3-18-18/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-18 Haldusasi Margus Lumi kaebus Tartu Vangla vastu inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (sooja vee puudumine) Menetlusosalised Kaebaja – Margus Lumi, vandeadvokaat Robert Sarv volitatud esindaja Vastustaja – Tartu Vangla Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada Margus Lumi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Margus Lumi esitas 03.01.2018, Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebaja kambris ajavahemikul 05.09.2017 – 02.10.2017 sooja tarbevett. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 04.12.2017 otsus nr 1-13/206-2, millega vangla on jätnud rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotluse. Seega on kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Koos kaebusega esitas M. Lumi taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) alates 01.01.2018 kehtiva § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
4. Kaebusele lisatud vangla 04.12.2017 otsusest ja vastustaja poolt esitatud tõenditest (tl 13-18) nähtub, et ajavahemikul 05.09.2017 – 02.10.2017 esinesid Tartu Vangla eeluuritavate eluhoones sooja tarbevee surves tõrked amortisatsioonist kulunud soojusvaheti vahetamise tõttu. Kuna soojusvaheti telliti välismaalt, võttis selle Eestisse jõudmine paratamatult aega. Soe vesi ei puudunud täielikult. Vangla möönis, et ajavahemikul 05.09.2017 – 02.10.2017 võis olla sooja vee surve mõnel hetkel nõrk ja samuti võis sooja vee temperatuur kõikuda kuumast jahedani. Soojusvaheti vahetamisega tegelenud ettevõtte esindaja sõnade kohaselt ei olnud sellist olukorda, et soe vesi oleks üldse päevadeks või nädalateks kinni keeratud. Kaebaja asus kambris, milles oli dušinurk (tl 13), tema kasutuses olid veekeedukann ja pesukauss (tl 19-20).
5. Kohus möönab, et vee temperatuuri kõikumine ja madal surve võis kaebajale tekitada ebamugavusi. Samas ei saa kohtule esitatud tõendite alusel pidada tõenäoliseks, et seeläbi oleks kaebaja inimväärikusse sekkutud sellise intensiivsusega, mis võinuks tekitada mittevaralist kahju riigivastutuse seaduse § 9 tähenduses või veelgi enam, annaks aluse rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on tegemist objektiivse takistusega, mida vangla ei pidanud ette nägema. Riigi Kinnisvara AS kirjast (tl 14) ilmneb, et vee- ja küttetrassi renoveerimistööd olid tingitud detailide purunemisest.
6. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vangla oleks jätnud kaebajale tagamata võimaluse hoolitseda enda hügieeni eest. Vangistusseadus § 50 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada vähemalt üks kord nädalas, saun, vann või dušš. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi ei ole vanglal kohustust tagada ulatuslikumalt duši kasutamist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-50-14, p 32) ega ka pidevat sooja vee olemasolu kambris (Riigikohtu 15.12.2011 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 (p 13); Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-50980 (p 19). Tõrked sooja veega varustamisel võisid tingida selle, et kaebaja ei saanud ennast sooja veega pesta talle sobival hetkel. Kuna kaebaja viibis dušinurgaga kambris, ei olnud ta seotud graafikujärgsete pesemiskordadega, vaid võis kasutada võimalust, kui soe vesi oli olemas. Samuti oli võimalus leevendada ajutist sooja vee puudumist keedukannuga vett soojendades. Tõrked sooja vee tagamisel olid ajutised, nagu nähtub vangla-poolsetest teavitustest ning sooja vee katkestustest teatati ka kinnipeetavatele (tl 15-17). Seega ei saanud ajutine sooja vee puudumine kujutada endast väärikust alandavat kohtlemist.
7. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus tõenäoliseks kaebuse rahuldamist ning tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2