Tsiviilasi nr: 2-16-6645 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2017, Tallinn Tsiviil
§ 619
järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Keskne vaidlusküsimus apellatsioonimenetluses on poolte vahel 17.10.2014 sõlmitud lepingu tähtaja osas, st selles, kas poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud kestvuslepinguna või nn ühekordse lepinguna. Üldjuhul sõlmitakse käsunduslepingud küll kestvuslepingutena, kuid see asjaolu ei välista lepingupoolte võimalust ja tahet sõlmida nn ühekordne leping, st käesoleval juhul konkreetse tähtajaga, millega oli seotud ka hageja põhikohustuse täitmine. Maakohus leidis, et 17.10.2014 leping sõlmiti teadmisega, et EAS poolt kavandatava meetme „Tööstusettevõtte investeeringutoetus (suurinvestori meede)“ raames saab toetuse taotlusi esitada ühekordselt, mille tõttu ei ole veenev hageja väide, et pooled pidasid lepingu sõlmimisel silmas korduvate taotluste esitamist meetmesse. Sellest tulenevalt saab maakohtu seisukohast järeldada, et maakohtu arvates sõlmiti poolte vahel 17.10.2014 5
(8)Tsiviilasi nr: 2-16-6645 leping selliselt, et hageja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg oli 20.10.2014, kui kostja taotlus meetmest toetuse saamiseks koos dokumentidega tuli hagejal EAS-i edastada ning kostja kohustus tasuda hagejale kokkulepitud edukustasu oli seotud sellega, kas konkreetses taotlusvoorus kostja taotlus rahuldatakse.
- Maakohus tuvastas, et asja materjalidele lisatud 17.10.2014 kirjalikus lepingus (edaspidi ka leping) sisaldusid poolte suuliselt sõlmitud lepingu tingimused. Maakohtu poolt tuvastatuga tuleb nõustuda, maakohus on hinnanud sellega seotud tõendeid igakülgselt ja asjakohaselt.
- Kuna poolte vahel on vaidlus lepingu tingimuse üle, tuleb lepingut tõlgendada.
§ 29
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
§ 29
lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka
§ 29
lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (
§ 29lg 4) (vt ka nt Riigikohtu 30.
aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). 25. Lepingu preambulas sisaldus järgmine: Võttes arvesse, et
- i)Nõustaja on klienti informeerinud EAS´i poolt kavandatavast meetmest „Tööstusettevõtete investeeringutoetus (Suurinvestori meede)“ ja tutvustanud kliendile meetme eelnõu enne taotlusvooru avamist;
- ii)klient on huvitatud toetuse taotlemisest kõnealusest meetmest, et kaasfinantseerida miljoni euro suuruse toetusega projekti „Suuregabariidiliste metallitoodete eksportvõimekuse tõstmine off-shore sektoris“ ja seoses sellega on pöördunud nõustaja poole professionaalse abi saamiseks. Lepingu p 1.1.c järgi oli nõustaja ülesandeks EAS-i taotluste koostamine ja lisadokumentide komplekteerimine meetmesse Suurinvestori toetus tööstusettevõtjale. Lepingu p 6.1 järgi käesolev leping jõustub selle allakirjutamise hetkest kliendi ja nõustaja esindajate poolt ning loetakse lõppenuks vajalikus mahus kapitali kaasamise tehingute lõpuleviimisega, eeldusel, et klient on täitnud omalt poolt kõik käesolevast lepingust tulenevad kohustused. 26. Mõlema poole seaduslikud esindajad andsid vande alla lepingu kestvuse kohta seletusi, hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt sõlmis ta lepingu teadmises, et see on seotud meetme nõustamisega, kostja seadusliku esindaja seletuste kohaselt sõlmis ta lepingu teadmises, et see on seotud konkreetse taotlusvooruga meetmes. 27. Lepingu tõlgendamisel tuleb
§ 29
lg 5 p 1 järgi arvestada ka lepingu sõlmimise asjaolusid, p 3 järgi lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning p 4 järgi lepingu olemust ja eesmärki. Kuna kostja esitas ka meetme teise taotlusvooru taotluse, järeldab hageja sellest, et kostja tahe lepingu sõlmimisel oli saada meetmest raha, olenemata sellest, kui palju oli taotlusvoore. Hageja jätab tähelepanuta, et poolte vahel lepingu sõlmimisel ei olnud teada EAS-i meetmes täiendavate taotlusvoorude avamine, seda enam, et teada oli meetme ajaline piirang (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.10.2012 määruse nr 65 „Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 järgi kuni 10.08.2015 kehtinud redaktsioonis pidid kõik suurinvestori meetme raames rahastatud projektid olema lõpetatud hiljemalt 31.08.2015). Kui pooltel puudus teadmine võimalikest teistest taotlusvoorudest, siis ei saanud lepingu sõlmimisel olla ka tahet kestvuslepingu sõlmimiseks. Hageja heidab maakohtule ette, et kohus ajas otsuse tegemisel segi 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-16-6645 poolte tahte ja teadmise selle kohta, millised asjaolud olid pooltele lepingu sõlmides teada. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Ringkonnakohus osutab, et leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast tahet, tahe lepingu sõlmimiseks tekib mingil põhjusel või eesmärgil ning selle aluseks on teadmine mingisugustest asjaoludest. Asjaolu, et leping sõlmiti nn ühekordse lepinguna nähtub ka hageja avaldatust. Esiteks seetõttu, et juba 20.10.2014 on hageja avaldanud, et tema poolt on leping kohaselt täidetud (II kd, tlk 83-84), sest vastuseks kostja seisukohale, et lepingus peaks olema ka tingimus, et hageja poolt töö mittetähtaegne esitamine peaks olema sanktsioneeritud, vastab hageja, et sellel sättel puudub mõte, sest töö on juba esitatud. Seega avaldas hageja, et poolte vahel kokkulepitud teenus on hageja poolt kostjale osutatud. Kuna hageja väitis, et seisuga 20.10.2014 on tema kokkulepitud teenuse osutanud, ei saanud aga käsundusleping olla sõlmitud tähtajatult. Teiseks nähtub hageja 13.01.2015 kirjast (II kd, tlk 104) hageja ettepanek, et pooled sõlmiksid eelmisega samadel tingimustel uue lepingu. Maakohus leidis, et hageja kiri on käsitletav uue lepingu sõlmimise ettepanekuna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Sellest kirjast nähtub hageja pakkumus sõlmida uus leping eelmise lepinguga sarnastel tingimustel, samuti võib kirja sisust järeldada, et meetme raames avatud taotlusvooru dokumentide esitamiseks on neid vaja muuta, täiendada.
