2-16-18788/12

2-16-18788 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 8.veebruar 2017.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-18788 Xxxx avaldus isa kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Lõpplahendi kuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post vassili@perejurist.

1. ee)Puudutatud isikud: 1. xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) 2. (Laps) xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx); lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo Selberg & Ko, e-post oksana@selberg.
2. ee)Eestkosteasutus: Tallinna linna Kesklinna Valitss (e-post kesklinn@tallinnlv.
3. ee)ja lapse suhtlemise korra RESOLUTSIOON 1. Määrata lapse xxxx ja isa xxxx vaheline suhtlemise kord alljärgnevalt: 1.1 Laps viibib isaga kõikidel paaritutel nädalatel reedest esmaspäevani. Isa võtab lapse reedel lasteaiast või lapse elukohast mitte varem kui kl 12.30 ja hiljemalt kl 18.00. Isa toob lapse esmaspäeval hiljemalt kl 9.00 lasteaeda või lapse elukohta. 1.2 Laps viibib isaga kõikidel paarisnädalatel teisipäevast neljapäevani. Isa võtab lapse teisipäeval lasteaiast või lapse kodust mitte varem kui kl 12.30 ja hiljemalt kl 18.00. Isa toob lapse neljapäeva hommikul hiljemalt kl 9.00 lasteaeda või lapse elukohta. 1.3 Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad ning lapse õdede sünnipäevad veedab laps emaga. Isadepäeva, isa sünnipäeva ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevad veedab laps isaga. 1.4 Kumbki vanem võib tähistada oma pere ringis lapse sünnipäeva. Lapse sünnipäeva kalendripäeval on eemalviibival vanemal õigus lapsega kokku saada ja teda õnnitleda. 1.5 Laps veedab paarisaastate jõulud 24.dets kuni 26.dets emaga ja aastavahetuse 31.dets 1 2-16-18788 kuni 1.jaanuar isaga, paaritutel aastatel vastupidi. 1.6 Suveperioodil viibib laps kummagi vanemaga vanema puhkuse ajal vähemalt 10 päeva järjest. Vanemad teatavad teineteisele oma puhkuste ajad ja lepivad lapse suvegraafiku kokku hiljemalt 15.maiks. 1.7 Eemalviibiv vanem võib lapsele helistada lapsega koosviibiva vanema telefonile, helistamisel arvestatakse lapse päevakava. 1.8 Vanematel on võrdne õigus viibida lapsega seotud üritustel (lasteaiaüritused, treeningud, huviringid). 1.9 Lapsega suhtlemise aegu võivad vanemad kokkuleppel muuta. 1.10 Lapse kooliminekul lepitakse kokku uus suhtlemise kord. 2. Määrata alljärgnev hooldusjuhis: 2.1 Vanem teavitab viivitamatult teist vanemat lapse suhtes tehtud hooldusõiguslikest otsustustest. 2.2 Vanemad hoiduvad tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. olulistest Kohaldada esialgset õiguskaitset alljärgnevalt: Isa ja lapse suhtlemise kord rakendub viivitamatult. Esialgse õiguskaitse kohaldamise osas kuulub määrus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Lapse esindamise kulud jäävad riigi kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Menetlusosaliste seisukohad Lapse ema Xxxxesitas 05.12.2016.a kohtule avalduse lapse ja isa suhtlemise korra määramiseks. Avalduse kohaselt David Strelkovi vanematel on korduvalt tekkinud lahkarvamused lapsega suhtlemise korra osas. Seda kinnitab muuhulgas lapse ema pöördumine politsei poole ning lapse isa pöördumine kohtu poole käesolevas tsiviilasjas. Xxxxleiab, et lapsel peab olema kindel elukoht ja stabiilne elugraafik. Seetõttu soovib lapse ema xxxx ja xxxx vahelise suhtlemiskorra kindlaksmääramist. xxxx elab ema juures ja tema kodu on ema juures. Isa suhtluskord lapsega tuleb kohtu poolt kindlaks määrata. Xxxx palub määrata alljärgnev suhtluskord: 1. xxxx suhtleb xxxx vähemalt 2 korda kuus nädalavahetusel, võttes lapse enda juurde reedel kell 17:00 ja tagastades emale pühapäeval kell 15:00. Nimetatud kohtumised toimuvad peamiselt nendel nädalatel, kui xxxx õed viibivad isa juures. 