lg-st 2 ja § 12 lg 1 p-st 2 tulenevalt jahipiirkonna piire, kui jaotatakse kasutusse andmata jahipiirkond. Senine Anguse jahipiirkond (28 390
§-le 5 on jahipiirkond suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris peab olema vähemalt 5000 ha. Muudatus aitab vältida erinevatest põhjustest (nt tiheasustusala laienemine, looduskaitselised piirangud jmt) tuleneda võivat Muuga ja Tudu jahipiirkondade jahimaa vähenemist alla
§-s 5 sätestatud määra. Liitmise tulemusel jääb Muuga jahipiirkonda osa Tudusoo looduskaitsealast (ca 96 ha), mida ei ole otstarbekas liita Tudu jahipiirkonnaga, kuna sellisel kasutusse andmata jahipiirkonna jaotamisel ei ole moodustuvate jahipiirkondade piirid looduses selgelt eristatavad. Ülejäänud 2
eaduse eelnõu seletuskirjas märgiti, et seaduse jõustumisega ei kaasne jahipiirkondade praeguste piiride muutmist. Ebaselge on, miks otsustati muuta jahipiirkondade piire, mitte ei otsustatud moodustada uut jahipiirkonda (JahS § 20 lg 4). Nii Tudu kui Muuga jahipiirkonnad vastavad
§-st 5 tulenevale suuruse nõudele (5000 ha). Käskkirjadest ei nähtu põhjused, mis võivad reaalselt viia jahipiirkonna pindala alla seaduses sätestatud nõuet. Viidatud on küll hüpoteetilistele võimalustele nagu tiheasustusala laienemine, looduskaitselised piirangud jmt, ent ei nähtu, et mõni loetletud juhtudest ka reaalselt esineks. Tudusoo looduskaitsealaga seotud kaalutluse näol on tegemist otsitud ja ebakohase kaalutlusega, sest seni ei ole praktikas probleeme tekkinud. Keskkonnaamet teatas 26.03.2015, et Tudusoo looduskaitseala liidetakse tervikuna ühe jahipiirkonnaga, et tagada parem seireandmete kogumise võimalus kaitseala valitseja jaoks (andmed kogub ja esitab üks jahipiirkonna kasutaja). Vaidlustatud korraldustes on välja toodud, et Tudu jahipiirkonna territooriumile jääb 4654 ha Tudusoo looduskaitseala kogupindalast (4748,9 ha). Seega on haldusorgan menetluse jooksul oma seisukohti muutnud. Tudusoo kaitseala jätmist osaliselt Muuga jahipiirkonnale ei saa põhjendada ka looduses hästi eristatavate piiridega, kuna Muuga jahipiirkonnale jääv kaitseala osa on ümbritsetud hästi liigeldava teega ning seega ka looduses selgelt eristatava piiriga. Keskkonnaameti praktika on erinevates piirkondades põhjendamatult erinev, sest Nõva jahipiirkonnas piiride muutmist sobivaks ei peetud. Põhjendamatult on eelistatud kahe jahipiirkonna huve ning jäetud kõrvale teiste, sh endise Anguse jahipiirkonna kasutusõiguse luba omanud isikute huvid. Vaidlustatud käskkirjade alusel Tudu ja Muuga jahipiirkondadega liidetavast alast oleks võimalik moodustada uus jahipiirkond, mille saaks üldises korras anda kasutusloaga eraõigusliku juriidilise isiku kasutusse. Loa saamiseks saaksid konkureerida ka Tudu ja Muuga jahipiirkonnad ning juhul, kui neil õnnestub vastavalt
lg-le 6 saada jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel, oleks neil võimalik taotleda jahipiirkonna piiride muutmist vastavalt
-st tulenevalt on seadusandja eesmärk olnud olemasolevate jahipiirkondade säilitamine muutmatul kujul. Arengukavaga võetud eesmärgiks on tagada, et jahipiirkondade jahimaa pindala vastaks ka edaspidi vähemalt
-s sätestatud miinimumile, st oleks vähemalt 5000 ha. Muuga ja Tudu jahipiirkondade piiride muutmine on
-s sätestatud vahend, kuidas jahinduse arengukava eesmärke ellu viia.
