KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15. detsember 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-126858 Ha

) §-s 94 sätestatud määras. Hagi kohaselt olid kostja ja AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor sõlminud

1. augustil 2006 õppelepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma õppeteenustasu. Kostja ei ole tasunud õppemaksu 500 eurot. AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on loovutanud nõude hagejale.
2. Kostja tunnistas vastuses hagile, et jäi AS-le Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võlgu 500 eurot. Kuna kostjal on madal palk, ei ole ta võimeline võlga kohe tasuma, vaid soovib seda teha 15 euro suuruste kuumaksetega. Hageja ei ole soovinud kostjaga võla tasumiseks kokkulepet sõlmima. KOHTU SEISUKOHT
3. Hageja on esitanud nõude õppeteenuse osutamise lepingu alusel tasu saamiseks. Kostja on omaks võtnud, et ta on AS-ga Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor sõlmitud lepingu alusel kohustatud tasuma tasu 500 eurot, mida ta ei ole tasunud. Nõue on loovutatud hagejale (tl 42).

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega saab hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning tema nõue 500 euro saamiseks tuleb rahuldada.

1. Kohus märgib, et võla tasumine osamaksetena saab toimuda poolte kokkuleppel. Olukorras, kus hageja ei ole nõus sõlmima kostjaga kokkulepet võla tasumiseks osamaksetena, ei ole kohtul alust jätta hageja põhjendatud nõuet rahuldamata. Kostja huve kaitsevad sellises olukorras täitemenetluses täitemenetluse seadustiku §-des 130-134 sätestatud sissetuleku arestimise piirangud.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise

§-s 94 sätestatud määras.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada.

§-s 94 sätestab intressimäära lg 1. Kuivõrd

§ 94

lg 1 järgne viivisemäär on alates hagi esitamisest olnud 0%, st otsuse tegemiseni on viivise suurus 0 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise välja alates otsuse tegemisest. Kohus juhib poolte tähelepanu, et

§ 94lg 1 järgne intressimäär on ka praeguse seisuga 0%.

8. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja esindajatasu 400 eurot. Esindaja ajakulu on 4 2/3 tundi ja tunnihind 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on arvestades seda, et tegemist on õiguslikult väga lihtsa asjaga ning poolte vahel sisuline vaidlus puudus, hageja esindajakulu põhjendatud summas 95 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 500 eurot maksta riigilõivu 100 eurot. Kostjalt saab tasutud riigilõivu välja mõista üksnes osas, milles hageja seaduse järgi pidi riigilõivu tasuma. Kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust enam, võib hageja taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulu 195 eurot (100+95). /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3/3