← Eesti

3-17-2867/6

Obsah (6)§ 120§ 37§ 4§ 121§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-17-2867 09.01.2018 Mare Priks Aleksei Durnevi kaebu

) § 2 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. I 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.

  1. Kaebaja soovib vaidlustada justiitsministri määrust, millega muudeti VSkE-d ning keelati suitsetamine vangla territooriumil. Kaebaja poolt viidatud muudatused kehtestati justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 „Justiitsministri
  2. novembri
  3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“.
  4. Justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes, mida saaks

§ 37

lg 2 p 1 alusel halduskohtus tühistada või mille õigusvastasust saaks kohtus

§ 37lg 2 p 6 alusel kindlaks teha.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on

§ 4

lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). 8.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab Aleksei Durnevi kaebuse justiitsministri määruse peale

§ 121lg 1 p 1 alusel.

  1. Kohus selgitab kaebajale eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 2.
  2. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/
  3. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada TVK muudatusi. Täiendavalt võib olla asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda ka esialgset õiguskaitset (

§ 249lg-d 1 ja 2). Tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga esmalt Vang

S § 11 lg-st 5 tulenevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja senini kaebuse asjaoludega seonduvalt vaideid esitanud, mistõttu kohus ei saa kaebajat suunata tulemuslikuma nõude esitamisele. Taotlejal tuleb aga arvestada, et käesolevalt võib tühistamiskaebuse osas vaide esitamise 30-päevane tähtaeg olla juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on 2 isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07 p 13-14). Kaebajal on õigus pöörduda uuesti kohtu poole seadusega sätestatud korras. II 10.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg-st 5 tulenevalt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 11. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, kuid kuna kohus tagastab kaebuse imperatiivse tagastamisaluse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, taotlusega seonduvalt ei toimu lähtudes

§ 249

lg-test 1 ja 2 kohtu- ega vaidemenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

12. Seonduvalt taotleja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata ja kaebus tagastatakse, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.