) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus
lg 3 kohaselt enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei vaidle asjas menetluse lõpetamisele vastu, mistõttu kohus leiab, et menetlus asjas tuleb
Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on
kohaselt samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagist loobumise tagajärjed on hagejale teada.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 I lause kohaselt tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetluse avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Vastavalt hageja taotlusele kohus tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.
lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Kohus võib
lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14 ja selles viidatud Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-142-10, p 10). Hagiavalduse kohaselt on hageja üks XXXX XXXX XX, Tartu kinnistu kaasomanikest. Hageja pöördus kohtusse, kuna teine kaasomanik (M.K.) oli kostjad ilma hageja nõusolekuta kinnistul asuvasse elamusse elama võtnud. Notariaalne kasutuskord puudus. Hageja loobus hagist põhjusel, et üks kostjatest (K.V.) omandas pärast hagi esitamist kinnistu mõttelise osa. Hageja leiab, et tema nõude sisuks oli omandiõiguse rikkumise lõpetamine, mida kostjad tegid kinnistu mõttelise osa omandamisega. Eeltoodut arvestades palub hageja jätta
Hageja peab menetluskulude enda kanda jätmist tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks, kuna ta on teinud enda poolt kõik võimaliku, et saavutada enda omandiõiguse rikkumise lõpetamine kostjate poolt ilma kohtusse pöördumiseta. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad leiavad, et ei ole kunagi hageja omandiõigust rikkunud, kuna M.K. andis üürile enda ainukasutuses oleva eluruumi, kus ta elas koos kostjatega ühise perekonnana. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja saab lugeda hagist loobunuks seoses kostjate poolt nõude rahuldamisega. Kohus ei pea menetluskulude jaotamisel võimalikuks asuda sisuliselt hindama, kas kostjad hageja omandiõigust rikkusid või mitte. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.