§-des 11 ja 12 on sätestatud Keskkonnaameti volitus ja pädevus moodustada nii uusi jahipiirkondi kui muuta olemasolevate jahipiirkondade piire.
-st tuleneb Keskkonnaametile jahipiirkondade ümberkorraldamisel ulatuslik kaalumisruum. Tõenäosus, et Tudu ja Muuga jahipiirkondade jahimaa pindala langenuks lähiajal alla
§s 5 sätestatud miinimumi, ei olnud suur ning seetõttu ei ole see olnud ka piiride muutmise peamiseks kaalutluseks. Eelkõige on piiride muutmisel lähtutud sellest, et piirnevates jahipiirkondades oleks tagatud võrdsed jahipidamisvõimalused. Muuga ja Tudu jahipiirkonnad erinevad teistest oma pindalalise väiksuse poolest. Keskkonnaamet nägi võimalust tagada Muuga ja Tudu jahipiirkondadele võrdsemad jahipidamise võimalused võrreldes teiste ümbruskonna jahipiirkondadega. Kasutusse andmata jahipiirkonna osaline (sh Tudusoo looduskaitseala enamuse) liitmine Tudu jahipiirkonnaga aitab kaasa looduskaitselise eesmärgi saavutamisele. Nimelt on seireandmete täielikkus kaitseala piires vajalik kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks. Loodusobjekti kaitstavate väärtuste otseseks ohuteguriks on väikeulukid ja metssead, kes ohustavad kaitstavaid taimeliike ja maas pesitsevaid linnuliike (nt metsis). Seetõttu on lisaks seireandmete võimalikult täpsele ülevaatele kaitstava loodusobjekti piires Keskkonnaametile vajalik ka teave selle kohta, kui palju jahiaasta jooksul kaitseala territooriumil kütiti. Selliste andmete kogumine on kaitseala valitseja jaoks lihtsam, kui kaitseala jääb kogu ulatuses ühe jahipiirkonna kasutaja territooriumile. Tudu jahipiirkonnast jääb välja 94,9 hektarit Tudusoo looduskaitsealast, mis on 2% looduskaitseala kogupindalast. See ala on seireandmete kogumise ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse seisukohast niivõrd väike ala, mis 19.05.2015 käskkirjas ning 26.03.2015 kirjas väljendatud eesmärki ja põhjendusi ei väära. Tudu ja Muuga jahipiirkonna vaheline piir, mis eraldab väikese osa Tudusoo looduskaitsealast, on väga selgelt eristatav ja sirgjooneline, mistõttu Keskkonnaamet otsustas mitte liigendada jahipiirkonna piire, järgides täpselt Tudusoo looduskaitseala piiri. Menetluse käigus on antud maaomanikele piisavalt võimalusi menetlusprotsessis kaasa rääkida. Vastavalt
lg-le 5 kohaldatakse jahipiirkonna moodustamisel ja selle piiride muutmisel avatud menetluse sätteid, arvestades
erisusi. Ükski maaomanik 19.05.2015 käskkirjade menetluses ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitanud. Seega ei vasta tõele kaebajate 4
eaduse ja jahinduse arengukavaga. Kuna uut arengukava ei ole kinnitatud ning varasemas arengukavas sätestatud eesmärke ei ole suudetud täielikult ellu viia, on võimalik jätkuvalt tugineda varasemale arengukavale. Arengukavast ei tulene, et olemasolevaid jahipiirkondi tuleb igal juhul muutmata kujul säilitada.
