) § 96 lg 1 alusel maksuvõla sissenõudmiseks vastutusmenetlust äriühingu seadusliku esindaja (ainukese juhatuse liikme) N.Š.i suhtes. Menetluse tulemusel saatis maksuhaldur 21.11.2014 N.Š.ile vastutusotsuse projekti, milles leidis, et viimane oli OÜ Crimson Pluss juhatuse liikmena rikkunud kohustust tagada äriühingu
st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Maksuhaldur on seisukohal, et maksuvõlg tekkis ja maksud jäid tasumata N.Š.i teadliku ja tahtliku (süülise) tegevuse (sh Askema OÜ-ga tehtud fiktiivse puhastusseadmete soetamise tehingu varjus äriühingust raha väljaviimise ja seeläbi põhjustatud maksejõuetuse) läbi ning et N.Š. on seetõttu vastutav Crimson Pluss OÜ tasumata maksukohustuse eest summas 195 738,95 eurot (sh intressid summas 38 027,57 eurot). N.Š. esitas vastutusotsuse projektile 08.12.2014 eriarvamuse, milles ei olnud maksuhalduri seisukohtadega nõus, ning täiendavad tõendid selle kohta, et OÜ Crimson Pluss tasutud raha on OÜst Askema OÜ edasi Venemaa tarnijateni liikunud. Maksuhaldur omakorda leidis, et eriarvamus ja sellele lisatud tõendid vastutusotsuse projektis toodut ümber ei lükka. 19.12.2014 koostas maksuhaldur vastutusotsuse nr 13-7/486-12, millega kohustas N.Š.it tasuma OÜ Crimson Pluss maksuvõlg (sh intressid) summas 195 738,95 eurot. N.Š. sai vastutusotsuse kätte 06.01.2015. 05.02.2015 esitas N.Š. Maksu- ja Tolliameti 19.12.2014 vastutusotsusele nr 13-7/486-12 vaide. 05.03.2015 vaideotsusega nr 6-1/2608-2 jäeti N.Š.i vaie rahuldamata. 06.04.2015 esitas N.Š. Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 19.12.2014 vastutusotsuse nr 13-7/486-12 tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja: Kaebaja ei nõustu Maksu- ja Tolliameti 19.12.2014 vastutusotsuses kajastatuga ning taotleb selle tühistamist. Kaebaja jääb kõikide argumentide ja seisukohtade juurde, mis esitati N.Š.i poolt kohtumenetluses. Kaebaja peab vajalikuks täiendavalt rõhutada peamisi kaebuse ning kohtumenetluses esitatud seisukohti järgnevalt: Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on maksumenetluse läbi viinud pealiskaudselt ja uurimispõhimõtet eirates: asjas kogutud tõendeid on uuritud valikuliselt ja järeldused on seetõttu ebaobjektiivsed. Olukorras, kus maksuhalduril olid olemas kõik õiguslikud vahendid menetluses ilmnenud asjaolude ja faktiväidete kontrollimiseks, jättis maksuhaldur need teadlikult kasutamata. Maksuhaldur on nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses järjepidevalt presenteerinud OÜ Askema endiste juhatuse liikmete V. M.i ja T. T. antud ütluste vastuolulisust. Kaebaja möönab, et isikute antud ütlused on vastuolus. Samas ei tea kaebaja, mis põhjusel isikud selliseid vastuolulisi ütlusi andsid, samuti ei ole ka maksuhaldur pidanud vajalikuks selgitada välja kõnealuste ütluste vastuolulisuse põhjuseid. V. M. on 22.07.2014 maksuhaldurile antud suulises seletuses väitnud, et teda kutsuti maksuhalduri juurde seoses OÜ Askema poolt tehtavate töötasu väljamaksete küsimuses selgitusi andma juba 2013.aastal. Seega pidi maksuhaldur T. T.lt 16.07.2014 suuliste seletuste võtmise ajal olema teadlik, et T. T. antavad seletused on vastuolulised V. M.i 2013 antud ütlustega (eeldusel, et V. M.i ütlused pole ajas muutuvad). Kaebajale jääb seetõttu mõistetamatuks, mis takistas maksuhalduril T. T.lt selgituste võtmisel ütluste vastuolu välja selgitamast. Veelgi enam, maksuhaldur võttis V. M.ilt 6 päeva hiljem uuesti ütlused, mis on niivõrd lakoonilised, kuid samas piisavad, et T. T. antud ütlused kahtluse alla seada ja seda fakti maksumenetluses rõhutatult presenteerida. