KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-2245 Haldusasi Aiapidajate Klubi kaebus Põllumajandusameti 26.10.

) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. Aiapidajate Klubi pöördus 26.10.2017 Põllumajandusameti poole kirjaga, milles palus teatada põhjusest, miks on Venemaalt keelatud tuua haljasväetiste seemneid nagu valge sinep, kollane sinep, fatseelia, hiireherne jms Aiapidajate Klubi liikmete isikliku majapidamise tarbeks.
2. Põllumajandusamet vastas 26.10.2017 Aiapidajate Klubi kirjale, milles selgitas, et Euroopa Liidu (EL) regulatsioonide kohaselt tohib EL-i tuua teatud taimeliikide seemneid vaid riikidest, mis on EL poolt kontrollitud ja heaks kiidetud (samaväärseks tunnistatud) ning nende riikide nimekiri on toodud Nõukogu otsuses 2003/17/EÜ. Nende riikide loetelus ei ole Vene Föderatsiooni, mistõttu ei või kontrolli alla kuuluvate taimeliikide seemneid sealt Eestisse tuua. Aiapidajate Klubi kirjas viidatud taimedest kuuluvad kontrolli alla valge sinep, harilik keerispea, ungari hiirehernes ja põld-hiirehernes. Kollast sinepit taimeliigina ei eksisteeri, see on valge sinepi rahvapärane nimetus.
3. Tallinna Halduskohtusse saabus 01.11.2017 Aiapidajate Klubi kaebus Põllumajandusameti 26.10.2017 vastuskirja nr 15.1-9/1735-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei vasta Põllumajandusameti 26.10.2017 vastuskiri Põllumajandusministri 24.04.2006 määrusele nr 53 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le
4. Aiandusklubi liikmed ei tegele põllumajandustootmisega, vaid harrastusaiandusega.
5. Kohus jättis 07.11.2017 määrusega Aiapidajate Klubi kaebuse käiguta ning andis kaebuse nõude ja faktiliste asjaolude täpsustamiseks aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 3-17-2245
6. Kaebaja kinnitas 07.11.2017 määruse kättesaamist 21.11.2017, kuid jättis kohtumäärusele sisuliselt vastamata. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 120

lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt selgitab kohus asjas välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, samuti kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 37

lg 2 p 1 sätestab, et kaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus). Antud juhul võib kaebusest aru saada, et kaebaja taotleb Põllumajandusameti 26.10.2017 vastuskirja nr 15.1-9/1735-1 tühistamist. 7. Kuigi kohus viitas 07.11.2017 määruses, et kaebus ei pruugi olla halduskohtu pädevuses (

§ 4

lg 1, § 121 lg 1 p 1), siis käesolevaga lähtub kohus siiski eeldusest, et kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses ning hindab kaebuse lubatavust kaebeõiguse olemasolu seisukohast (

§ 44

lg 1, § 45 lg-d 1 ja 2, § 121 lg 2 p 1).

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 8.

§ 6

sätestab, et halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus leiab, et Põllumajandusameti 26.10.2017 kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga

§ 6lg 1 ja HMS § 51 lg 1 tähenduses.

Nimetatud kirjas on Põllumajandusamet vastanud kaebaja esitatud küsimusele ning viidanud EL Nõukogu otsusele 2003/17/EÜ. Kaebusest ei nähtu, et Põllumajandusamet oleks kõnealuse vastuse alusel teinud kaebaja osas toiminguid või andnud haldusakte, st rakendanud õigusakte viisil, mis mõjutaks kaebaja õigusi (vt

§ 44lg 1).

Kaebaja ei ole vastanud ka kohtu 07.11.2017 määrusele ega selgitanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine. Seega puudub kaebajal tühistamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning tühistamiskaebus kuulub

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

Isegi kui käsitada kaebaja nõuet Põllumajandusameti 26.10.2017 kirjaga seonduvalt Põllumajandusameti toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudena, tuleks asuda seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuivõrd õiguste kaitseks esinevad tõhusamad vahendid (vt

§ 45lg 2). Sellisteks tõhusamateks vahenditeks on Põllumajandusameti tõlgenduse rakendamise 2

§ 45lg 1 piiranguid).

9.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 3