← Eesti

3-16-298/11

Obsah (13)§ 117§ 114§ 115§ 11§ 118§ 14§ 150§ 10§ 105§ 132§ 46§ 119§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-298 Haldusasi OÜ Metrosystem kaebus Maksu- ja

) § 114 lg 3 ning rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 kehtestatud ”Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra” § 51. Intressi arvestamise ja 2

(11)3-16-298 tasumise kohustuse tekkimise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, kas maksusumma jäi maksukohustuslase poolt tasumata teadmatusest, tahtlikult või tahtmatult. 2) OÜ Metrosystem kontrollimenetlus algas 26.01.
  1. Kontrollitav periood oli oktoober 2010 – detsember
  2. Seega reageeris maksuhaldur võimaliku maksuõigusrikkumise kontrollimisel operatiivselt. Kontrollimenetlus lõppes 19.01.2012 maksuotsuse väljastamisega ning kogu maksumenetluse pikkuseks kujunes seega üks aasta, mis on mõistlik aeg ning Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-78-14 kirjeldatud olukord ei ole OÜ-le Metrosystem laiendatav. Kohtumenetluse pikkusele hinnangu andmine ei ole maksuhalduri pädevuses. 3) Kui OÜ Metrosystem teadis juba kontrollimenetluse ajal, et tasumisele kuulub vähem maksu kui maksuhaldur tuvastas, ja soovis intressi suurenemist vältida, oleks tal olnud võimalik pärast kontrollakti saamist teha kas deklaratsiooni parandused või pärast maksuotsuse saamist asuda koheselt tasuma vähemalt neidki maksukohustusi, mis OÜ Metrosystem hinnangul tasumisele kuulusid. Viimast tegi OÜ Metrosystem aga alles pärast kohtuotsuse jõustumist maksuotsuse asjas. OÜ Metrosystem väited selle kohta, et kui nad oleksid teadnud lõplikult tasumisele kuuluva maksusumma suurust ning vastavas summas laenu võtnud või maksuvõla tasumise ajatamist taotlenud, on paljasõnalised, kuivõrd nende väidete realiseerumine ei ole tõendatud ega ka kontrollitav. 4) Kohtupraktika toetab vaidlustatud maksukohustuste tasumise ajatamist ning seda ka juhul, kui vaidlusasjas on kohaldatud esialgset õiguskaitset. Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates (

§ 117

lg 2), misläbi olnuks ka OÜ-l Metrosystem võimalik vältida intressivõla suurenemist. 5) OÜ Metrosystem taotluses toodud asjaolusid ei saa pidada nii erandlikeks, et need võiksid OÜ Metrosystem seada teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ning mis võimaldaks seetõttu tema intressivõla kustutamist

§ 114

lg 3 alusel.

§ 115

lg-st 1 ja § 117 lg-st 1 tulenev intressi arvestamise ja tasumise kohustus lasub võrdselt kõigil maksukohustuslastel, kel on tähtpäevaks tasumata maksukohustusi.

  1. MTA 21.01.2016 intressinõudega nr 13-3/10678 kohustati OÜ-d Metrosystem tasuma intressivõlg kogusummas 66 944,17 eurot.
  2. MTA rahuldas 21.01.2016 otsusega nr 13-1/0076 kaebaja 16.12.2015 taotluse maksuvõlgade tasumise ajatamiseks ning kinnitas maksuvõlgade tasumise ajakava summas 66 944,17 eurot 27 kuuks. Ajatatud maksuvõlg koosneb intressivõlast, mis kajastub 21.01.2016 intressinõudes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  3. OÜ Metrosystem esitas 10.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.01.2016 intressinõude ja 15.01.2016 otsuse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks lahendama uuesti OÜ Metrosystem 16.12.2015 taotlus maksuvõla osaliseks kustutamiseks. a) MTA 21.01.2016 intressinõue 1) Intressinõue ei ole oma sisult selge ja arusaadav ning selles puuduvad maksuhalduri põhjendused ning arvutuste metoodika, mis peab tagama haldusakti kontrollitavuse. Intressi arvestamise puhul on oluline, millal intressi arvestamise aluseks olnud maksusumma on tasutud (see on tähtis nii viivitatud päevade arvu määratlemise, intressi summa kujunemise, kui ka 3