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis tõendite alusel asus maksuhaldur seisukohale, et V. M.i antud ütlused olid tõesed. Arvestades maksuhalduri läbiviidud maksumenetluse ühekülgsust, siis võib eeldada, et V. M.i ütlused sobisid maksuversiooniga ning nende õigsuse kontrollimist ei pidanud maksuhaldur ilmselgelt 2 vajalikuks. Kuna maksuhaldur ei esitanud ühtegi kontrollküsimust seoses V. M.i varasemalt antud selgitustega, siis ei pööranud maksuhaldur sisulist tähelepanu ka OÜ Askema tehingute detailidele. Näitena võib tuua, et T. T. väljendas seletuse võtmisel selgelt ja korduvalt, et tehing on pooleli ja vajalikud seadmed tarnitakse. Maksuhaldur ei pidanud vajalikuks täpsustada, mis asjaoludele tuginedes peab T. T. tehingu lõpetamist reaalseks, kes olid tehingupartnerid ja nende kontaktandmed, kas tal oli olemas tehingute osas läbirääkimist võimaldav volitus jms informatsiooni. Maksuhaldur ei ole maksumenetluse käigus kordagi pöördunud OÜ Askema poole kohustamaks viimast välja andma kõik asjassepuutuvad tõendid, sh tõendid, mis tõendaksid tehinguid Vene äripartneritega. Samuti ei ole maksuhaldur pidanud vajalikuks mingilgi moel kontrollida V. M.i antud ütluste tõepärasust, kuigi kontrollimaterjalidest nähtub, et isiku puhul on OÜ Askema tema igakuiseks töötasuks deklareerinud 2700 eurot kuus. Pole usutav, et isik, kes saab äriühingust 2700 eurot kuus, ei tea äriühingust midagi. Kaebaja rõhutab, et olukorras, kus kaebajal puuduvad iseseisvad õiguslikud võimalused tõendeid koguda, ta ei ole lepingu pool Venemaa äriühinguga, tõend on kolmandate isikute valduses või on seotud kolmandate isikute käitumisega (nagu isikute poolt antud ütluste vastuolulisus), siis ei saa lasuda kaebajal ka nendes episoodides tõendamiskoormust. See tähendab, et nimetatud asjaolude osas ei ole
Riigikohus asus 02.06.2014 otsuse nr 3-3-1-27-14 punktis 11 seisukohale, et eeskätt tõendavad tehingu toimumist tõendid üle antud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Sama otsuse punktis 14 asus kolleegium seisukohale, et reeglina ammenduvad maksukohustuslase võimalused tõendada tehingu toimumist maksuhalduri kahtluse korral üldjuhul tehingupoolte kinnituste, maksumenetluses antud seletuste ja kohtumenetluses antud ütlustega. Kohtul tuleb tõendites (ütlustes) esinevaid vastuolusid hinnata, veendumaks, et need ei ole põhjustatud inimlikest eksimustest või seletatavad muul eluliselt usutaval viisil. Sellest tuleneb, et esmane tõendamiskohustus, et tegemist on maksupettusega, on maksuhalduril, kes peab põhjendama oma kahtlust ja näitama ära vastuolud või puudujäägid maksukohustuslaste esitatud andmetes, dokumentides või ütlustes. Enne maksupettuse eluliselt usutava kahtluse põhjendamist maksuhalduri poolt ei pea isik tõendama, et ta ei ole maksupettust toime pannud, arvestades maksukohustuslase käsutuses olevate tõendite piiratust. Nii maksuhalduri läbiviidud kontrollimenetluses kui ka käesolevas kohtumenetluses puudub vaidlus rahaliste vahendite olemasolu üle ning nende väljamaksmises ettevõtte kassast. Samuti puudub vaidlus selles, et ettevõtted, kes olid OÜ Askema osas tehingupartnerid, on reaalselt eksisteerivad äriühingud, tehingualune kaup eksisteeris ning tehingupartnerite esitatud dokumentidel olevad allkirjad on ehtsad. Seega sisuliselt on kohtumenetluses leidnud aktsepteerimist kõik eeldused ja tingimused, mis vaidlusaluse tehingu teostamiseks peaks tavapäraselt vajalikud olema ning mida ei ole võimalik eirata. Kaebaja hinnangul on käesoleva asja õigeks lahendamiseks vajalik tuvastada vaidluse peamine faktiline asjaolu ehk kas tehingud poolte vahel toimusid või mitte. Kaebaja leiab, et nimetatud asjaolu (kas tehing isikute poolt sooritati) oleks pidanud ja saanud kontrollida üksnes maksuhaldur maksumenetluse käigus. Kohtumenetluses on vastustaja poolt aktsepteeritud tehingualuse kauba olemasolu. Vastustaja on korduvalt põhjendanud Vene Föderatsiooni ametivõimude poole pöördumise