetluse käigus, et D. V on Osaühing Profit Pluss (pankrotis) endise juhatuse liikmena rikkunud maksukorralduse seaduse § 8 lg-t 1, jättes tahtlikult tagamata deklareerimiskohustuse, mis tuleneb

§ 85lg-st 4 koostoimes KMS §-ga 24, § 29 lgga 1, § 31 lg-ga 1 ning Tu

MS § 54 lg-ga 4 ja § 45-53 ning tasumiskohustus, mis tuleneb

§ 105lg-st 1, koostoimes KMS § 38 lg-ga 1 ja Tu

MS § 54 lg-ga 4. Vastutusotsusega kohustati D. V OÜ Profit Pluss maksuvõla tasumiseks kogusummas 99 533,28 eurot. 20.

§ 85

lg 4 kohaselt deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama.

1. KMS § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava 4 teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.
2. KMS § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.
3. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 38 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.
4. TuMKS § 54 lg 4 kohaselt maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
5. kuupäevaks. 25.

§ 105

lg 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud kontole. Maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega (§ 33). 26. Vaidlustatud otsuses asus Maksu- ja Tolliamet seisukohale, et D. V , tegutsedes OÜ Profit Pluss juhatuse liikmena, on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi, mis tõi kaasa äriühingul maksuvõla tekkimise. Vastutusotsusega kohustati D. V OÜ Profit Pluss maksuvõla tasumiseks kogusummas 99 533,28 eurot. 27. Seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest reguleerib

§ 40

.

§ 40

lg 1 kohaselt kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 8

lg 1 kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvelt. 28. Selline vastutus realiseerub vastutusotsuse tegemisel. Nimelt

§ 96

lg 1 kohaselt maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg.

1. Äriühingu juhatuse liikmele võib vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. 5
2. Vaidlustatud otsuse punktist kolm nähtuvalt on täidetud

§ 96

lg 5 eeldus, mille kohaselt on alustatud maksumaksja suhtes sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale on välja kuulutatud pankrot. 31. Maksuvõlgade sissenõudmiseks on maksuhaldur rakendanud OÜ Profit Pluss suhtes

§ 131

lg 1 sätestatud täitetoiminguid, kuid mille tulemusena OÜ-lt Profit Pluss maksuvõlga sisse nõuda ei ole õnnestunud. Tartu Maakohtu 25.09.2012 määrusega kuulutati välja OÜ Profit Pluss pankrot.

1. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-41-05 tehtud otsuse punktides 12 ja 13 selgitanud juhatuse liikme vastutuse tekkimise eeldusi temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel (vt ka kolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 11;
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13, p 10 ja
6. detsembri
7. a otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 12). Nimetatud lahendis leidis kolleegium, et

§ 96

lõike 1, § 40 lõike 1 ja § 8 lõike 1 järgi on need eeldused järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

1. Kaebaja leiab kaebuses, et vastutusotsus on õigusvastane HMS § 54 mõttes. Vastutusotsus on kaalutlusvigadega ning põhjendamata ja vastustaja on rikkunud haldusakti motiveerimiskohustust. Vastustaja ei ole tõendanud kaebuse esitajal lasuvat süüd ega ka tahtlust. Haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav.
2. Vastustaja hinnangul on käesoleval juhul täidetud kõik vastutusotsuse tegemise eeldused ning on vastutusotsus seetõttu igati õiguspärane. Kaebaja süüküsimust on vastutusotsuses analüüsitud ja selle vorm on samuti erinevalt kaebaja arvamusest välja toodud. Etteheited haldusakti põhjendamatusest ja väidetavatest diskretsiooni vigadest on alusetud. Kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse ning OÜ Profit Pluss (pankrotis) tekkinud maksuvõla vahel on olemas põhjuslik seos, mistõttu on kaebaja vastupidised seisukohad väärad. Vastutusmenetluses on tuvastatud, et kaebaja ei ole õiguspäraselt korraldanud OÜ Profit Pluss (pankrotis) äri- ja majandustegevust ega taganud kohustuste täitmist tahtlikult. Vastutusotsuses on maksuhaldur tehingute toimumise kahtluse alla seadmisel ja asjaolude motiveerimisel tuginenud maksuotsusele. Juba korra 09.06.2011 maksuotsuses kajastatud motiivide dubleerimine vastutusotsuses oleks ilmselt eesmärgipäratu, kuna kaebaja on OÜ Profit Pluss (pankrotis) esindajana ka nimetatud maksuotsuse kätte saanud ja neile argumentidele edutult vastu vaielnud haldusasja nr 3-11-2336 raames. Hinnates tehinguid OÜ-dega Mauser Baltic, Cartagena, Regandel Grupp, Bioextra, Trading, Kaljukivi Grupp ja Artselon on haldus- ja ringkonnakohus eelnevas maksuvaidluses haldusasjas nr 3-112336 üksmeelselt jõudnud veendumusele, et ainuüksi arvete esitamine ja rahasummade pangakontole kandmine ei kinnita veel seda, et tehingud ka tegelikkuses toiminud oleksid, sest eksisteerisid muud asjaolud, mis seadsid kahtluse alla tehingute toimumise maksuhaldurile väidetud viisil. 35.