2. xxxx võib suhelda lapsega telefoni ja muude elektrooniliste sidevahendite abil. Xxxxei tee selles osas takistusi. 3. Lapse isa puhkuseperioodil veedab laps isaga vähemalt kaks nädalat. 4. Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad ning lapse õede sünnipäevad veedab laps alati emaga ja isadepäeva, isa sünnipäeva ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevad veedab laps alati isaga või isapoolsete vanemate juures. 5. Jõulud (24. detsember) veedab laps alati isaga ja aastavahetuse (31. detsember) veedab laps alati emaga. 6. Kõik lapsega kohtumised lepitakse kokku eelneva kuu viimasel nädalal ja korrigeeritakse jooksvalt vastavalt vajadusele ja mõistlikkusele, et mitte piirata üksteise õigusi lapsega suhtlemisel. Xxxxil on kaks tütart eelmisest abielust, kes on 16 ja 14 aastat vana. Tütred viibivad tihti isa 2 2-16-18788 juures. Tütred armastavad väikest venda ja soovivad veeta temaga võimalikult rohkem aega. Seetõttu leiab xxxx, et suhtluskorra määramisel tuleb arvestada ka ülalnimetatud asjaoludega. Xxxxpalub kohut jätta menetluskulud xxxx kanda, kuna tema oli kohtuvaidluse initsiaator. xxxx keeldus vaidluse kohtuvälisest lahendamisest pooltele politsei poolt soovitatud Perekeskuses. xxxx maksab lapsele elatist seadusega ettenähtud minimaalses ulatuses, mis ei kata kohtumenetluses võimalikku osalemist ja esindaja kulude kandmist. Lapse ema on töötu ja arvestades eeltoodut on tema poolt menetluskulude kandmine äärmiselt ebaõiglane. Lapse ema kohtuistungil seletas, et ei ole nõus isa ja lapse kohtumistega nädala sees, kuna sellisel juhul tekib lapses segadus ja ta ei tea enam, kus on tema kodu. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko esitas kirjaliku arvamuse. Avaldaja selgitas esindajale, et tema ja lapse isa vahel on väga keerulised suhted, omavahel nad suhtlevad vaid sõnumite teel ning ühiselt arutada lapsega seotud asju on võimatu. Ema tunnistab, et isal on õigus lapsega suhelda ning ei keeldu lapse ja isa vahelistest kohtumistest, kuid leiab, et lapse elukoht peab olema ema juures ning isaga peab olema määratud konkreetne suhtlemiskord. Peale vanemate lahkuminekut oli isal alati võimalus lapsega suhelda. Laps viibis isa juures mitu päeva järjest. Hiljem avaldas isa soovi suhelda lapsega nii, et nädal aega elab laps ema juures, teine nädal isa juures. Avaldaja on sellise suhtluskorra vastu. Tema tütred eelmisest abielust suhtlevad oma isaga nädalate kaupa - kaks nädalt isa juures, kaks ema juures. Esialgu oli üks nädal, kuid aeg näitas, et selline elukorraldus ei sobi lastele ning lepiti kokku kaks nädalat korraga. Avaldaja konstanteerib, et vaatamata sellele, et vanemad tütred elavad nii juba mitu aastat, ei ole siiski selline elukorraldus laste jaoks õige ja mõistlik. Avaldaja on seiskohal, et pojal peab olema üks alaline elukoht ema juures, kus ta elab alates sünnist ning stabiilne võimalus suhelda isaga. Kohtumisel parandas avaldaja oma avalduses toodud suhtlemiskorda (p 1) ning leiab, et isa võib suhelda lapsega 2 korda kuus nädalavahetusel, võttes lapse enda juurde reede õhtul ja tuues tagasi esmaspäeval, tuues lapse lasteaeda. Vestlusest lapse isaga selgus, et kohtumised lapsega sõltuvad