ebavajalikkust sellega, et OOO Univers tegevdirektori 01.12.2014 teatest tulenevalt on tehingualune kaup tõenäoliselt tänaseks päevaks utiliseeritud. Isegi kui lähtuda maksuhalduri enda seisukohast, et kaup on utiliseeritud, tähendab juba utiliseerimise fakt tehingu toimumist ja kauba olemasolu. Vastustaja on kohtumenetluses väljendanud seisukohta, et poolte vahel sõlmitud lepingus puuduvad vajalikud detailide spetsifikatsioonid, mistõttu ei ole arusaadav lepinguobjekti olemus. Kaebaja hinnangul ei viita see lepingu fiktiivsusele, vaid vastustaja ebapädevusele. Kaebaja rõhutab, et kuigi tegemist võib olla spetsiifilisse tegevusvaldkonda puutuva tarnelepinguga, ei ole tegemist seadmetega, mille tuvastamiseks peaks olema erialaspetsialist. Tegemist on teisaldatava naftamahutite puhastuskompleksi mooduliga, mille põhikomponendi mark (MKO-1000.05) on leitav ka internetist. Eriti kummastav on see, et isegi 28.10.2015 toimunud kohtuistungil nimetas vastustaja kõnealuseid 3 seadmeid „naftaterminali töötlemise seadmeteks“. Kaebaja hinnangul viitab asjaolu, et maksuhaldur seab tehingu toimumise kahtluse alla ilma, et ta suvatseks tuvastada isegi tarnelepingu objekti, otseselt sellele, et kogu maksumenetlus on läbi viidud pealiskaudselt ja ebaobjektiivselt. Kolmandate isikute vahel sooritatud tehingute toimumise tõendamine ei ole
Kaebaja on korduvalt viidanud OÜ Askema teadaolevate tehingupartnerite tehingutele, kuid maksuhaldur on neid tõendeid sisuliselt ignoreerinud ja paljasõnaliselt ning põhjendamatult ebausaldusväärseteks tituleerinud. Kaebaja hinnangul on pretsedenditu maksuhalduri seisukoht, et „tõendeid kogumis hinnates“ tehinguid toimunud ei ole. Vastupidi, tingimustes, kus maksuhaldur ise kinnitab, et rahalised vahendid olid olemas, rahalised vahendid liikusid ettevõttest välja, reaalset majandustegevust omavad tehingupartnerid olid olemas ning ka kaup oli olemas (mis oli utiliseeritud). Maksuhaldur on hinnanud üksnes neid tõendeid, mida ta on pidanud vajalikuks hinnata. Kaebaja hinnangul ei saa maksuhaldur maksumenetluses jõuda õigele lõppjäreldusele ilma, et ta kontrolliks kõiki asjaolusid ja eeskätt just neid, mis ei ole kaebaja tõendamispädevuses. Vastustaja:
lg 1 kohaselt juhul, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.
lg 5 järgi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul ning
§-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lõike 1 p 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
lg 6 kohaselt vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga ei ole tekkinud või selle sissenõudmine on aegunud või see on kustutatud. Vastutusotsuse tegemise aluseid on kohtupraktikas täpsustatud ja piiritletud järgmiselt (nt Riigikohtu määruse nr 3-3-1-16-12 p 10, määruse nr 3-3-1-15-12 p 50): 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk
lg 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (so maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (s.o maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (
) ei ole möödunud; 4)
§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmise menetlus; 5) vastutusotsus
lõikest 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-13 p 28). Äriühingu seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest (
lg 1) ja talle vastutusotsuse tegemist (
) on põhjalikult käsitletud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-13 p-s 12; otsuse nr 3-3-1-17-13 p-des 11-16; otsuse nr 3-3-1-23-12 p-des 10-11, 14 ja 20 ning otsuse nr 3-3-141-05 p-des 12, 13 ja 15. Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada
-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (so rikutud peab olema
lg-s 1 sätestatud kohustusi (RK lahend nr 3-3-1-37-13, p 17); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi.