§ 96

lg 2 kohaselt vastutusotsusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 95 lõigetes 2– 5 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.

§ 95

lg 2 kohasel maksuotsus on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. 36.

§ 96

lg 3 kohaselt vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 30 päeva, arvates otsuse kättetoimetamise päevast. Kui maksusumma on määratud maksuotsusega, mida ei ole vastutusotsuse adressaadile kätte toimetatud, lisatakse vastutusotsusele maksuotsuse ärakiri ja maksusumma arvutamise metoodikat vastutusotsuses ei näidata. Sama 6 paragrahvi lõike viis kohaselt kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

1. Vastutusotsuse punkti 4.2 kohaselt tuvastas maksuhaldur maksukontrolli käigus, et OÜ Profit Pluss (pankrotis) ei ole teinud OÜ-dega Mauser Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp tehinguid kala soetamiseks, OÜdega Bioextra ja Trading tehinguid transporditeenuse soetamiseks ega OÜ-tega Kaljukivi Grupp ja Artselon tehinguid kalapüügiteenuse saamiseks. Kala üleandmine OÜ-de Mauser Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp poolt OÜ-le Profit Pluss (pankrotis) ei ole tõendatud ja nendelt äriühingutelt ei ole OÜ Profit Pluss kala soetanud.
2. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et OÜ Profit Pluss (pankrotis) on soetanud kala tundmatutelt isikutelt, kes pole käibemaksukohustuslased. Selle tagajärjel vähenes OÜ Profit Pluss (pankrotis) kontrollitava perioodi mahaarvatud sisendkäibemaksusumma.
3. Maksumenetluses on tõendatud, et OÜ Profit Pluss (pankrotis) ei ole OÜ-delt Bioextra ja Trading kaupa ja teenuseid saanud. Ühtlasi puudus OÜ-l Profit Pluss (pankrotis) õigus kontrollitava perioodi sisendkäibemaksu hulka arvata käibemaks, mis oli märgitud OÜ-de Kaljukivi Grupp ja Artselon kalapüügiteenuse arvetele, kuna tegelikud teenuse osutajad ei olnud käibemaksukohustuslased.
4. Kontrolli tulemusena väljastas maksuhaldur OÜ-le Profit Pluss (pankrotis) 09.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/4506-
5. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse poolt läbi viidud OÜ Profit Pluss maksustamisperioodide jaanuar 2009 kuni aprill 2010 käibeja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsuse kontrolli tulemusena määras maksuhaldur OÜ-le Profit Pluss 09.06.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/4506-48 täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 44 520,98 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku 55 743,67 eurot, kokku 100 264,65 eurot. Riigikohtu Halduskolleegium on
6. juuni 2013 lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-17-13 punktis 17 asunud seisukohale, et juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on küll äriühingu maksuvõlg, kuid vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastatakse vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel. Maksuotsus pole vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiks. Maksuhaldur võib vastutusotsuses viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele.
7. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et OÜ Profit Pluss on esitanud kohtule kaebuse 09.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/4506-48 tühistamiseks ning haldusasjas nr 3-11-2336 jättis Tartu Halduskohus OÜ Profit Pluss kaebuse rahuldamata. Eelnimetatud haldusasjas on kohus asunud seisukohale, et kala üleandmine OÜ-de Mauser Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp poolt kaebuse esitajale ei ole tõendatud ja nendelt äriühingutelt ei ole kaebuse esitaja kala soetanud. Kohus on haldusasja 3-11-2336 otsuses märkinud, et Maksu- ja Tolliamet on õigesti asunud seisukohale, et ainuüksi arve esitamine ja rahasumma pangakontole kandmine ei kinnita veel seda, et tehingud ka tegelikkuses arvel märgitud osapoolte vahel toimunud oleksid. Samuti ei kinnita tehingute toimumist ainuüksi esmakokkuostukviitungid. Muuhulgas maksuhaldur on tuvastanud, et Profit Pluss OÜ on tema poolt kantud summad teistele äriühingutele tagasi saanud ning Profit Pluss OÜ pidi olema teadlik, et arved on fiktiivsed ning tehingut tegelikult ei ole toimunud ning järelikult on OÜ Profit Pluss osalenud maksupettuses. 7 Kokkuvõttes kohtu hinnangul on maksuhaldur õiguspäraselt toiminud, järginud uurimisprintsiipi, kogunud hulganisti tõendusmaterjali ja võtnud arvesse kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ning teinud motiveeritud makseotsuse, mis käsitleb kõik maksumääramise aluseks olevaid asjaolusid. Tartu Ringkonnakohtu
8. detsembri 2012 otsusega jättis ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.02.2012 otsuse haldusasjas nr 3-11-2336 muutmata. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 15.01.
10. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on alates 29.02.2008 kuni OÜ Profit Pluss pankroti välja kuulutamiseni juhatuse liikmeks D. V . Maksuhalduri hinnangul on maksumenetluse ja vastutusmenetluse raames D. V andnud vastuolulisi ja umbmääraseid seletusi, menetluses saadud andmed viitavad selgelt asjaolule, et äriühingu juhatuse liige omas juurdepääsu OÜ Profit Pluss (pankrotis) raamatupidamisdokumentidele ja tegeles äriühingu igapäevase juhtimisega. Seega maksuotsusega määratud maksuvõlg, mida ei ole olnud võimalik sisse nõuda, kujunes ajavahemikul, mil äriühingut juhtis D. V .
11. Vaidlustatud otsuse punktis 6 on maksuhaldur asunud seisukohale, et on leidnud tuvastamist, et D. V on rikkunud kohustust tagada äriühingu

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. D. V ’i juhiste ja kontrolli alusel on OÜ Profit Pluss (pankrotis) esitanud ebaõigeid andmeid käibedeklaratsioonides, arvestanud valesti käibemaksusumma ning kajastanud alusetult sisendkäibemaksu. Samuti seisnes rikkumine võltsarvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises, mis tõi kaasa selle, et OÜ-lt Profit Pluss (pankrotis) viidi ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel välja raha, jättes seejuures deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega kaasneva tulumaksukohustuse.