- Kogumis viitavad poolte avaldused sellele, et poolte vahel sõlmiti leping teadmisega, et meetme raames toimub vaid üks taotlusvoor ning kokkulepitud teenus oli suunatud vaid selle taotlusvooru jaoks. Poolte tahteks oli seega sõlmida konkreetse tähtajaga leping ning nagu asja materjalidest nähtub, oli hageja põhikohustuse täitmise tähtajaks 20.10.2014, kui oli meetme raames esitatavate dokumentide esitamise tähtaeg.
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et dokumentide vormistamise ja edastamise eest tuli kostjalt tasuda hagejale vastavalt arvele (I kd, tlk 146) 4 680 eurot, mis on kostja poolt tasutud (I kd, tlk 147). Kuna 2014.a sügisel toimunud meetmest kostjale 2014 investeeringutoetust ei eraldatud, siis kokkulepitud edukustasu kostja hagejale ei tasunud. Hageja leiab, et kuna sama meetme raames uue taotlusvooru alusel eraldati kostjale investeeringutoetus, siis on hagejal õigus saada edukustasu. Hageja on seisukohal, et on äärmiselt ebaõiglane, et kostja on saanud toetuse, kuid hageja edukustasu pole saanud. See seisukoht ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud.
- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teatas meetme uuest taotlusvoorust 05.01.2015 (V kd, tlk 19). Asjas puudub vaidlus, et nimetatud taotlusvooru esitas taotluse ja dokumendid kostja. Poolte vahel 17.10.2014 sõlmitud lepingu p 5 järgi loovutas hageja kostjale autori varalised õigused. Seega oli kostjal õigus varasemalt meetmesse esitatud dokumente kasutada ning olenemata sellest, millisel määral kostja hageja vormistatud dokumente kasutas, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt varasemalt osutatud teenuse eest täiendavat tasu. Lisaks nähtub asja materjalidest (IV kd, tlk 36), et meetme teise vooru edastatud taotlus oli paremini ette valmistatud, rohkem läbi mõeldud, prognoosid realistlikumad. Asjast ei nähtu, et kostja on enne kohtumenetlust võtnud täielikult või osaliselt õigeks hageja tasunõude. Asjaolu, et pooled pidasid läbirääkimisi, et välistada kohtu poole pöördumine, ei saa tuletada kostja poolt hageja tasunõude omaksvõttu. Menetluskulude jaotus
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus moodustavad kokku summa 1 220 eurot tunnihinnaga 100 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele 2,6 tundi, 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-16-6645 apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ja konsultatsioonidele 6,6 tundi, kohtu 30.06.2017 menetlusdokumendile seisukoha koostamisele 1,5 tundi, apellandi 31.07.2017 seisukohaga tutvumisele 0,8 tundi ning vastustaja seisukoha koostamisele apellandi 31.07.2017 menetlusdokumendile 0,7 tundi. Kostja lepingulise esindaja ajakulu aruande kohaselt kulus enamik ajast apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele. Ringkonnakohus leiab, arvestades asjas esitatud apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, millest tulenevalt tuleb hinnata ka kostja põhjendatud ja mõistlikku aega vastuse koostamiseks kulunud aega, et kostja lepingulise esindaja kulude suurus apellatsioonimenetluses on põhjendatud. Arvestades asja olemust on lepingulise esindaja tunnitasu suurus mõistlik. Kuigi ringkonnakohus ei küsinud kostjalt seisukohta hageja 31.07.2017 menetlusdokumendile, oli menetluslikku olukorda ja hageja dokumendi sisu arvestades kostja täiendava seisukoha esitamine põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 8
(8)