lg 1 kohaselt 4 saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka vastav põhjuslik seos. Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (RK lahend nr 3-3-1-2312 p 14) võimalik lähtuda Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette
lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). Tahtlus tähendab seda, et seaduslik esindaja mõistab, et ta rikub
§-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (RK lahend nr 3-3-1-37-13, p 24). Maksuhalduri hinnangul vastab vaidlustatud vastutusotsus
-i nõuetele ja Riigikohtu juhistele, on igati õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur möönab, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-75-09, p-s 1 tõepoolest märkinud, et kuna õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuste, lõppemist ning kuna
alusel tekkiv juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne, lõpeb see koos äriühingu õigusvõime lõppemisega. Samas on Riigikohus viidatud lahendis jätkanud, et “kui maksuhaldur soovib rakendada
lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima”. Seega on Riigikohus oluliseks pidanuks seda, et vastutusotsus äriühingu juhatuse liikmele oleks koostatud enne äriühingu õigusvõime lõppemist. Riigikohus ei ole öelnud, et enne äriühingu õigusvõime lõppemist koostatud vastutusotsus peaks lisaks olema juhatuse liikmele ka kätte toimetatud enne äriühingu registrist kustutamist. Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas nr 3-10-2088 tehtud 14.10.2011 otsuses täpsustanud, et ülalviidatud vastutusotsuse tegemise nõue tähendab selle koostamist ja väljastamist enne äriühingu õigusvõime lõppemist, mitte haldusakti kättetoimetamist enne äriühingu õigusvõime lõppemist. Vastutusotsuse tegemine ning selle adressaadile teatavaks tegemine on kaks üksteisele järgnevat menetlusetappi. Haldusakt tuleb lugeda tehtuks, kui haldusorgan on koostanud nõuetelevastava haldusakti ning ta on alustanud haldusakti kättetoimetamise protsessi haldusakti adressaadile ehk suunanud selle haldusorganist välja (nt andnud haldusakti üle postiasutusele). Haldusakti teatavaks tegemise all peetakse silmas aga haldusakti kättetoimetamist adressaadile isiklikult allkirja vastu, posti teel, elektrooniliselt või perioodilise väljaande kaudu. Just nende kahe menetlusetapi eristamata jätmise tõttu on kaebaja maksuhalduri arvates jõudnud ebaõigele seisukohale. Haldusmenetluse seaduse § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Hilisemate õiguslike ja faktiliste asjaolude muutumine (sh ka äriühingu registrist kustutamine peale haldusakti koostamist) varem antud haldusakti iseenesest ja vältimatult õigusvastaseks ei muuda. Ka käesoleval juhul oli vastutusotsus selle tegemise hetkel õigusega kooskõlas, sest sel ajal oli OÜ Crimson Pluss äriregistri andmete järgi õigusvõimeline juriidiline isik ja tema maksukohustus oli kehtiv. Kuna maksuhaldur jõudis vastutusotsuse teha kaebuse esitajale enne kehtiva maksukohustusega äriühingu õigusvõime lõppemist, siis kandus äriühingu maksukohustus temale enne äriühingu maksukohustuse lõppemist üle ja jäi seetõttu hoolimata äriühingu õigusvõime lõppemisest alles. Koostamisele järgneval teatavaks tegemisel (kättetoimetamisel) on vaid see iseseisev õiguslik tagajärg, et sellest hetkest omandas vastutusotsus kohustuslikkuse ka kaebuse esitaja suhtes, kuid teatavaks tegemine (kättetoimetamine) ei muutnud tagantjärgi haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Käesoleval juhul on maksuhaldur 19.12.2014 vastutusotsuse postiasutusele üle andnud samal kuupäeval ehk enne seda, kui OÜ Crimson Pluss äriregistrist kustutati (30.12.2014). Lisaks on ka teatis vastutusotsuse saabumise kohta jäetud kaebaja postkasti postiasutuse andmete kohaselt (saadetise nr RR248706963EE teekonna kohta andmeid omniva.ee veebilehelt) enne äriühingu registrist 5 kustutamist (22.12.2014). Seega on vastutusotsus kaebajale maksuseadustele ja kohtupraktikale vastavalt tehtud ja edastatud enne OÜ Crimson Pluss õigusvõime ja maksukohustuse lõppemist. Asjaolu, et kaebaja sai vastutusotsuse kätte 06.01.2015, vastutusotsuse õiguspärasust ja seaduslikkust ei mõjuta. Õigel ajal tehtud haldusakti kehtivus ei saa sõltuda sellest, kas või millal haldusakti adressaat haldusakti kätte saada soovib. Sarnaselt ei mõjuta vastutusotsuse seaduslikkust ja õiguspärasust asjaolu, kas või