Obsah (10)

§ 414§ 415§ 413§ 663§ 659§ 417§ 444§ 465§ 407§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-6949 Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2018, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Kohtuasi Mercantil

) § 417 lg 4). Asjaolud

1. Harju Maakohus rahuldas 23.10.2017 tagaseljaotsusega Mercantile Group AS hagi TT vastu, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 2291,50 eurot, millest põhivõlg on 1145,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 845,75 eurot ja leppetrahv 300 eurot, samuti menetluskulude hüvitamiseks 1000 eurot ja viivise menetluskuludelt kuni nende tasumiseni.
2. Algselt menetluses kostjana II osalenud Repax OÜ (kustutatud) ja hageja sõlmisid kompromissi, mille kohus kinnitas 02.10.2017 ja lõpetas Repax OÜ suhtes menetluse.
3. Kostja esitas 22.11.2017 tagaseljaotsuse peale kaja. Kaja põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi. Kostja esitas tähtaegselt hagile vastuse ja tõi selles välja kõik oma väited koos põhistusega. Hagi ei ole põhjendatud. Kohus ei ole hinnanud kostja vastust. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, kuna arvas, et ilmuma on kohustatud üksnes Repax OÜ. Kostja eeldas, et kuna käendus on tema suhtes kehtetu tulenevalt käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma osas kokkuleppe puudumisest ja ta on kõik vastuväited kohtule esitanud ning neid põhjendanud, ei ole tema ilmumine kohtuistungile vajalik. Kostja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus
5. Maakohus jättis kaja rahuldamata ja arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni riigituludesse.
6. Kostja istungile mitteilmumine ei olnud tingitud mõjuvast põhjusest. Kohus kutsus kostja istungile kostjana, mitte Repax OÜ esindajana ja hoiatas teda tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Kostja ei ilmunud kohtuistungile tegevusetuse tõttu. Kohtukutse toimetati kostjale kätte isiklikult e-toimiku kaudu.
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, § 113 lg 1 järgi viivist ja § 158 järgi leppetrahvi.
8. Füüsilisest isikust käendaja puhul tuleb alati tuvastada, kas ta tegutseb käenduslepingut sõlmides ja põhikohustuse täitmist tagades majandus- või kutsetegevuses või väljaspool seda. Samuti on oluline eristada käendaja isiklikku seotust põhivõlgnikuga ja käendaja vahetut majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Kui käendajaks on füüsiline isik, tuleb kontrollida, kas käendaja tegutses käenduslepingut sõlmides tarbijana või mitte (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-148-11).
9. Kostja sõlmis käenduslepingu Repax OÜ juhatuse liikmena oma majandus- või kutsetegevusest, mistõttu ei kohaldu VÕS tarbijakaitsesätted. Hagiavaldus on õiguslikult piisavalt põhjendatud. Kaja ei ole põhjendatud. Määruskaebus
10. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasja menetluse.
11. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Määrava tähtsusega ei ole see, kas kostja mitteilmumine oli mõjuva põhjusega või mitte, kuna kostja esitas kohtule oma seisukohad kirjalikult ja tal ei oleks olnud istungil midagi lisada. Tagaseljaotsust ei saanud teha, kuna hageja nõue on õigusliku aluseta.
12. Kostja on tarbija, kuna sõlmis käenduslepingu füüsilise isikuna. Ei ole oluline, kas tegemist on äriühingu tegevuse tõttu antud käendusega ega käendaja ja käendatava omavaheline seos. Tegemist on tühise tarbijakäenduslepinguga, kuna selles ei ole selgelt välja toodud käendaja vastutuse maksimaalset rahasummat. Kohus ei ole tagaseljaotsuses piisava täpsusega hinnanud kostja vastust ja selles sisalduvaid väiteid. 2
13. Maakohus oleks pidanud lähtuma

§ 414lg-test 1 ja 3 ning lahendama asja sisuliselt.

Kohus ei arvestanud, et kostja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 14.

§ 415

lg 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohus ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha.

§ 413

lg 1 kohaselt saab kohus teha tagaseljaotsuse üksnes juhul, kui hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagi kostja vastu ei ole põhjendatud, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 2 järgi on käendusleping tühine. Kohtumäärus on pealiskaudne ja põhjendamata. Vastus määruskaebusele

1. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse. 18. Kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ja seda sõltumata määruskaebuse väidetest (vt nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-187-12, p 13). 19.

§ 417

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal menetluse taastamiseks põhistada mõjuv põhjus, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Teise lause kohaselt taastatakse menetlus kaja alusel sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kaja esitamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus.

§ 415

lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust muuhulgas siis, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et tagaseljaotsust ei võinud antud juhul seaduse kohaselt teha. 20.

§ 413

lg 3 p 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust muu hulgas siis, kui kostja nõustus kirjaliku menetlusega. Kostja märkis 06.07.2016 vastuses, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (t lk 68). Seega ei võinud maakohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha, mistõttu tuleb kaja

§ 415

lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 alusel rahuldada, asja menetlus taastada ning saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. 21. Täiendavalt juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu järgnevale. Alates 01.01.2013 kehtiva

§ 444

lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses.

§ 465

lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt märkida mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Kohus lahendab kaja

§ 417lg 1 esimese lause kohaselt määrusega.

Seadus ei sätesta, et selle määruse 3 tegemisel ei pea maakohus järgima

§ 465lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-129-14, p 11).

Eeltoodust tuleneb, et kaja lahendamise määruses peab maakohus mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Maakohtu määruses puudub kirjeldav osa, st hagi aluseks olevad asjaolud. 22. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6-14 p-s 12 märgitule, mille kohaselt

§ 407lg 1 kohustab kohut kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel.

Hagi õiguslikku põhjendatust peab kohus omal algatusel kontrollima ka kaja lahendamisel (

§ 417lg 2 teine lause).

Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna

§ 407lg 1 viimase lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud.

1. Praeguses asjas tugines hageja põhivõla nõuet esitades 26.08.2015 kokkuppelemaksegraafikule (t lk 28), leides, et sellega ühines kostja kui füüsiline isik Repax OÜ kohustusega ja tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. 21.09.2016 vastuses kostjate vastuväidetele leidis hageja, et tegemist ei ole käenduslepinguga, vaid deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega, alternatiivselt garantii andmisega (t lk 95-97).
2. Maakohus leidis, et tegemist on käenduslepinguga, viidates üksnes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-148-
3. Riigikohtu lahend ei ole õigusnorm. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et nimetatud lahendis on käsitletud VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni, mis kehtis enne 05.04.
4. Vaidlusalune kokkulepe-maksegraafik vormistati 26.08.
6. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kohus ei ole

§ 407

lg 1 järgi kohustatud tagaseljaotsust tegema isegi juhul, kui hageja seda taotleb. Sellises olukorras, kus hageja nõuet võib hagiavalduses toodud asjaoludel lahendada erinevatel õiguslikel alustel, tuleks jätta tagaseljaotsus tegemata ning lahendada asi sisuliselt. 26. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4