) § 8 alusel Keskkonnaametile. Keskkonnaministeerium peatas 01.06.2010 kaevandamisloa taotluse menetluse ning algatas 19.02.2014 käskkirjaga nr 152 kaitseala moodustamise menetluse. Keskkonnaminister kehtestas 19.08.2015 määrusega nr 50 „Aasnelgi ja kuninga-kuuskjala Loo püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskiri“ Loo püsielupaiga, mis jääb ka kaevandamisloa taotlusega hõlmatud maa-alale. Kaitse alla võeti II kaitsekategooria liikide (aasnelk ning kuninga-kuuskjalg) esinduslikud populatsioonid ja kasvukohad. 2. Lemminkäinen Eesti AS esitas 18.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse ning taotles keskkonnaministri 19.08.2015 määruse nr 50 tühistamist. Püsielupaik on moodustatud Loo piirkonnas kokku 99,99 ha suurusel alal, mis olulises osas kattub aladega, millel kaebaja taotles kaevanduslubade väljaandmist. Määruse § 5 lg 1 kohaselt kuulub maa-ala sihtkaitsevööndisse ning seega on seal keelatud nii majandustegevus kui ka loodusvarade kasutamine (
Määrus välistab seega ka ehituslubjakivi kaevandamise, mis mõjutab negatiivselt kaebaja ärihuvisid. Kaebaja on olnud haldusmenetluse osaline ning tal on õigus õiguspärasele haldusmenetlusele. Kui määrus tühistatakse, on kaebajal võimalik jõuda kaevandamisloa menetluses positiivse tulemuseni. Vastustaja on määruse andmisel eksinud kaalutlusõiguse reeglite vastu. Nii aasnelk kui ka kuninga-kuuskjalg on II kaitsekategooria liigid, mida tuleb kaitsta vähemalt 50% ulatuses lähtuvalt populatsioonide esinduslikkusest.
eesmärgiks ei ole iga üksiku kaitsekategooriasse kuuluva taime kaitse. Vastustaja on loonud püsielupaiga, milles eksperthinnangutes esinduslikke kasvukohti ei tuvastatud (v.a üks aasnelgi kasvukoht). Püsielupaiga moodustamise aluseks olevaid asjaolusid ebaõigesti hinnates on vastustaja loonud väga range kaitserežiimiga püsielupaiga. Kuninga-kuuskjalg oli juba enne Loo püsielupaiga moodustamist täies ulatuses kaitstud. Enne Loo püsielupaiga moodustamist oli kaitseta üksnes 6 Eestis registreeritud kuninga-kuuskjala kasvukohta 33-st. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks vajab kuninga-kuuskjalg II kategooria liigina sisuliselt 100%-list kaitset, samas kui
ei näe taimele sellises ulatuses kaitset ette. Vastustajal on kõrgendatud põhjendamiskohustus. II kaitsekategooria liikide
-s sätestatud miinimumist suuremas ulatuses kaitsmisel on vastustajal kohustus arvestada piirangutest puudutatud isikute õigusi suuremas ulatuses. Taime kaitsmiseks peab eksisteerima eriline avalik huvi, mida antud juhul kaalutud ei ole. 2
§-s 7 nimetatud kaitseala moodustamise eeldused. Püsielupaiga moodustamine on võimalik ka väiksemas mahus.
lg 2 kohaselt loetakse liikide seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Määruse seletuskirja kohaselt on tegemist ohustatud liikidega ning nende soodsa seisundi tagamiseks tuleb nende esinduslikud kasvukohad võtta kaitse alla. Määruse aluseks olevas TK eksperthinnangus on märgitud, et loodava kaitseala põhiväärtuseks on väga esinduslik aasnelgi populatsioon ja kuninga-kuuskjala kuni 100 isendist koosnev populatsioon. Loo püsielupaiga moodustamine oli
lg-st 1 toodut arvestades eesmärgipärane, sest võimaldab tagada kaitstavate liikide soodsat seisundit. Eksperdi arvamus toetas kaitseala moodustamist, mitte piirdumist isendikaitsega.