(11)3-16-298 intressi aegumise puhul). Intressi arvestamise aluseks on valdavas osas 19.01.2012 maksuotsusega määratud maksusummad, kuid intressinõudest ei tulene, millal kõnesolevad maksusummad täielikult tasuti. Intressinõude lisas on maksunõuded küll eristatud maksudeklaratsioonide (maksukohustuse tekkimise) järgi, kuid ei ole arvestatud maksunõuete tasumise tähtaegadega. Intressi arvestamise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisel on vastustaja rikkunud

§ 11lg-s 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet.

2) Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-74-06, et intresside määramise aegumise osas põhjendatud seisukoha võtmiseks tuleb kohtul eraldi iga maksu osas teha kindlaks, millal ja millistes osades on põhivõlg tasutud. Seega tuleb kontrollida intressisumma kujunemist kõigi asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegade ja nende maksudeklaratsioonide osas määratud maksusunõuete järgi.

§ 118lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta.

Kindlalt võib väita, et enne MTA 22.12.2014 ajatamisotsuse tegemist olid täielikult tasutud maksusummad 2010. a oktoobri osas, seega on nendelt arvestatud intress (16 880,32 eurot) aegunud. b) MTA 15.01.2016 otsus 3) MTA 15.01.2016 otsus on õigusvastane. Vastustaja ei ole intressivõla kustutamise üle otsustamisel arvestanud oluliste asjaoludega, otsuses esitatud kaalutlused on asjakohatud ja nendele tuginemine on valdavas osas põhjendamatu. Sisuliselt ei ole vastustaja intressivõla kustutamist kaalunud. 4) Formaalse maksumenetluse läbiviimise kestus, mis Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-78-14 on peetud intressi kustutamise aluseks, ei ole ainuke olukord, millal maksukohustuslane võib taotleda intressi kustutamist

§ 114lg 3 alusel.

Kaebaja ei ole taotluses ka öelnud, et maksumenetlus (ehk periood alates kontrolli alustamisest kuni maksuotsuse väljastamiseni) on kestnud ebamõistlikult kaua. Kaebaja taotles intressi kustutamist perioodi osas alates maksuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-12-336. Kaebaja tugines argumendile, et ebamõistlikult kaua aega on võtnud õige maksusumma kindlakstegemine ja selle põhjuseks oli eelkõige vastustaja soovimatus arvestada maksumenetluses kaebaja argumentidega ja tõenditega. Maksumenetluses esitas kaebaja vastuväited kontrollaktile, millistega maksuhaldur ei arvestanud maksuotsuses, kuid milliste alusel Tallinna Ringkonnakohus tühistas maksuotsuse. Seega on kaebaja sattunud olukorda, kus eelkõige maksuhalduri tegevuse tõttu on maksusumma kindlaks tegemine kestnud peaaegu 3 aastat. Kaebajale tõi selguse selles küsimuses küll kohtumenetlus, kuid see ei võta maksuhaldurilt ära pädevust hinnata kaebaja olukorra vastavust

§ 114lg 3 normikoosseisule.

Asudes seisukohale, et hinnangu andmine haldusasja nr 3-12-336 kohtumenetluse pikkusele ei ole maksuhalduri pädevuses, distantseerus maksuhaldur kaebaja 16.12.2015 taotluse sisulisest lahendamisest ega teostanud kaalumist. 5) Vastustaja eksib, asudes seisukohale, et intressivõla suurenemise vältimiseks oleks kaebaja pidanud kas koheselt tasuma 19.01.2012 maksuotsusega määratud maksusumma või taotlema maksuotsuses märgitud summa ajatamist. Kaebajal poleks olnud mingit lootust saada terve 19.01.2012 maksuotsusega määratud summa ajatatud, kuna kaebajal puudusid vajalikud rahavoog ja tagatis. Kaebajal poleks olnud lootust saada ka laenu terve 19.01.2012 maksuotsusega määratud summa tasumiseks. Samuti poleks maksuhaldur olnud nõus ajatama seda osa maksuvõlast, mida kaebaja oleks ise nö õigeks pidanud (st osaliselt). Väljaspool mõistlikku kahtlust on see, et selline praktika puudub. 4