miks on OÜ Crimson Pluss äriregistrist väidetavalt hilinenult kustutatud. Maksuseaduste ja kohtupraktika kohaselt tuleb maksuhalduril vastutusotsuse tegemisel arvestada vaid faktiküsimusega, st kas äriühing, kelle juhatuse liikmele vastutusotsust koostatakse, on või ei ole sel ajal õigusvõimeline ning selleks piisab äriregistri andmetega tutvumisest. Käesoleval juhul oligi OÜ Crimson Pluss vastutusotsuse tegemise ja postiasutusele üleandmise ajal (19.12.2014) äriregistris olemas ja järelikult õigusvõimeline ning vastutusotsuse koostamine äriühingu juhatuse liikmele lubatud. Äriregistri andmete õigsust eeldatakse. Äriregistri järgselt kustutati äriühing registrist alles 30.12.2014. Vastustaja märgib, et vastutusmenetluse ajal 10.10.2014 maakohtule tehtud päringu vastuse kohaselt jõustus OÜ Crimson Pluss pankrotiasjas (tsiviilasi nr 2-14-10002) tehtud kohtumäärus, mille jõustumisest hiljem omakorda (03.06.2014 kohtumäärusega) 6 kuu võrra pikendatud äriühingu likvideerimise tähtaeg jooksis, 26.06.2014. Seega oli OÜ Crimson Pluss äriregistrist kustutamise tähtaeg kohtumäärustest tulenevalt 26.12.2014 ning isegi kui äriühing oleks äriregistrist kohtumääruste ja seaduse mõttes mõnevõrra hilinenult kustutatud, on maksuhaldur jõudnud teha vastutusotsuse enne nn hilinenud aega. Samuti on maksuhaldur nõuetekohaselt tuvastanud asjaolu, et OÜ Crimson Pluss juhatuse liikmest kaebaja on rikkunud tahtlikult oma kohustust tagada
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning et just selle kohustuse rikkumise tõttu on OÜ-l Crimson Pluss tekkinud ja tasumata jäänud maksuvõlg. Maksuhaldur on seejuures piisavalt põhjalikult selgitanud, kuidas ja millisel alusel äriühingu maksuvõlg (põhivõlg ja intressivõlg) tekkis (vastutusotsuse lk 4-9 ja lk 9-10, metoodika lk 12-14, maksuotsuse lisad) ning maksuvõla kujunemine on jälgitav ja kontrollitav. Maksuotsuses on ära näidatud seegi, millal ja millised summad laekusid OÜ-lt Crimson Pluss täitemenetluse käigus (vastutusotsuse lk 3) ning kaebajalt on sisse nõutud väiksemad summad. Maksuhaldur on seadust ja kohtupraktikat järgides tuvastanud ka kaebuse esitaja süü vormi (tahtlus). Kuigi kaebaja väitel on tema süü vorm vastutusotsuses ebaselge (kord tahtlus, kord raske hooletus), ei ole tuvastatud, et maksuhaldur oleks kaebajale tahtluse kõrval ka rasket hooletust ette heitnud. Väljend „raske hooletus“ esineb vastutusotsuses vaid seadusesätete või kohtupraktika tsitaatides ning konkreetset asja ja kaebaja tegevust käsitledes on maksuhaldur raske hooletuse välistanud (otsuse lk 11-12 „olukorras, kus kaupa ei saada, on juhatuse liikmele selge, et tehingut toimunud ei ole. Seega ei ole alust arvata, et raamatupidamisse võltsarvete esitamisel tegutses N.Š. raske hooletusega, kuna raamatupidamises võltsarvete kasutamise puhul on tegemist eesmärgistatud tegevusega. N.Š.i eesmärgiks võltsarvete kajastamisel oli tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine, seega rikkus N.Š. deklareerimiskohustust tahtlikult“). Kuna tegemist on maksukohustusega, mis tekkis OÜ Crimson Pluss enda poolt deklareeritud, ent tasumata jäetud maksusummadest (mitte nt maksuhalduripoolsest tehingute ümberkvalifitseerimisest maksuotsuses vmt), ei näe vastustaja vajadust vastutusotsuses kõiki tehinguid ja sooritusi, millest maksukohustus tekkis, pikemalt ja põhjalikumalt käsitleda, seda enam, et need andmed deklareeriti äriühingu juhatuse liikmest kaebaja enda poolt äriühingu raamatupidajale edastatud andmete alusel ja neile vastavalt (kaebaja pidi maksusummade kujunemisest teadlik olema). Sealhulgas on samal viisil esitatud ka OÜ Crimson Pluss ja OÜ Askema tehingut puudutav OÜ Crimson Pluss (parandus)deklaratsioon, milles tehing sisuliselt tagantjärgi siiski mittetoimunuks loeti ja mille tõttu tagantjärgi (käibemaksu enammakse kadumine) maksuvõlg tekkis. Kaebaja ei ole esitanud ühtki sisulist põhjendust või vastuväidet, mis varem äriühingult ja hiljem temalt endalt nõutud summade ebaõigsusele viitaks (v.a väited selle kohta, et tehing OÜ-ga Askema siiski toimus). Väidetavat OÜ Crimson Pluss ja OÜ Aksema vahelist puhastusseadmete 1 355 930 euro eest soetamise tehingut ongi 6 (võrreldes teiste maksuvõla tekitanud tehingute ja sooritustega) pikemalt käsitletud vaid seetõttu, et sellest tehingust nähtuvalt olid äriühingul vahendid, millest tekkinud maksukohustused täita ning et just juhatuse liikme tahtliku ja süülise tegevuse tõttu (fiktiivse tehingu alusel äriühingu maksukohustuse vähendamine ning pangakontolt ja sularahakassast raha ülekandmine ja väljaviimine) jäid maksud maksmata. Nii nagu varasemas maksumenetluses jäi ka vastutusmenetluse käigus selle tehingu toimumine tõendamata ning kaebaja tehingu toimumist kinnitavad selgitused ei olnud usutavad. Maksuhaldur on vastutusotsuses veenvalt põhjendanud, miks tehingut tegelikult ei toimunud: suure summa tasumine sularahas (N.