lg 1 p 2 annab aluse jahipiirkonna piiride muutmiseks, kui jaotatakse kasutusse andmata jahipiirkonda. Piiride muutmise pädevus on
Vastustajal on lai otsustuspädevus selle üle, milline asjassepuutuvatest huvidest on konkreetsel juhul kaalukaim. Kohus ei saa kaalutlusotsuste puhul sekkuda vastustaja otsustuspädevusse. Käskkirjadega saavutati arengukavas seatud eesmärk anda RMK poolt hallatavad jahipiirkonnad eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kasutusse. Kaalutlusviga ei ole haldusaktide andmisel tehtud. Käskkirjade peamine eesmärk oli võrdsete jahipidamisvõimaluste tagamine antud jahipiirkonnas võrreldes jahipidamisvõimalustega sellega piirnevates jahipiirkondades. Vajadus vältida Tudu ja Muuga jahipiirkondade pindalade vähenemist alla seaduses toodud miinimummäära ei ole asjakohatu kaalutlus. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta pidas vajalikuks vaatamata sellele, et kaitseala valitseja jaoks oleks eelistatum lahendus küll kogu Tudusoo looduskaitseala jäämine ühe jahipiirkonna piiridesse, arvestada ka sellega, et jahipiirkondade piiritlemisel on oluline arvestada ka piiride kergema tuvastamisega. 5
eaduse eelnõu seletuskirjas märgiti, et „vabanenud jahipiirkond antakse taas kasutusse üldises korras, st jahipiirkonna kasutusõiguse loa saab isik, kes on saavutanud jahipiirkonna suurema osa ulatuses kokkuleppe maaomanikega jahipidamiseks nende kinnisasjal“. Jahinduse arengukavas aastateks 2008–2013 märgiti, et riigi hallatavad jahipiirkonnad (praegused RMK jahimajandid) reorganiseeritakse, andes need üldises korras eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kasutusse. Seega tuli jahipiirkond anda kasutusse üldises korras. Kui kohus siiski leiab, et vastustajal oli õigus endise Anguse jahipiirkonna lõunapoolsed alad liita kõrvalasuvate jahipiirkondadega, tuleb käskkirjad ikkagi tühistada, sest vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Tudu ja Muuga jahipiirkondade pindalade vähendamine on asjakohatu kaalutlus. Tiheasustusala laienemine ei ole reaalne oht. Seda möönis ka vastustaja ise. Tudu, Muuga ja endise Anguse jahipiirkonna lõunapoolse osa vahel oli looduses selgesti eristatav piir olemas ka enne selle piirkonna liitmist Tudu ja Muuga jahipiirkondadega ning piiride selgemaks muutmisega ei saa õigustada käskkirjade alusel tehtud muudatuste tegemist. Tudusoo looduskaitseala jäämise vajadust peamiselt ühe jahipiirkonna piiresse on vastustaja põhjendanud asjaoluga, et see on vajalik kaitseala valitsejale koostöös jahipiirkonna kasutajaga seireandmete kogumiseks kogu Tudusoo looduskaitsealal, sest nii saadakse parem ülevaade ulukiasurkonna seisundist kaitsealuse objekti piires ning see aitab paremini kavandada seal küttimise mahtu ja struktuuri. Jääb arusaamatuks, kuidas on seireandmete kogumine keerukam, kui kaitseala on jagatud kahe jahipiirkonna vahel, sest
lg 2 sätestab, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud teostama ulukite seiret oma jahipiirkonna piires ning keskkonnaministri 23.05.2013 määrusega nr 27 on jahipiirkonna kasutajale pandud kohustus esitada need andmed Keskkonnaagentuurile. Kaebajatele ei antud võimalust osaleda jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise menetluses ja sellega koheldi neid ebavõrdselt. Vastustaja praktika on piirkonniti põhjendamatult erinev. Kaebajad esitasid kokkulepped maaomanikega, et teavitada vastustajat oma huvist jahipiirkonna kasutamiseks ja maaomanike nõusolekust seda teha. Vastustajal tuli seetõttu kaaluda erinevaid huve, ent seda ei tehtud. 10. Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. 6
eaduse eelnõu seletuskirja lõik käsitleb olukorda, kus Keskkonnaamet ei otsusta jahipiirkonda ümber korraldada.