(11)3-16-298 6) Käesolevas vaidluses ei ole asjakohane küsimus sellest, miks kaebaja ei ole tasunud „õiget“ maksusummat, vaid hinnata tuleks seda, milline oleks kaebaja olukord, kui maksuhaldur oleks teinud õiguspärase maksuotsuse. Kui maksuhaldur oleks 2012. a maksuotsusega määranud kaebajale õige maksusumma (77 547, 77 eurot), siis selle ajatamise korral üheks aastaks (nagu see toimus 22.12.2014 ajatamisotsuse alusel) moodustaks intressivõlg praegu ca 24 000 eurot. 7) Vaidlusalusest otsusest ei selgu, milliste teiste maksukohustuslaste olukordadega võrdles vastustaja kaebaja olukorda.

§ 114

lg 3 kohaldamisel peab hindama, kas maksuvõla sissenõudmine on õiglane konkreetsel juhtumil. Lubamatu on arvestada maksukohustuslase taotluse lahendamisel kaalutlusega, et teised maksukohustuslased sellisesse olukorda ei ole sattunud ja peavad maksuvõlga tasuma. Tegemist on ilmselge kaalutlusveaga. 8) Vaidlusaluses otsuses oleks vastustaja pidanud arvestama ka sellega, et kehtiv intressivõlg on aegunud summa (ca 17 000 eurot) võrra väiksem, ja kaaluma kehtiva intressivõla summa kustutamist. 13. Maksu- ja Tolliamet palub 01.04.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. a) MTA 21.01.2016 intressinõue 1)

§ 115

lg 1 kohaselt on intressi arvestamise kohustus maksukohustuslasel endal ning intressi arvestatakse alates päevast, millal maksumaksja pidi seadusest tulenevalt maksma tasumata jäetud maksu. Seetõttu ning lähtuvalt sellest, et intressi arvestus on aritmeetiline tehe, ei ole maksuhalduril kohustust esitada intressinõudes detailseid põhjendusi. Seadus annab maksukohustuslasele õiguse küsida selgitusi (

§ 14lg 1).

Kaebaja selgituste saamiseks maksuhalduri poole pöördunud ei ole. 2) Intressinõue on motiveeritud ning õiguspärane, kuna intressinõude lisast nähtub intressisumma kujunemine. Intressinõudes on märgitud viivitatud päevade arv, samuti nähtub intressinõudest, millistelt maksusummadelt intressi on arvestatud. Lähtuvalt kaebusest on kaebaja ka ise mõistnud, missuguste maksukohustuste täitmata jätmisega vaidlusalune nõue seondub. Ka kohtute ulatusliku praktika kohaselt on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt. Kuivõrd intressinõude puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, siis pole täiendavate ja kaebuses nimetatud ning nimetamata põhjenduste lisamine intressinõuetele vajalik. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et intressisumma on valesti määratud (

§ 150lg 1).

3) Intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (

§ 10lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3).

Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud

§ 105

lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga). Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus, tasumisega viivitatud päevade arv ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Seega sisalduvad intressinõudes kõik seadusega ettenähtud andmed. Intressi tasumiseks on antud kümne päeva pikkune tähtaeg,

§ 118

lg-s 1 intressi arvestamiseks ettenähtud aegumistähtaegu pole ületatud ning

§-s 119 loetletud intressi mittearvestamist kaasa toovaid tingimusi ei esine. 5

(11)3-16-298 4) Kuna intressi arvestamise kohustus on eelkõige kaebajal endal ning kaebaja ei ole kohtule esitanud alternatiivset intressiarvestust ega näidanud, milles seisnevad vastustaja arvestuses vead, tuleb kaebus lugeda põhjendamatuks. 5) Intressinõue ei ole aegunud intressi arvestamise ega sundtäitmise aegumise tõttu.