Š.i 27.06.2014 seletuse kohaselt tasus ta sularahas 1 250 000 eurot, äriühingu kassaorderitest nähtuvalt tasuti sularahas 1 050 000 eurot); tehingu väga suur rahaline väärtus võrreldes äriühingu tavapärase käibega; tehingu tegemine äriühingu tavapärasest praktikast erineval viisil (sh oli ka sularahas tasumine OÜ Crimson Pluss äritegevuses tavapäratu); tehingupoolte üldsõnalised ja mitteusutavad või vastuolulised selgitused tehingu tegemise asjaolude kohta; tehingudokumentide puudulikkus; tehingosaliste isiklik ja maksupettuse läbiviimist soodustav pikaajaline tutvus ning seegi, et kokkulepitud seadmeid kaebaja tasu maksmisest hoolimata tegelikult ei saanudki, kuid sellest hoolimata ei ole kaebaja astunud sisuliselt mingeid samme kauba müüjalt kättesaamiseks või müüjale makstud raha tagasisaamiseks (vastutusotsuse lk 5-9). Tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates ei ole tegemist ka mingi kogemata juhtunud ärilise ebaõnnestumisega või äririski realiseerumisega, vaid kogutud materjalist nähtub teadlik ja sihilik soov jätta maksuhaldurile algul mulje tehingu toimumise kohta, et seeläbi maksukohustust vähendada (sisendkäibemaksu suurendada) ning äriühingust raha maksukohustust vältides välja viia. Raha äriühingust välja viies pidi kaebaja aru saama, et muudab seeläbi äriühingu varatuks ja maksuvõla tasumise võimatuks. Lisaks on kaebaja juhatatud OÜ Crimson Pluss sama tehingu ise varasema maksumenetluse käigus enda maksuarvestusest välja võtnud ning igati mõistlik on eeldada, et kui tehing oleks tõepoolest toimunud, ei oleks seda tehtud. Kuna maksuhaldur on otsuses leidnud, et just juhatuse liikme tegevus muutis äriühingu maksejõuetuks (mis kulmineerus pankrotimenetluse lõppemisega raugemise tõttu), jääb kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole hinnanud äriühingu rahalist seisu ja maksevõimelisust ning põhjuslikku seost maksuvõla ja juhatuse liikme käitumise vahel, otsituks ja ainetuks. Samuti jääb ainetuks kaebaja väide topeltmaksustamisest, sest isegi kui OÜ Askema on kõnealused tehingud deklareerinud (maksuhalduril ei õnnestunud OÜ-lt Askema tehingute kohta infot saada), ei ole ta sellest tekkinud maksukohustust ikkagi täitnud. Pankrotimenetlus on tsiviilmenetlus ja vastutusmenetlus haldusmenetlus ning viimast läbi viiv maksuhaldur ei ole alati seotud teistes menetlustes (sh tsiviil- ja pankrotimenetlustes) tehtud järeldustega (majandusliku tõlgendamise põhimõte
§-des 83 ja 84). Seetõttu ei tähenda ka asjaolu, et ajutine pankrotihaldur pankrotimenetluse käigus kaebaja tegevuses rasket juhtimisviga või kuriteo tunnuseid ei näinud või maksuhaldur pankrotimenetluses nõudeid ei esitanud, seda, et maksuhaldur ei võiks kaebaja kui OÜ Crimson Pluss juhatuse liikme kohustuste täitmist ja maksuvõla tasumise nõude esitamise vajadust vastutusmenetluses kontrollida. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlusalune maksukohustus tekkis OÜ Crimson Pluss poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest. Maksuhalduri andmetel OÜ Crimson Pluss maksuvõlg on vastutusotsuse tegemise seisuga 202 078,94 eurot, mis koosneb 06.2013 kuni 01.2014 deklareeritud ning maksmata jäetud põhimaksukohustustest, maksusummadelt arvestatud intressist summas 38 027, 57 eurot ja arvestuslikust intressist summas 6 339,99 eurot. Vastutusotsusega nõutakse põhimaksuvõla ja sellelt 7 arvestatud intressi tasumist. Maksuhalduri andmetel OÜ-l Crimson Pluss puudus registervara. Maksuhaldur on saatnud OÜ-le Crimson Pluss 7 sundtäitmise hoiatust. OÜ Crimson Pluss maksuvõla katteks on laekunud 20 756, 3 eurot. OÜ Crimson Pluss juhatuse liikmeks ajavahemikul 25.09.1997 kuni 03.06.2014 oli N.Š.. Maksukorralduse seaduse (
) § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel lähtutakse Võlaõigusseaduse § 104 lõigetes 3−5 sätestatust.
