2-17-10436 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10436 Tsiviilasi XxxxOÜ hagi OÜ Xxxx vastu

) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

1. OÜ Xxxx pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 21.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-
2. Kohus leiab, et kuivõrd ka käesolevas tsiviilasjas on alanud kohtumenetlus enne kostja pankroti välja kuulutamist ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, siis tuleb jätta hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata (

§ 43lg 2).

Lähtudes eeltoodust jätab kohus

§ 43lg 2 alusel hagi kostja OÜ Xxxx (pankrotis) vastu läbi vaatamata.

5.

§ 44

lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult nimetatud seaduses sätestatud korras (

§§ 93jj) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras.

Seega kuna on välja kuulutatud kostja pankrot, ei ole hagejal edaspidi võimalik esitada oma nõudeid kostja vastu hagimenetluses, vaid nõudeid saab esitada ainult pankrotimenetluses.

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks. Samas sätestab aga TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 06.01.
2. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata

§ 43

lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi läbivaatamata tulenevalt

§ 43

lg-st 2, siis on kohus seisukohal, et kuna hageja ei vastuta antud juhul hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus seega õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.

1. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2. Tulenevalt TsMS § 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 2