lg 1 p-st 2 tuleneb seaduslik alus jahipiirkonna piiride muutmiseks, kui tegemist on kasutusse andmata jahipiirkonnaga. Keskkonnaametil on jahimaa korraldamisel ulatuslik kaalutlusruum. Endise Anguse jahipiirkonna osalise liitmisega Muuga ja Tudu jahipiirkondadega võrdsustati jahipidamisvõimalusi piirkonnas, seejuures ühegi konkreetse isiku huve teisele eelistamata. Jahipidamisvõimaluste võrdsustamise põhikaalutluse kõrval oli vastustajal kaitstava loodusobjekti valitsejana õigus kasutusse andmata jahipiirkonna ümberkorraldamisel võtta arvesse loodusobjekti paiknemist. Samuti on põhikaalutlust – jahipidamisvõimaluste võrdsustamine piirkonnas – toetava argumendina arvestatud Tudu ja Muuga jahipiirkondade jahimaa pindala võimalikku vähenemist alla
eaduses sätestatud miinimumi. Jahipiirkonna jaotamisel looduses selgelt eristatavate piiride eelistamine puudutab muudetavate piiride kulgemist, mitte otsustust, kas jätta Anguse jahipiirkond alles või jaotada see piirnevate jahipiirkondade vahel. 11. MTÜ Tudu Jahiühistu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Arengukava näeb ette, et riigi hallatavad jahipiirkonnad korraldatakse ümber. Vaidlustatud käskkirjad tagavad Anguse jahipiirkonna reorganiseerimise eraõiguslikeks jahipiirkondadeks. Arengukavas,
eaduse seletuskirjas ega
eaduses ei ole sätestatud, et reorganiseerimise käigus tuleb säilitada jahipiirkondade piirid või moodustada tuleb mitu uut jahipiirkonda. Jahipiirkondade piiride muutmine on lubatud
Menetlus toimus nõuetekohaselt. Kaebajatel oli võimalus osaleda uue Anguse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise menetluses kõigi uute tulijatega võrdsetel alustel. Muuga ja Tudu jahipiirkonna piiride muutmise põhjuseks oli nende jahipiirkondade väiksus. Pärast piiride muutmist on Anguse, Tudu ja Muuga jahipiirkonnad võrreldava suurusega. Suurem osa Tudusoo looduskaitsealast arvati Tudu jahipiirkonda. Kaebajate poolt sõlmitud lepingud jahipidamise korraldamise kohta ei näita mingilgi määral maaomanike seisukohta Muuga ja Tudu jahipiirkonna piiride muutmise kohta. Üldjuhul ei ole maaomanikul vahet, kes peab tema maal jahti, ja ta annab nõusoleku kõigile taotlejatele. Ükski maaomanik ei esitanud piiride muutmise kohta vastuväiteid. Kaebajad tegutsevad lähtudes oma ärihuvidest. Kaebajate esindajad on teiste jahipiirkondade juhatuse liikmed. Kolmandate isikute liikmed on kohalikud jahimehed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Kaebajad ei ole kohtumenetluses väitnud, et Keskkonnaamet rikkus jahipiirkondade piiride muutmise otsustamisel ja Anguse jahipiirkonna Rakvere-Rannapungerja maantee lõunapoolsest osast uue jahipiirkonna moodustamise (selmet see ala jagada seniste Muuga ja Tudu jahipiirkondade vahel) ettepaneku rahuldamata jätmisel menetlusnorme. Kaebajate väited vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse kohta puudutavad üksnes vastustaja poolt otsustamisel aluseks võetud materiaalõiguse väärkohaldamist: kaebajate arvates oli jahinduse arengukavaga ja
eaduse eelnõu seletuskirjaga vastuolus RMK poolt jahipiirkonna kasutusõigusest loobumise korral jahipiirkonna piiride muutmine ning isegi kui see oleks lubatud, siis on vastustaja teinud kaalutlusvigu, lähtudes lubamatutest kaalutlustest ja arvestamata võrdse kohtlemise põhimõtet. 7
eadus jätab selles osas avara kaalutlusruumi vastustajale, nähes ette jahipiirkondade miinimumsuuruse (