§ 118

lg 6 kohaselt peatub intressi arvestamise aegumine intressinõude või intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Antud juhul on vaidlustatud intressinõude aluseks valdavalt 19.01.2012 maksuotsus, mille menetlemine lõppes 04.12.2014, mil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsus haldusasjas 3-12-336. Eeltoodust tulenevalt peatus intressi arvestamise aegumine kuni 04.12.2014. 6) Kaebaja poolt nimetatud

§ 118lg 1 reguleerib intressinõude esitamise tähtaega.

Intressinõue on esitatud tähtaegselt, s.o 64 päeva pärast maksukohustuste täielikku tasumist, milleks on 18.11.2015. Intressinõude sundtäitmise aegumistähtaega reguleerib

§ 132lg 3.

Seega aeguks intressinõude sundtäitmine

§ 132lg 3 järgi 18.11.2021.

7) Asjaolu, et kaebaja asus maksukohustusi täitma juba maksuotsuse vaidlustamise ajal või kohtuvaidluse lõpus, ei oma tähendust. See ei muuda intressi arvestamise aegumistähtaega, sest aegumine on seotud üksnes maksuotsusega määratud summade lõpliku tasumisega. b) MTA 15.01.2016 otsus 8) Vaidlustatud otsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ja piisavalt põhjendatud. Maksuvõla kustutamise taotluse rahuldamine või mitterahuldamine on maksuhalduri diskretsiooniline otsustus. 9) Tulenevalt

§ 10lg 2 p-st 3 on maksuhaldur kohustatud maksuvõlad sisse nõudma.

Vaidlust ei ole selles, kas kaebajal on tekkinud riigi ees võlgnevus või mitte. Maksuvõla kustutamise taotluse rahuldamata jätmise otsus on isikule kahtlemata ebameeldiv ning vastuolus tema põhjendatud huviga võlast vabaneda, kuid ei ole kaebaja olukorda arvestades siiski liigselt karm meede maksuhalduri eesmärgi saavutamiseks. Vastasel korral oleks kõnesoleva eesmärgi ehk maksuvõlgnevuse sissenõudmise realiseerumine välistatud. 10)

§ 114

lg 3 peaeesmärk on kohelda maksumaksjaid võrdselt, vältides olukordi, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Maksuvõlgnevuse kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, kuid selle eesmärk ei ole ega saa olla uue ebaõigluse tekitamine. Kaebaja taotluses toodud asjaolusid ei saa pidada nii erandlikeks, et need seaks kaebaja teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ning mis võimaldaks intressivõla kustutamist

§ 114lg 3 alusel.

Antud juhul seaks maksuvõla kustutamine kaebaja võrreldes teiste maksumaksjatega hoopis eelisolukorda. 11) Kaebaja on oma taotluses viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-78-14, mille kohaselt, kui maksukohustuslane pidi ootama kontrolli tulemusi enam kui 3 aastat, on võimalik maksukohustuslasel taotleda maksuhaldurilt intressinõude kustutamist

§ 114lg 3 alusel.

Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses selgitanud, et eelnimetatud Riigikohtu lahendis kajastatud olukord ei ole laiendatav kaebajale kuna maksumenetlus on läbi viidud 1 aasta jooksul ning kohtumenetluse toimumisele mõistliku aja jooksul hinnangu andmine ei ole enam maksuhalduri pädevuses. 6

(11)3-16-298 12) Vaidlust ei ole selles, et LäMTK 19.01.2012 maksuotsus ei ole tühistatud täies ulatuses, vaid osaliselt. Eelnimetatud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et kaebaja on teadlikult kajastanud oma raamatupidamises fiktiivseid andmeid, mille eesmärgiks oli luua alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja maksuvabade rahaliste vahendite saamiseks. Seega on tuvastatud, et kaebaja pani toime maksupettuse. Maksupettuse toimepannud maksukohustuslasel on ainetu loota, et määratud maksusumma tasumise kohustust tal ei teki. Seega kaebaja ebaselgus määratava maksusumma osas ei ole arvestatav argument käesolevas vaidluses. Kuna jõustunud lahendiga ei leidnud kinnitust, et isik oleks mingiski osas tehingutes kas heauskne või et tehingud väidetavate tehingupartnerite vahel oleks toimunud, ei saa kaebaja tugineda argumendile, et ringkonnakohus tühistas maksuotsuse asjaoludel, millele viitas kaebaja juba maksumenetluses. Maksuotsus tühistati maksuhalduri poolt menetlusnõuete rikkumise tõttu, maksupettuse toimepanemise faktiga nõustusid kõik kohtuastmed. KOHTU PÕHJENDUSED 14. Kohus leiab, et OÜ Metrosystem kaebus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei rahulda kaebaja nõuet MTA 21.01.2016 intressinõude tühistamiseks, kuid rahuldab kaebaja nõuded MTA 15.01.2016 otsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks lahendama uuesti kaebaja 16.12.2015 taotlus maksuvõla osaliseks kustutamiseks. a) MTA 21.01.2016 intressinõue 15. Kohus leiab, et MTA 21.01.2016 intressinõue vastab haldusakti õiguspärasuse üldistele eeldustele (

