Toimik nr 1-11-9047 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.aprillil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-9047 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Kohtuasi Viru Vangla materjalid T L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.04.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu T L, isikukood: xxxxxxxxxxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426 lg 3, § 432 , § 383, § 384, määras:
- Vabastada T L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
- Kohaldada katseaega 1 (üks) aasta.
- Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
- Määrata T L katseajaks Pärnu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
- Kohustada T L täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2,8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal; osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalabiprogrammides. 1
(4)- Vabastada T L käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt T L osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 57,60 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 48 eurot, ning käibemaks 9,60 eurot). Menetluskulud kaitsjatasu 57,60 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T L on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 18.10.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 6 päeva. Karistuse kandmise algus 10.08.2011 ja lõpp 16.11.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.03.
- Kinnipidamisasutusest T L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja noorteprogrammis „Equip“. Samuti osaleb aktiivselt motivatsiooniprogrammis ning selle raames hea käitumise eest on käinud kodukülastusel 19.01.
- Vabanedes asub elama aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise ahjuküttega üürikorteriga. Isik on lõpetanud lõhikooli xxx Keskkoolis. Vabanemisel soovib minna õppima xxx koka eriala. Vabaduses on töötanud heakorrastusel ja teinud taludes juhutöid. Kinnipeetava majanduslik olukord on kehv. Isikul on rahuldamata kohtukulud ja trahvid. Perekonna majanduslik olukord on probleemne. T suhtlusringkonna moodustavad probleemse käitumisega noored. Suhtlusringkonna poolt on kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval on kalduvus alkoholi liigtarvitamisele, kuid sõltuvust ei ole. Kinnipeetava sõnul on ta vamlis loobuma kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud teist korda, esimesel korral sai ÜKT tunde võimuesindaja solvamise eest. Katseaja jooksul ei täitnud ÜKT tunde, millest järelduvalt pöörati karistus täitmisele. Praegune kuritegu vargus ja kelmus on pandud toime grupi poolt soodusteguriks alohol. Väärteokorras karisttud 21-l korral. T.L puhul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Arvestades seda, et tema vabanemise tähtaeg seoses karistuse ärakandmisega on 16.11.2012, mistõttu käesolev menetlus T.L võimalikuks ennetähtaegseks vabanemiseks osutub viimaseks, on kõiki asjaolusid kogumis hinnates otstarbekohane kaaluda T.L vabastamist kriminaalhoolduse alla, et pikema perioodi vältel oleks võimalik jälgida tema võimekust vabaduses toime tulla. Vanglas olles ei saaks ta sügisel õppima asuda, kuna ei jõuaks kooli lõpetada, kaotsi läheks aasta ja vabanedes karistuse kandmisega puudub kontroll tema käitumise üle. Katseajal saaks kriminaalhooldaja aidata T.L tegeleda tema riskivaldkondadega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub T L vabanemisel elama ema juurde xxx. Tegemist on kolmetoalise ahiküttega sotsiaalkorteriga ja vabanedes on T võimalus elada omaette toas. Kinnipeetaval vabanemise korral töökoht puudub. Kinnipeetava ema töötab xxx-s asenduskoristajana ja tema kuu sissetulek on 120-200 eurot. Maksudeks läheb kuus umbes 100 eurot. T L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Sotsiaalprogrammis on tal läbitud. Sügisest sooviks ta asuda õppima kutsehariduskeskusesse koka erialale. 2
(4)K toetab oma kaitsealust. Isik viibib vangistuses esimest korda. Tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Ta ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vanglas on tal läbitud kaks sotsiaalabiprogrammi. Prokurör toetab kirjalikult kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et T L tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T L isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud võimuesindaja solvamise eest 6 kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 1 aasta. Pärnu Maakohtu 06.07.2011 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele. Samast määrusest on näha, et T L hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest (240 ÜKT tunnist täitmata 222 tundi) ja ei täitnud registreerimisnõuet. Käesoleval ajal kannab karistust katseaja jooksul toime pandud II astme kuritegude kelmuse ja varguse eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-11) on näha, et T L on 21 korral karistatud väärteokorras, nendest 16 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja noorteprogrammi „Equip“. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 07.07.2015. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht ema juures aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise sotsiaalkorteriga. Vabanedes ei ole T L kindlat töökohta. Samas võib alkoholi tarvitamine suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu, sest enne vangistusse minekut on isik korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel. Arvestades T L poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head kindel elukoht, lähedaste toetus ning õpingute jätkamine. Tema käitumine vanglas on olnud väga hea. Kohus võtab arvesse süüdimõistetu vanust (sünd 1994) ja seda, et süüdimõistetu on praeguseks on 1 aasta 3 kuu 6 päevasest vangistusest ära kandnud rohkem kui pool- 8 kuud 6 päeva. Süüdimõistetu kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et alaealise süüdimõistetu puhul on esimene vangistus väga tõsine kogemus. Tema käitumine 3
(4)vanglas näitab, et seadusevastased harjumised ei ole veel alaealise ellu tungivalt juurdunud. Alaeline oli premeeritud hea käitumise eest kodukülastusega, mis näitab, et ta väärtustab oma pereliikmete toetust. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud- riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutumas paremuse poole. Korduv kriminaalöhooldus võib aidata alaealist seadusekuulekat elu alustada. Riskifaktorina kohus käsitleb alkoholi tarvitamist. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis tegeleb sõltuvuskäitumise muutumisega ning noorteprogrammi „Equip“, mis õpetab vastutusrikast käitumist ja mõtlemist. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht, võimalus jätkata õpinguid ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 3, 432, vabastab kohus süüdimõistetu T L temale Pärnu Maakohtu 18.10.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas, osaleda sotsiaalabiprogrammides. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)