lg 1 kohaselt maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga ei ole tekkinud või selle sissenõudmine on aegunud või see on kustutatud (lg 6). Antud juhul vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad, kuna maksuvõlg on tekkinud, selle sissenõudmine ei ole aegunud ning võlg ei ole kustutatud. Harju Maakohtu 27.05.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-10002 lõpetati OÜ Crimson Pluss pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudus vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. OÜ Crimson Pluss likvideeriti ja kustutati Harju Maakohtu registriosakonna registrist. Harju Maakohtu 03.06.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-10002 pikendati OÜ Crimson Pluss äriregistrist kustutamise tähtaega. Kohus määras ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Crimson Pluss 6 kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Crimson Pluss kustutati äriregistrist 30.12.2014, so pärast vastutusotsuse tegemist 19.12.2014. Kohus nõustub vastustajaga, et OÜ Crimson Pluss oli vastutusotsuse tegemise ja postiasutusele üleandmise ajal (19.12.2014) äriregistris olemas, seega õigusvõimeline. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et vastutusotsuse tegemine äriühingu juhatuse liikmele N.Š.ile on lubatud.
lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Maksuhaldur on tuvastanud, et just juhatuse liikme N.Š.i tegevus muutis äriühingu maksejõuetuks, mis kulmineerus pankrotimenetluse lõppemisega raugemise tõttu ja äriühingu likvideerimisega. Kohus leiab, et maksuhaldur on nõuetekohaselt tuvastanud kaebuse esitaja süü vormi, milleks on tahtlus. Kohus märgib, et maksuhaldur ei ole kaebajale tahtluse kõrval ka rasket hooletust ette heitnud. Maksuhaldur leidis, et tegemist on tahtliku tegevusega, mitte raske hooletusega, mida MTA on piisavalt selgelt ja arusaadavalt vastutusotsuses lahti kirjutanud ning mida ei pea hakkama üle kordama. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Crimson Pluss juhatuse liige N.Š. on rikkunud tahtlikult oma kohustust tagada
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning just selle kohustuse rikkumise tõttu on OÜl Crimson Pluss tekkinud ja tasumata jäänud maksuvõlg. Maksuhaldur on otsuses piisavalt põhjalikult selgitanud, kuidas ja millisel alusel äriühingu maksuvõlg (põhi- ja intressivõlg) tekkis, maksuvõla kujunemine on jälgitav ja kontrollitav (arvutuste metoodika otsuse p 6). Maksuhaldur tõendeid hinnates jõudis järeldusele, et antud juhul ei ole tegemist mingi kogemata juhtunud ärilise ebaõnnestumisega või äririski realiseerumisega, vaid kogutud materjalist nähtub teadlik ja sihilik soov jätta maksuhaldurile algul mulje tehingu toimumise kohta, et seeläbi maksukohustust vähendada (sisendkäibemaksu suurendada) ning äriühingust raha maksukohustust vältides välja viia. 8 Maksuhaldur on õigesti leidnud, et raha äriühingust välja viies pidi kaebuse esitaja aru saama, et muudab seeläbi äriühingu varatuks ja maksuvõla tasumise võimatuks. Vastutusotsuse tegemise ajal oli OÜ Crimson Pluss äriregistri andmetest tulenevalt õigusvõimeline juriidiline isik ning tema maksukohustus oli kehtiv. Maksuhaldur jõudis vastutusotsuse teha N.