ja § 11 lg 3) ning andes jahindusorganisatsioonidele ja muudele huvitatud isikutele üksnes võimaluse väljendada avatud menetluse kaudu (§ 11 lg 5) oma huve. Kaebajate kaebeõigus võib siiski tugineda õigusele olla võrdselt koheldud. Muuga ja Tudu jahipiirkondade kasutusõigus on antud juba kolmandatele isikutele, seejuures ei näe
eadus ette kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise järel uue konkursi korraldamist, vaid võimaldab kasutusõiguse loa kehtivusaega 10 aastaks pikendada (
), seda ka juhul, kui sama jahipiirkonna kasutusõiguse loast võivad olla huvitatud ka teised jahindusorganisatsioonid. Jahindusorganisatsioonil tekib õigus saada jahipiirkonna kasutusõigus üksnes juhul, kui ala senine kasutusõiguse luba on kaotanud kehtivuse ning selle kehtivust ei ole pikendatud. Seejuures eelistatakse loa andmisel
lg 6 kohaselt seda taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel. Sellised kokkulepped tuleb esitada koos kasutusõiguse loa taotlusega (
lg 2) 30 päeva jooksul arvates jahipiirkonna moodustamisest või Keskkonnaameti poolt avaldatud teatest jahipiirkonna kasutusõiguse lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise ning uute taotluste esitamise võimaluse kohta (
Otsustades jagada osa senisest Anguse jahipiirkonnast nende jahipiirkondade vahel, mille kasutusõigus on juba teistele jahindusorganisatsioonidele antud, jättis Keskkonnaamet kaebajad ilma võimalusest taotleda sellele alale jahipiirkonna kasutusõigust. Kolmandad isikud said seeläbi eelise võrreldes kaebajatega. Sellist eelist tuleb pidada piisavaks, et jaatada kaebajate kaebeõigust. 14. Halduskohus on asunud õigesti seisukohale, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased. Ringkonnakohus ei pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. 15. Jahinduse arengukava ja
eaduse eelnõu seletuskiri ei ole õigustloovad aktid, mis piiraksid Keskkonnaameti kaalumisruumi jahipiirkondade piiride muutmisel. Seaduseelnõu seletuskiri selgitab eelnõu autorite seisukohti ning on seetõttu üks mitmest õiguse tõlgendamise allikast. Jahinduse arengukava on haldusesisene programmdokument, mis annab suuniseid Keskkonnaametile, kuid ei anna subjektiivseid õigusi haldusevälistele isikutele. Kummaski dokumendis väljendatust ei saa aga järeldada, et juhul, kui jahipiirkonna kasutusõigus on lõppenud nii, et selle viimane omaja oli riigiasutus, tuleb jahipiirkond anda kasutusse
alusel ilma selle piiride muutmiseta ning jahipiirkonna piiride muutmine on
lg 1 p 2 alusel lubatud vaid juhul, kui jahipiirkonna kasutusõigus oli loaga antud eraõiguslikule isikule ning kasutusõigus on lõppenud sellekohase loa kehtivuse kaotamise tõttu. Seaduse sõnakasutus sellist tõlgendust ei toeta. Nii arengukava kui seaduseelnõu seletuskiri käsitlevad apellantide viidatud osas jahipiirkonna kasutusõiguse andmist eraõiguslikele isikutele üldiselt, mitte olukorras, kus Keskkonnaamet peab vajalikuks jahipiirkondade piiride muutmist. 16. Arvestades vastustaja ulatuslikku kaalumisruumi jahipiirkondade piiride määramisel, ei ole vastustaja poolt käskkirjade andmisel arvesse võetud kaalutlusi alust pidada lubamatuteks. Põhjus, miks vastustaja pidas piiride muutmist vajalikuks, oli eelkõige see, et Muuga ja Tudu jahipiirkonnad olid oluliselt väiksemad kui ümberkaudsed jahipiirkonnad. Jahipiirkondade võrdsem suurus piiride muutmise peamise argumendina ei ole õigusvastane, eriti olukorras, kus 8
§-s 5 sätestatud miinimummäära viitamine ei ole samuti lubamatu, sest vastustaja on ilmselgelt silmas pidanud ettenägematuid ohtusid, mis võivad viia ala vähendamiseni. Oht seondub just ettenägematusega ning ei ole piiride muutmise otsustamisel esmatähtis.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.