lg 2 kohaselt tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Norm võimaldab kaitse alla võtta ka rohkem kui 50% kasvukohtadest, tingimusel, et need on esinduslikud. Ainuüksi liigi asumine varem moodustatud kaitsealal, 3
Käesolevaks ajaks on osa Maarjamäe klindi kasvukohast kaitse alt välja arvatud. Kuninga-kuuskjala kohta oli 10.11.2014 seisuga keskkonnaregistris 99 kirjet, neist 59 leiukohta ehk 60% kaitstavatel aladel. Määruse seletuskirja kohaselt ei ole piisav kaitse tagatud kõigi osas, sest hoiualadel ja piiranguvööndi režiimiga aladel ei ole loodusvarade kasutamine välistatud, mis ohustab konkreetset liiki. Kui lugeda kaitstuks üksnes sihtkaitsevööndi režiimiga aladel asuvad kasvukohad, tuleb kaitstud leiukohtadeks lugeda 34%. Kas tegemist on esindusliku kasvukohaga, peab nähtuma valdkonna spetsialistide arvamusest. Ekspert TK on esinduslikkust määratlenud isendite arvu järgi. Määruse seletuskirjast nähtub, et lisaks isendite arvukusele on oluline ka asurkonna suurus ja kasvukoha elujõulisus. Ekspert on pidanud ala tervikuna kaitse alal võtmist väärivaks. Kaebaja tõlgendab
Ekspertarvamuse kohaselt on lisaks alal 3 asuvale esinduslikule populatsioonile leitud aasnelki aladelt 1, 2, 4, 9 ja 10 ning kuninga-kuuskjala kasvukoht (ca 100 isendiga) on leitud alalt 2. Välja on toodud, et alad 5 ja 6 on olulised kuninga-kuuskjala kasvukoha säilimise aspektist. Püsielupaiga piir on tõmmatud ümber kaitsealuste liikide kasvukohtade. Ekspert on leidnud, et kaevandamistegevuse korral jääb suurem osa aasnelgi populatsioonist ja kogu kuningakuuskjala populatsioon otse kaevandmisalale ning need populatsioonid hävinevad. Samuti võivad hävineda loopealsed ja liigirikas madalsoo. Lubjakivi kaevandamine mõjutab oluliselt piirkonna põhjavee taset ning seab ohtu elupaikade ja liikide säilimise. Ekspert pidas kogu ala
Asjaolu, et ala sees on liigid kaardistatud ning igale väiksemale alale on antud eraldi hinnang, ei tähenda, et ala tervikuna ei vastaks kaitse alla võtmise eeldustele. Püsielupaiga piires on aasnelgi areaalidega kaetud 51,43 ha ehk üle 51% kogu püsielupaiga pindalast. Lisaks jäävad registrisse kantud areaalide vahele kasvukohad, kuhu aasnelk võib levida. Umbes 100 kuninga-kuuskjala pindalaline areaal on 1,69 ha ehk 1,7% püsielupaiga pindalast. Ala piirid on määratud lähtuvalt kasvualadest ja kasvukohtade säilimiseks vajalikest puhvritest ega ole mõõtmetes ülepaisutatud. Väikesed areaalide vahelised lõigud, kus hetkel taimi ei ole, on liiga väikesed, et seal kaevandada. Kaitsekorra valik ei muuda kaebaja huvide seisukohalt midagi, sest igal juhul on kaevandamine välistatud. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et taimi võiks kaitsta punktobjektina. Ekspert ei ole seda pidanud piisavaks ning ala suhtes tervikuna tuvastanud
Ekslik ja põhistamata on ka kaebaja arvamus, et taimi võiks ümber istutada. Aasnelgi isendite ümberistutamine ei tule kõne alla sobilike asenduspaikade puudumise ja juurestiku raskesti kättesaadavuse tõttu. Määruse andmisel oli vastustajal kaalutlusõigus. Kui riik kaalub avalike huvide vahel, on tegemist otstarbekuse küsimusega. Maavara kuulub riigile ning selle kasutamise õiguse saab isik kaevandamisloa saamisega. Enne loa saamist ei ole kaebajal tekkinud subjektiivset 4
lg 2 eesmärgiks ei saa olla üksnes maa-alade pindalaline kaitse, vaid kaitstavate liikide kasvukohtade (nn punktobjektide) kaitse. Ekspert jagas kogu püsielupaiga mõtteliselt kümneks tsooniks, hinnates iga tsooni kaitseväärtust eraldi. Sellele vaatamata leidis ekspert kogumis, et kogu maa-ala omab mosaiiksena looduskaitselist väärtust ja tuleb seega võtta tervikuna kaitse alla.
lg-le 2 sellise tõlgenduse andmine on vastuolus sätte sõnastusega ning
eesmärgiga. Aktsepteerides kogu ala kaitse alla võtmist mosaiikse alana, jaatab kohus seda, et kaitse alla võetavad „esinduslikud alad“ võivad sisaldada alasid, kui II kategooria taimi üldse ei kasva.
ei pea seaduse üldiseks ega
lg 2 eesmärgiks kõikide kaitsealuste taimede absoluutset kaitset, vaid peab võimalikuks leida asjakohane tasakaal looduse kaitse ja muude huvide vahel, mis teinekord tähendab ka teatud taimede kahjustamist või hävitamist (
lg 7 teine lause).
