) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. /---/. Kohus leiab, et kuna tsiviilasjas nr 2-17-16451 on kohtumäärus jõustunud, siis on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Vastavalt
lg 3 ja lg 4, menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Menetluse lõpetamine Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, võtab hagist loobumise vastu, lõpetab tsiviilasja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (
17.01.2018 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja on võlgnevuse tasunud, poole riigilõivu tagastamiseks ja menetluskulude summas 187,50 kostjalt välja mõistmiseks. Asjast ei nähtu, et hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi - kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). Vastavalt
lg 2 p 2, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Hageja on tasunud 10.07.2017 riigilõivu 45 eurot ja 19.09.2017 riigilõivu 30 eurot, kokku summas 75 eurot, sellest lähtuvalt tagastab kohus hagejale pool riigilõivust, summas 37,50 eurot. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
A.b ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kA.b kostja hageja menetluskulud.
A.b hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 187,50 eurot. Hageja esitas kostja vastu 10.07.2017 hagi kohutusse põhivõlgnevuse summas 40,45 euro tasumise nõudes. Varasemalt (enne hagi esitamist) sõlmis hageja SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna sotsiaaltöötaja Marju Taganovaga suulise kokkuleppe, mille kohaselt kostja tasub võlgnevust igakuiselt summas 10 eurot. Kostja on kokkulepet kohaselt täitnud ja ajavahemikul 15.02.2017 kuni 03.01.2018 vastavalt kokkuleppele tasunud igakuiselt 10 eurot kuus. Kuna kostja täitis kokkulepet, võlgnevus oli kõigest 40,45 eurot ning hagejale oli teada kostja asukoht ja tervislik seisund, puudus hagejal mõistlik põhjus kohtusse pöörduda ja sellega seoses kulusid kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad, seega puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.