Š.ile enne kehtiva maksukohustusega äriühingu õigusvõime lõppemist, seega kandus äriühingu maksukohustus temale üle enne äriühingu maksukohustuse lõppemist. Vastustaja on õigesti osundanud asjaolule, et Riigikohus on oluliseks pidanuks seda, et vastutusotsus äriühingu juhatuse liikmele oleks koostatud enne äriühingu õigusvõime lõppemist ning et Riigikohus ei ole öelnud, et enne äriühingu õigusvõime lõppemist koostatud vastutusotsus peaks lisaks olema juhatuse liikmele ka kätte toimetatud enne äriühingu registrist kustutamist. Vastustaja on viidanud asjakohastele Riigikohtu lahenditele, mida kohus ei hakka üle kordama. Vastustaja on õigesti viidanud ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2011 otsusele haldusasjas nr 3-10-2088, milles ringkonnakohus märgib, et vastutusotsuse tegemise nõue tähendab selle koostamist ja väljastamist enne äriühingu õigusvõime lõppemist, mitte haldusakti kättetoimetamist enne äriühingu õigusvõime lõppemist. Vastutusotsuse tegemine ning selle adressaadile teatavaks tegemine on erinevad menetlustoimingud. Kohus nõustub vastustajaga, et haldusakt tuleb lugeda tehtuks, kui haldusorgan on koostanud nõuetelevastava haldusakti ning on alustanud haldusakti kättetoimetamise protsessi selle adressaadile ehk siis suunanud selle haldusorganist välja (andnud haldusakti üle postiasutusele vms). Haldusakti teatavaks tegemise all aga peetakse silmas haldusakti kättetoimetamist adressaadile isiklikult allkirja vastu, posti teel, elektrooniliselt või perioodilise väljaande kaudu. Kohus leiab, et antud juhul on alusetu rääkida topeltmaksustamisest, mida ei ole toimunud. Vastupidist ei ole kaebaja kohtule tõendanud. Maksuhalduri selgituse kohaselt isegi kui OÜ Askema on vaidlusalused tehingud deklareerinud (samas MTA-l ei õnnestunud OÜ-lt Askema tehingute kohta teavet saada), ei ole osaühing sellest tekkinud maksukohustust ikkagi täitnud. Kaebuse esitaja väidab, et maksuhaldur on maksumenetluse läbi viinud pealiskaudselt ja uurimispõhimõtet eirates. Kohus kaebaja väidetega ei nõustu. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ning analüüsinud maksuhalduri tuvastatud asjaolusid ja põhjendusi, leiab, et maksumenetlus on läbi viidud piisavalt põhjalikult ning selle käik on kajastamist leidnud ka vastutusotsuses. Samuti ei ole maksuhaldur eiranud uurimispõhimõtet. Kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, mida ja millises mahus MTA peaks maksumenetluses uurima, milliseid tõendeid koguma ning milliseid järeldusi uuritu põhjal tegema. Haldusmenetluse seaduse § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastutusotsuses on toodud õiguslikud alused, selles on kirjeldatud maksuvõla sissenõudmiseks sooritatud toiminguid ning maksuvõla tekkimist, sh põhi- ja intressivõla kujunemine. Vastutusotsuses maksuhaldur on muuhulgas piisava põhjalikkusega selgitanud juhatuse liikme tegevust, sh kohustuste rikkumist. Eraldi on välja toodud süü tuvastamine ja põhjuslik seos. Vastutusotsuses märgitakse, et OÜ Crimson Pluss poolt deklareeritud maksusumma tähtaegse tasumise korral ei oleks intressivõlga tekkinud. OÜ Crimson Pluss seaduslikul esindajal N.Š.il oli kohustus tagada maksuseadustest tulenevate kohustuste tähtaegne ja täpne täitmine vastavalt
lg-le 1, mille kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Seega, kui juhatuse liige rikub tahtlikult või raskest hooletusest (antud juhul tahtlikult) eelviidatud sättes mainitud kohustusi, vastustab ta solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla eest. Kohus nõustub maksuhalduriga, et olukorras, kus 9 OÜ-l Crimson Pluss on vaid üks vastutav seaduslik esindaja N.Š., on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad ning sellises olukorras seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ka ise. Vastutusotsuses (sh vaideotsuses) on kõigis vaidlusalustes aspektides maksuhalduri seisukohad välja toodud, millega nõustub ka kohus ning ei hakka neid üle kordama. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele, mida kohus on antud juhul ka teinud. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.