ema tujust ja soovist. Konkreetset suhtlemiskorda ei ole. Kui nad lahku läksid, siis esialgu oli isal rohkem võimalusi lapsega koos olemiseks. Korraga võiks laps olla isa juures nädal aega. Kui lapse isa koondas avaldaja (avaldaja töötas lapse isa firmas raamatupidajana), siis vanematevahelised suhted muutsid keerulisemaks. Lapse isa teatas, et esitas kohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse elukoha määramise ja kooli valiku osas ainuotsustusõiguse endale saamist. Lapse isa leiab, et poeg peab elama tema juures, ta on võimeline last kasvatama ning nõuetekohaselt tema eest hoolitsema. Hetkel üürib isa ühetoalist korterit lapse ema elukoha kõrval. Plaanis on elamistingimusi parandada. Isa leiab, et kohtumised kaks korda kuus nädalavahetusel ei ole piisavad, ta soovib rohkem aega pojaga veeta. Tema ja lapse vahel on suur emotsionaalne side, igakord, kui isa toob lapse emale tagasi, siis laps nutab ja ei soovi ema juurde minna. Kuna isa avaldus temale ainuotsustusõiguse lapse elukoha ja muude küsimuste osas üleandmiseks ei ole liidetud käesoleva asjaga, siis oma arvamuse esitamisel lähtub esindaja vaid ema poolt esitatud avaldusest. Lapse vanemate vahel on väga keerulised ja pingelised suhted. Kuid mõlemad armastavad oma last ning soovivad lapsele parimat. Lapse esindaja eiab, et avalduses märgitud suhtlemiskord ei ole piisav lapse ja isa suhtlemiseks. Ema ise kinnitas, et laps veedab hea meelega isaga aega. Lapse jaoks on stabiilne lähedus mõlema vanemaga väga oluline. Lisaks kahele nädalavahetustele (reedest esmaspäevani) peaks isal olema võimalus suhelda lapsega ka nädala sees (nt kaks-kolm päeva järjest nädalal, mil laps on nädalavahetusel koos emaga (so ühel nädalal on pikk nädalavahetus, järgmisel nädalal kaks-kolm päeva nädala sees jne)). Vaieldamatult on lapse huvides kõige parim lahendus kui vanemad püüavad jõuda vastuvõetava kompromissini. Mitte keegi kolmas isik ei saa lapse elukorralduse suhtes teha parima lahenduse kui lapsevanemad ise. 3 2-16-18788 Eestkosteasutus Tallinna Kesklinna Valitsus andis arvamuse isa ja lapse suhtlemise korra kohta. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond kohtus 20.12.2016.a lapse ema Xxxxja 29.12.2016.a lapse isa Xxxxning arutas kujunenud olukorda ning lapse hooldusõigusega seonduvat. Harju Maakohtu 28.11.2016.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-16587 võeti menetlusse Xxxxavaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Harju Maakohtu 12.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-16587 jäeti Xxxx avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks läbi vaatamata avaldaja poolt esitatud taotluse alusel. Harju Maakohtu 08.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-18088 võeti menetlusse Xxxx avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks s.o lapse elukoha määramise, kooli valiku ja arsti teenuste valiku osas ainuhooldusõiguse saamist. Poolte suhtest on sündinud xxxx.a poeg Xxxx, kes on alates sünnist kuni tänaseni olnud oma ema Xxxxkoos oma eelmisest abielust sündinud tütarde 16-aastase Xxxx ja 14-aastase Xxxx igapäevasel hooldusel ja kasvatusel. Vanemate kooselu lõppes septembris 2016.a ning laps jäi elama koos oma emaga. Tütred elavad kaks järjestikust nädalat ema juures ja järgmisel kahel järjestikusel nädalal elavad nad oma isa juures. Ema elab koos lastega vastvalminud majas aadressil Xxxx, Tallinn, 4toalises kõigi mugavustega korteris, mis on tema omandis. Xxxxtöötas Xxxxfirmas, kuid koondati sealt oktoobrikuus 2016.a. Praegu on laste ema töötuna arvel, saab töötu hüvitist ning on töötukassa poolt suunatud täiendkoolitusele. 