§ 46

) ja intressinõude osas kehtestatud eriregulatsioonile (

§ 115lg-d 1 ja 3) määral, mis võimaldab lugeda see õiguspäraseks.

16. Intressinõude analüüsimisel peab arvestama, et maksukohustuslase poolt makstavat intressi arvestatakse maksukohustuste koondsaldolt, võttes arvesse võlgnevusi ja enammakseid kõikide maksuliikide osas (kui ühe maksuliigi osas esineb enammakse ja teise osas võlgnevus, siis intressi enammakse ulatuses võlgnevuselt ei arvestata –

§ 119lg 2).

Alati, kui toimub muutus mõne maksuliigi saldos, muutub seega ka lähtesumma, millelt intressi arvestatakse. Lisaks peab arvestama, et maksukohustus tekib otse seaduse alusel ja sõltumata sellest, kas maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud (või maksuhalduri poolt haldusaktiga tuvastatud). See tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (

§ 32

), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (

§ 115lg 1).

Seejuures kehtib põhimõte, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras (

§ 105lg 6).

Nimetatu tähendab, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise on soovinud tasuda. 17. Kohtu hinnangul vastab MTA 21.01.2016 intressinõue

§ 115lg-le 3, arvestades eelnevalt kirjeldatud asjaolusid.

Intressinõudest koostoimes selle lisaks oleva intressiarvestuse kaardiga nähtub, et intressi on arvestatud perioodi 11.11.2010 (varaseim kuupäev intressiarvestuse kaardi veerus „algus“) kuni 12.01.2016 (hiliseim kuupäev veerus „lõpp“) eest ning intressinõue on koostatud seisuga 21.01.2016. Intressiarvestuse read on järjestatud konkreetsete maksude ja maksustamisperioodide lõikes kronoloogiliselt, eristades deklaratsiooniga ja maksuotsusega tuvastatud 7

(11)3-16-298 maksukohustusi (veerg „nõue“ – näiteks
  1. rea puhul „KMD“, mis viitab deklaratsioonile, ja
  2. rea puhul „KMD/MO“, mis viitab maksuotsusele). Intressiarvestuse kaardilt nähtub ridade kaupa intressiarvestus sel perioodil eksisteerinud maksuvõlalt (iga uus rida tähendab, et toimus muudatus maksuarvestuses ja seetõttu muutus ka intressiarvestuse aluseks olev maksuvõla summa). Iga rea puhul nähtub maksustamisperiood, mille osas maksukohustus/maksuvõlg tekkis (veerg „nõue“ – näiteks
  3. rea puhul
  4. a jaanuar); maksukohustuse liik (veerg „nõude liik“ – näiteks
  5. rea puhul käibemaks); intressiarvestuse periood (veerud „algus“ ja „lõpp“ – näiteks
  6. rea puhul 21.02.201523.02.2015); päevade arv, mis jääb konkreetsesse ajavahemikku (veerg „päevi“ – näiteks
  7. rea puhul 3); vastaval ajavahemikul eksisteerinud maksuvõlg (veerg „summa“ – näiteks
  8. rea puhul 4682,79 eurot); intressimäär (veerg „%“ – näiteks
  9. rea puhul 0,06%) ning arvestatud intressi summa (veerg „intressi summa“ –
  10. rea puhul 8,42902 eurot, mis on saadud maksuvõla korrutamisel intressimääraga ja viivitatud päevade arvuga). Intressiarvestuse kaardil kajastuvad muu hulgas read negatiivse võlasummaga (read „Intressivähendus“, näiteks rida 9). Intressiarvestuse kaardi lõpus on selgitus, et intressivähendus tähendab olukorda, kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks nõude intressi kompenseerimiseks. Seega seonduvad vastavad read ettemaksuarvestusega. Negatiivne intressisumma tähendab intressinõude vähendamist, mis on oma olemuselt maksukohustuslasele soodne arvestus. Liites intressiarvestuse kaardil kajastatud read kokku (veeru „intressi summa“ ridade summa), peab tulemuseks olema intressinõudega nõutud 66 944,17 eurot.
  11. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada intressinõuet sellisel määral ebaselgeks või kontrollimatuks, mis annaks aluse lugeda intresside tasumise nõue õigusvastaseks. Intressinõudest nähtuvad