Seega saab eksperdi arvamust vaadelda vaid ühe võimalusena ning kaaluda tuleb ka muude menetlusosaliste huve. Määruse seletuskirjast oleks pidanud nähtuma, mis põhjustel tuleb eksperdi ettepanekut aktsepteerida täiel määral ega esine alust piiride muul viisil määramiseks. Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et enne püsielupaiga moodustamist ei olnud
Kuninga-kuuskjala puhul oli piirmäär enne vaidlusaluse püsielupaiga moodustamist täidetud. Kui taimeliik on juba piisaval määral kaitstud, puudub alus selle täiendavaks ja suuremahuliseks kaitsmiseks või kaasneb sellega riigipoolne kõrgendatud huvide kaalumise ja põhjendamise kohustus. Tuvastamata on see, kui suur osa püsielupaigast vajab tegelikult kaitset. Kohus pidas puhverala määramist prognoosotsuseks. Prognoosotsuse tegemine on lubatud, kui esineb oluline oht avalikele huvidele ja haldusorganil ei ole võimalik koguda haldusmenetluse raames tõendeid haldusakti andmiseks olevate eluliste asjaolude kohta. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja leidis kaebuses, et vastustaja on püsielupaiga loomisel teinud põhjendamatuid erandeid kergliiklustee rajamiseks aasnelkidega enim asustatud piirkonda. Halduskohus 5
lg 2 eesmärgiks ei ole üksnes taime kui punktobjekti kaitse, vaid elupaikade või kasvukohtade kaitse. Taime kasvukoht on ala, kus ta kasvab, kus on kasvuks sobivad tingimused ning kuhu ta võib ka potentsiaalselt levida (
). Kasvukoha piires võivad isendid erinevatel aastatel paikneda erinevates kohtades. Kasvukoha piires keskkonnatingimuste muutmine või mõjutamine, nt veerežiimi rikkumine, mõjutab kogu kasvukohta. Kaebaja tõlgendab
Säte annab Keskkonnaametile võimaluse kaaluda kaitsealuste taimede kahjustamist juhul, kui on tegemist nt üksikisendiga, juhuleiuga, ebatüüpilise kasvukohaga ehk perspektiivitu kohaga, mis ei ole elujõuline. Vaidlusalusel alal asub seevastu Eesti üks esinduslikumaid aasnelgi kasvukohti. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kuninga-kuuskjalad olid enne püsielupaiga moodustamist piisavalt kaitstud. Määruse seletuskirjast nähtub, et pindalaliselt oli eelnõu koostamise hetkel piisava kaitsega ainult 36% kuninga-kuuskjala leiukohtadest. Populatsioonide arv ning nende registrisse kantud areaali pindala pole alati peamine näitaja. Kuigi populatsioonide arv on näiliselt suur, on isendite arv nendes enamasti väike, jäädes sageli alla 10 generatiivse isendi. Loo püsielupaiga idaosa liigirikkas madalsoos on seevastu leiukoht, mis on 98 isendiga Eestis arvukuselt teine populatsioon. Püsielupaik ei ole moodustatud maksimaalses ja eksperdi poolt pakutud suuruses. Jutt on tervikuna väga esindusliku, aga mosaiikse ala sees paiknevatest väikestest aladest, mis jäävad suurema esinduslikkusega ulatuslike alade vahele, mis hetkel on küll väiksema esinduslikkusega, aga samas potentsiaalsed kasvukohad. Puhveralade vajadus ja ulatus sõltuvad paljudest asjaoludest. Nt sellest, millise liigiga on tegemist, milline on tema elupaiganõudlus, kui tundlik on ta keskkonnamuutustele. Seega ei saa olemas olla kindlaksmääratud piire liikide puhveralade ulatuse kohta. 6
lg 2 eesmärgiks ei ole ainult üksiku taime kaitse, vaid elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Kuigi kogu püsielupaiga alal aasnelki ja kuninga-kuuskjalga ei kasva, on siiski tegemist perspektiivse kasvualaga, kuhu kaitsealused taimed võivad levida. Lubjakivi kaevandamine mõjutab looduskeskkonda oluliselt. Vaidlusalusel maa-alal on lubjakivi 5-7 m paksuse kihina ja selle kaevandamiseks tuleb maapind vastavas ulatuses eemaldada. Vaidlustatud haldusaktis ja selle aluseks olevas eksperthinnangus on rõhutatud, kui oluline on eelkõige kuninga-kuuskjala kasvukohtadele veerežiimi säilimine. Karjääri rajamine mõjutab kahtlemata piirkonna veerežiimi. Ala 5 osas (vt kaart tl 90), mis jääb suures osas alale, kus kaebaja soovib kaevandada ja mida ei peetud ekspertarvamuses kooslusena kõrget looduskaitselist väärtust omavaks, on ekspert rõhutanud, et tegemist on märgalaga, mis omab tähtsust kogu loodava kaitseala veerežiimi säilitajana. Muud alad, mis ühtivad perspektiivse kaevandamisalaga ja kus kaitstavaid taimi ekspertiisi läbiviimisel ei leitud (nr 7 ja 8), jäävad alade vahele, kus sellised taimed kasvavad. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et seal ei ole võimalik kaevandustegevuse läbiviimine viisil, et kaitstavad taimed kahju ei kannata. 9. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et kuninga-kuuskjala kaitse alla võtmine ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja poolt
Norm ei keela kaitse alla võtta enam kui 50% II kaitsekategooria liikide kasvukohtadest. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud, et kuigi 99 kuninga-kuuskjala kirjest 7
12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot ja esindajakulu 2346 eurot) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.