3-aastane xxxx on Tallinna Xxxx Lasteaia kasvandik. Xxxxsõnul ei suuda nad Xxxxomavahel lapse hooldus- ja kasvatusküsimustes praegu rääkida, vaid suhtlevad ainult sõnumite teel. Lapse ema hinnangul on neil probleem eelkõige lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas. Xxxx soovib esitatud nõudega tagada pojale stabiilne ja rahulik elukeskkond ning regulaarne suhtlemine lapsest lahus elava isaga. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt on eelnevalt 07.11.2016.a vanematele pakutud võimalust osaleda Tallinna Perekeskuse lepitusteenusel, et lapsega suhtlemiskord kokku leppida. Xxxxkeeldus lepitusteenuse kasutamisest, lapse ema oli tookord ja on ka praegu valmis nõustajate kaasabi kasutama ning teenusel osalema. Vestlusest Xxxxselgus, et ta elab aadressil Xxxx, Tallinn, 1-toalises üürikorteris, kus Xxxx sõnul on lapse ööbimiseks tingimused olemas. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond külastas 02.01.2017.a avaldaja elukohta ja nendib, et Xxxx elab vanemat tüüpi elamus, kõigi mugavustega väga väikeses nn kööktoas. Korter on sisustatud igapäevaeluks hädavajalikuga. Väikeses toas on voodi, kus isa magab koos lapsega. Kuna korter on väike, siis sinna praktiliselt ei mahugi enam lapsele eraldi voodi. Xxxx elab korteris koos suure hundikoeraga, mistõttu liikumisruumi toas eriti ei ole. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul on Xxxx praegused elamistingimused lapse elamaasumiseks isa juurde sobimatud. Lapse isa sõnul maksab ta igakuiselt elatist ning seda on eelneval vestlusel kinnitanud ka lapse ema. Vestluse käigus Xxxx selgus, et peamiseks probleemiks on lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramine. Xxxx on äärmiselt häiritud, et lapse ema muudab pidevalt oma otsuseid ega võimalda tal rahulikult lapsega suhelda. Avaldaja sõnul on vanemate omavahelised suhted halvad ja üksteist süüdistavad ning puudub igasugune koostöö poja osas. Vaatamata eelnevale ei soovi Xxxx ka praegu osaleda mingil nõustamis-lepitusteenusel, vaid soovib, et kohus määramaks kindlaks lapsega suhtlemiskorra. Lapse ema on välja pakkunud omapoolse võimaliku suhtlemiskorra ning suhtlemisgraafiku toimimist korraldavad ja täpsustavad momendid, mis üldjoontes on sarnane Xxxx poolt eelnevalt soovitud suhtlemiskorraga (tsiviilasjas nr 2-16-16587). Lapse isa lubas esitada kohtule omapoolse võimaliku suhtlemiskorra, mis võib-olla aga praegu hoopis erinev eelnevast. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et kui mõlema vanema soovid lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas on oma põhiolemuselt enam vähem sarnased, tuleks vanemate vahel erimeelsusi tekitavad suhtlemiskorra punktid lahti ja selgeks rääkida, et saavutada lapse huvidele ja vajadustele vastav mõistlik ühisosa. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et vanemad võiksid 4 2-16-18788 lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise lahendada kompromiss-kokkuleppe kaudu, ühildades mõistlikkuse printsiibil mõlema vanema ettepanekud lapsega suhtlemise osas, kuna see vastaks kõige enam alaealise xxxx, sünd xxxx.a, huvidele ja vajadustele. Lapse xxxx isa Xxxx esitas kohtuistungil oma seisukoha lapsega suhtlemise korra määramiseks. Isa ei ole ema pakutud suhtluskorraga nõus, lapsega vaid üle nädala nädalavahetustel kokkusaamised ei ole piisavad. Isa on nõus lapse esindaja poolt pakutud suhtlemise korraga, et lisaks nädalalõppude kohtumistele, oleks üle nädala ka nädala sees ööbimisega kohtumised. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et tuleb määrata isa ja lapse suhtlemise kord. Perekonnaseaduse § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PkS § 143 lg 1 kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga; mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PkS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lastekaitseseaduse § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Laps Xxxxon sündinud xxxx.a, tema vanemad on Xxxx ja Xxxx. Vanemate kooselu lõppes septembris 2016.a, laps jäi elama koos emaga. Peale kooselu lõppu on ema teinud takistusi isa ja lapse suhtlemisele. Laps elab ema juures. Vanemad omavahel ei suhtle sealhulgas ei aruta omavahel ka lapse hooldusõiguse ja lapse ning isa suhtlemise korraldamise küsimusi. Lapse isa on esitanud avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse elukoha, kooli ja arsti teenuste valiku osas, ainuotsustusõiguse saamiseks. Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-16-18088. Ema on teinud ettepaneku, et isa ja laps kohtuvad üle nädala nädalavahetustel. Kohtu arvates ei ole selline suhtluskord piisav. Asjas on tuvastatud, et isa ja lapse vahel on lähedased suhted ning veel viis kuud tagasi elasid nad igapäevaselt koos. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus vastavalt isa soovile ja lapse esindaja ettepanekule, et nendel nädalatel, kus ei toimu nädalalõpu kohtumisi, toimuvad nädalasisesed kohtumised koos isa juures ööbimisega. Vastuseks ema argumendile, et nädalasisesed kohtumised ei peaks toimuma, kuna lapsel peab olema üks kodu, saab väita, et laps kohtu poolt määratava graafiku alusel elab laps ema kodus ¾ aega ja isa kodus ¼, seega ema juures oluliselt rohkem. Samuti on kohtupraktikas tavaline, et koolieelses vanuses lapsed kohtuvad eemalviibiva vanemaga pikemalt ka nädala sees. Menetluses ilmnes, et vanemad ei ole võimelised arutama omavahel lapse hooldusõiguse küsimusi ning sellest tulenevalt on kumbki vanem otsustanud üksi sellised küsimusi, mida võrdse hooldusõigusega vanemad peaksid otsustama kokkuleppel (lapse ravi, lapse huviharidus). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PkS § 134 lg 3 alusel lapse hooldamise juhisena, vanem peab lapse suhtes tehtud otsusest teist vanemat viivitamatult teavitama. Tulenevalt vanematevahelistest keerulistest suhetest, määrab kohus hooldusjuhisena, et vanem ei tohi kahjustada lapse suhet teise vanemaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 551 lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel rakendada hagi tagamise abinõusid ja lg 2 kohaselt enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist peab kohus küsima tema 5 2-16-18788 elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid; kui abinõu kohaldati valla- või linnavalitsuse seisukohta küsimata, tuleb seisukoht küsida esimesel võimalusel. Kogutud tõenditest ilmneb, et ema on oluliselt takistanud isa ja lapse suhtlemist. Lapse huvides on isa ja lapse suhtluse tihe jätkumine. Menetlust lõpetava lahendi jõustumine võib viibida, lapse suhtlus vanemaga on aga koheselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus asjas esialgset õiguskaitset samadel alustel, nagu määrati isa ja lapse suhtlemise kord. TsMS §-de 390 lg 1 ja 478 lg 4 kohaselt kuulub määrus esialgse õiguskaitse osas viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 6