§ 115

lg-s 3 sätestatud andmed, mida tuleb lugeda seadusandja hinnangul piisavaks, et arvestust mõista. Seejuures on oluline, et intressiarvestuse pidamine ja intressi tasumine on maksukohustuslase kohustus (

§ 115lg 1).

Maksuhaldur koostab intressinõude üldreeglina juhul, kui maksukohustuslane ei ole ise mõistliku aja jooksul intressi tasunud (

§ 115lg 3).

Kaebaja ei ole esitanud kohtule endapoolset alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu (v.a aegumist puudutav osa, mida kohus analüüsib järgmistes punktides). Ka sel põhjusel puudub alus lähtuda eeldusest, et maksuhalduri arvestus on ebaõige. 19. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et intressinõue on osaliselt aegunud. Kaebaja leiab, et maksuotsusega tuvastatud maksukohustuse osas tuleb

§ 118

lg 1 kohaselt arvestada intressinõude esitamise aegumistähtaega mitte maksuotsusega määratud kogu maksusumma lõpliku tasumise päevast, vaid võttes aluseks erinevad osamaksed / erinevate maksustamisperioodide täieliku tasumise aeg. Selline tõlgendus ei tugine kohtu hinnangul

§ 118

lg 1 sõnastusel (nii enne kui pärast 01.07.2013 toimunud muudatust), normi muudatuste seletuskirjadel ega ka normi senisel rakendamisel ja sellega seotud kohtupraktikal. 20.

§ 118

lg 1 kehtiv redaktsioon (alates 01.07.2013) sätestab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. 8

(11)3-16-298 Perioodil 01.01.2009 kuni 30.06.2013 kehtis

§ 118

lg 1 järgmises sõnastuses: intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast.

-i ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (414 SE) seletuskirja kohaselt (puudutab muudatust alates 01.07.2013) eelnõuga täpsustatakse intressi arvestamise aegumistähtaja arvestamist maksuotsuse puhul. Siin on erinevus deklaratsiooni ja haldusakti alusel tekkinud maksukohustuse vahel. Deklaratsiooni alusel arvutatud maksusummalt arvestatakse intressi vastavalt igale perioodile ja deklaratsioonile. Maksuotsusega määratud maksusumma puhul ei ole oluline aga maksusumma deklareerimise periood vaid maksuotsusega määratud maksusumma tasumine tervikuna. /-/…/-/ Intressi aegumistähtaja osas regulatsiooni täpsustamine annab maksukohustuslasele suurema kindluse, millise ajahetkeni on riigil õigus temalt maksuotsusega tuvastatud maksuvõlalt intressi nõuda. Kuni 01.01.2009 kehtis

§ 118

lg 1 järgmises sõnastuses: intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast.

-i ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE) seletuskirja kohaselt (puudutab muudatust alates 01.01.2009)

§ 118

lg 1 muudatus täpsustab normi sisu ning püüab ennetada intressinõuete aegumise regulatsiooni ümber tekkida võivaid vaidlusi. Normi kohaselt hakkab intressinõue aeguma alates maksukohustuse täitmise või alusetult tagastatud summa täielikult maksuhaldurile tasumise päevast. Teiste sõnadega algab aegumine alates päevast, mil vastava kohustuse täitmine lõppes. 21.