1. Tartu Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-11-2336 otsuse punktis 9 leidnud, et vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur seega, hinnates kogumis maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ning võttes arvesse väljaselgitatud asjaolude elulist usutavust, õigesti tuvastanud, et kaebuse esitaja poolt eelnimetatud osaühingute käest väidetava kala soetamise tehingutel puudus majanduslik sisu. Kala soetamiseks väljastatud arvete näol oli tegemist fiktiivsete arvetega ning arvete saaja oli sellest ilmselgelt ka teadlik.
2. Kolleegium on oma praktikas möönnud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 20).
5. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega, et antud juhul ei kajastanud esitatud arved tehingute tegelikku majanduslikkus sisu ja tehingu õigeid osapooli ning kui isik on teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ning ka esitatud dokumentide võimalikust fiktiivsusest, kajastades neid dokumente siiski oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses. Muuhulgas märkis ringkonnakohus (3-11-2336), et käesolevas asjas ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et kaebajal oli ostjana ka ilmselge majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta fiktiivsete arvete alusel enda maksustatavast käibest arvestatud käibemaksust alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust ning nende arvete alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksukohustusest kõrvalehoidumise kaudu. Kuna kaebuse esitaja võinuks ka ise esmakokkuostjana kala kokku osta, siis saab tema vastupidisest tegevusest järeldada, et kaebuse esitajal oli huvi kasutada käibemaksukohustuslastest varifirmasid kala kokkuostuäris tehingupartneritena, võimaldamaks sisendkäibemaksu võrra vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning ettevõttest sularaha välja viia.
6. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et kirjeldatud juhatuse liikme tegevus saab olla vaid teadlik ning see oli suunatud maksupettuse toimepanemisele ehk D. 8 V ’i OÜ Profit Pluss (pankrotis) juhtimise ajal tegutses eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumise kohustusest. Eeltoodud käitumise tulemusel tekkis OÜ-l Profit Pluss (pankrotis) maksuvõlg käibemaksu osas summas 44 520,98 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 55 743,67 eurot. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et tegelikkuses mittetoimunud tehingute andmete kasutamine raamatupidamises saab toimuda vaid tahtluse vormis. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Seepärast seaduslik esindaja sellises olukorras mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise.
7. Vaidlustatud vastutusotsuse punktis 8 märgitud maksuhalduri hinnangul kui D. V ’i juhatuse liikmeks oleku ajal ei oleks rikutud deklareerimiskohustust ning ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid oleks jäetud tegemata, siis ei oleks tekkinud maksevõlga ja äriühing omaks rahalisi vahendeid, mida oleks võimalik kasutada OÜ Profit Pluss (pankrotis) maksuvõla vähendamiseks. Maksuhaldur on seisukohal, et D. V ’i teadliku ja tahtliku tegevuse ja OÜ Profit Pluss (pankrotis) maksuotsusega määratud maksevõla vahel on otsene põhjuslik seos.
8. Kohu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et OÜ Profit Pluss (pankrotis) juhatuse liikme D. V ’i tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele ja mille tulemusel tekkis OÜ-l Profit Pluss (pankrotis) maksuvõlg käibemaksu osas summas 44 520,98 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 55 743,67 eurot.
9. Kolleegium on rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine.

§ 40

lg‑s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13, p 14).

§ 8

lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40

lg‑s 1 nimetatud tahtlus eeldab ka seadusliku esindaja soovi eelnimetatud kohustusi rikkuda.

1. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et tegelikkuses mittetoimunud tehingute andmete kasutamine raamatupidamises saab toimuda vaid tahtluse vormis. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Seepärast seaduslik esindaja sellises olukorras mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise.
2. HMS § 54 haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
3. Halduskohus on seisukohal, et vastutusotsuses on kaebaja süüd ning põhjuslikkus seost maksuvõla tekkimise ja maksuseaduste rikkumise vahel põhjalikult analüüsitud. Halduskohus nõustub maksuhalduri põhjendustega. Vaidlustatud vastutusotsuse punkti 7 kohaselt nähtub, et D. V ’i puhul seisneb

-s § 8 sätestatud kohustuste rikkumine selles, et ta ei korraldanud jaanuar 2009 kuni aprill 2010 maksustamisperioodil OÜ Profit Pluss (pankrotis) käibemaksuarvestust nõuetekohaselt, mille tulemusena arvestati äriühingu käibedeklaratsioonide esitamisel sisendkäibemaksu võltsarvete alusel ning tasuti käibemaksu seaduses sätestatust vähem. Samuti seisnes rikkumine ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises, mis tõi kaasa, et OÜ-st Profit Pluss (pankrotis) viidi ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel välja raha, jättes seejuures deklareerimata ja 9 maksuhaldurile üle kandmata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega kaasneva tulumaksukohustuse.

1. Tulenevalt eeltoodust jääb D. V ’i kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.12.2014 vastutusotsuse nr 13-7/285-15 ning 27.01.2015 vaideotsuse nr 6-1/2574-2 tühistamiseks rahuldamata.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 16.03.2015 tasutud riigilõiv summas 750 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik 10