§ 118

lg 1 kehtivast redaktsioonist tuleneb seega üheselt, et maksuotsusega tuvastatud maksukohustuse puhul ei lähtuta intressinõude esitamise aegumistähtaja arvestamisel erinevate osamaksete või erinevate maksustamisperioodide täieliku tasumise ajast, vaid kogu maksuotsusega määratud maksusumma täieliku tasumise ajast. Vastavat asjaolu rõhutab normi alates 01.07.2013 sisse viidud täiendus. Arvestades, et intressinõue koostati kaebajale 21.01.2016, tuli maksuhalduril juhinduda sel ajal kehtivast

§ 118lg 1 redaktsioonist.

22. Kohtu hinnangul puudub seejuures alus järelduseks, et kuni 30.06.2013 kehtinud redaktsioonis oli

§ 118lg 1 regulatsioon eelkirjeldatust erinev.

01.07.2013 jõustunud seadusemuudatusega üksnes täpsustati sätet ja muudeti see selgemaks, mitte ei muudetud sätte senist rakenduspraktikat. Nimetatud järeldust kinnitab

§ 118lg 1 erinevate redaktsioonidega seonduv kohtupraktika.

Nimelt on kohtupraktikas leitud, et põhivõla kustutamiseks tehtud iga osamakse või tasaarveldus omas intressinõude esitamise aegumistähtaja kulgemahakkamisel tähendust

§ 118

lg 1 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioonis (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2010 otsus haldusasjas nr 3-08-1466, p 10). Selles osas muutus aga seaduse sõnastus ja sisu alates 01.01.2009, mil normi täiendati mõistega „täieliku tasumise päevast“. Puudub alus järelduseks, et vastava täienduse järgselt tuli maksuotsusega määratud maksusumma osas lähtuda jätkuvalt erinevate osamaksete või erinevate maksustamisperioodide täieliku tasumise ajast (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-1575, p 21). 23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 21.01.2016 intressinõue ei ole osaliselt (LäMTK 19.01.2012 maksuotsusega tuvastatud kaebaja 2010. a oktoobri maksukohustuse osas) aegunud. 9

(11)3-16-298 b) MTA 15.01.2016 otsus
  1. Kohus leiab, et MTA 15.01.2016 otsuse tegemisel on jäetud analüüsimata kaebaja 16.12.2015 taotluse (tl 32-34) põhiväide, s.o kui maksuhaldur oleks algselt teinud kaebajale õige maksuotsuse (s.o summas, mis jäi kohtuvaidluse tulemusena jõusse), siis oleks kaebaja saanud arvestada ja ette näha tekkida võiva kohustuse lõplikku suurust ja leida võimalused selle tasumiseks selliselt, et maksuintress ei kasvaks nii suureks. Teiste sõnadega on kaebaja esitanud maksuhaldurile seisukoha, et tema võimalused vältida maksuvõla tasumise kaudu intressikohustuse suurenemist on erinevad sõltuvalt sellest, kas teda kohustatakse tasuma 212 616,80 euro suurust või 77 547,77 euro suurust maksukohustust. Kaebaja on seisukohal, et kui talle oleks esitatud koheselt 77 547,77 euro suurune maksunõue (põhimaksu nõue), oleks ta olnud võimeline tasuma nii maksunõude kui sellelt arvestatud intressi kiiremini, kui olukorras, kus ta pidi kohtuvaidluse kestel arvestama 212 616,80 euro suuruse põhinõude tasumise kohustusega. Seeläbi oleks koheselt õige nõude esitamisel kujunenud kaebaja hinnangul tema poolt tasumisele kuuluv intress väiksemaks, kui see kujunes alusetu nõude vaidlustamisest tingitud ajakulu tõttu. Kaebaja on põhjendanud, et väiksema nõude täitmiseks oleks ta saanud koheselt võtta laenu või taotleda maksuvõla ajatamist (millega kaasneb intressikohustuse vähendamine), samas kui suurema nõude esitamise tulemusena tal samad võimalused puudusid. Kohtu hinnangul ei saa pidada ilmselt ebausutavaks, et kaebajal puudusid vabad vahendid maksuotsusega esitatud maksunõude (osaliseks) tasumiseks ning laenu saamise võimalused erinevad sõltuvalt selles, kus isikul on 212 616,80 euro suurune maksuvõlg või 77 547,77 euro suurune maksuvõlg. Samuti ei saa pidada kahtlusteta selgeks, et maksuvõla osaline ajatamine on praktikas reaalne, st kaebaja oleks saanud ajatada maksuotsusega tuvastatud maksuvõla selles osas, mida ta ise peab põhjendatuks. Seega ei saa pidada mõeldamatuks, et maksuhalduri poolt esitatud nõude suurus (mida hiljem kohtu poolt vähendati) mõjutas kaebaja võimalusi põhivõla tasumiseks ja seeläbi ka tasumisele kuuluva intressi ulatust. Järelikult ei ole kaebaja poolt esile toodud argumentide puhul tegemist asjaoludega, milliste sisulisest hindamisest võis maksuhaldur kaebaja taotluse lahendamisel loobuda. MTA 15.01.2016 otsuses sisalduv lakooniline seisukoht, et kaebaja vastavad väited on paljasõnalised, ei ole käsitatav piisava kaalutlusena.
  2. Lisaks nähtub MTA 15.01.2016 otsusest seisukoht, et kaebaja 16.12.2015 taotluses toodud asjaolusid ei saa MTA hinnangul pidada nii erandlikeks, et need võiksid seada kaebaja teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ja anda aluse tema intressivõla kustutamiseks

§ 114lg 3 alusel.

Viidatud seisukohast ei selgu, millise maksukohustuslaste ringiga maksuhaldur kaebajat võrdles (s.o, kas maksukohustuslastega, kellele on esitatud maksunõue, mis on hiljem kohtu poolt osaliselt tühistatud, või mõne muu grupiga). Tegemist on puudusega, mis ei võimalda kontrollida maksuhalduri kaalutluse põhjendatust. 26. Eeltoodust tulenevalt sisaldab MTA 15.01.2016 otsus kaalutlusvigu / põhjendamispuudusi, mis võivad olla viinud ebaõige otsustuseni. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks olulisi asjaolusid (kaebaja võimalused maksuvõla tasumiseks sõltuvalt esitatud nõude suurusest) sisuliselt kaalunud ning võrdse kohtlemise testi reaalselt läbi viinud. Eeltooduga on rikutud HMS § 54 ja/või HMS § 56 lg 1 ja lg 3, mis tingib MTA 15.01.2016 otsuse tühistamise ning MTA kohustamise lahendama uuesti kaebaja 16.12.2015 taotlus maksuvõla osaliseks kustutamiseks. 10

(11)3-16-298 c) Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus
  1. Kohus rahuldab OÜ Metrosystem kaebuse osaliselt. Kohus tühistab MTA 15.01.2016 otsuse ja kohustab MTA-d lahendama kaebaja 16.12.2015 taotlus maksuvõla osaliseks kustutamiseks uuesti. Kohus ei rahulda kaebaja nõuet MTA 21.01.2016 intressinõude tühistamiseks.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 (HKMS § 108 lg 12 kaudu) kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
  3. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 12 477 eurot, sh esindajatasu 11 712 eurot ja riigilõivud 765 eurot. Kohtule on esitatud kuludokumendid, sh kulude kantust kinnitavad tõendid. Kohtu hinnangul tuleb vaidluse mahtu ja keerukust arvestades pidada vajalikuks ja põhjendatud esindajatasuks 4500 eurot. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, hinnanguliselt pooles ulatuses. Seega tuleb MTA-lt mõista kaebaja kasuks välja 2250 eurot. Riigilõivuna on põhjendatud välja mõista riigilõivuseaduse § 60 lg 1 alusel tasumisele kuuluv 15 eurot, samuti esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud 15 eurot, kokku 30 eurot. Kokku kuulub kaebaja kasuks vastustajalt väljamõistmisele 2280 eurot.
  4. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD KOHTUOTSUSEGA TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.01.2018 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.