← Eesti

2-16-122049/9

Obsah (8)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 177

2-16-122049 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 20. oktoober 2017 Tsiviilasja number 2-16-122049 Tsi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  1. OÜ Aktiva Finants esitas 26.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 411.07 euro saamiseks. Kohus tegi 07.10.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 25.01.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  3. veebruaril 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt 10.03.2013 sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu nr 2385122, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.
  4. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel.
  5. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 205.56 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  6. Kostjal on tasumata arveid summas 205.56 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisele järgnevast kuupäevast kokku summas 375.14 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 205.51 eurot.
  7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 411.07 eurot, menetluskulud 525 eurot, viivis põhinõudelt alates 16.02.2017 kuni 2

(4)2-16-122049 põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
  1. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  2. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on 25.09.2017 kostjale korterikaaslase I M kaudu politsei vahendusel kätte toimetatud. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

10.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 411.07 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 205.56 eurot ja viivised 205.51 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 205.56 eurolt alates 16.02.2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 205.56 eurot. 11.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 13. Julianus Inkasso OÜ on tasunud 25.10.2016 hageja eest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 26.09.2016 riigilõivu 45 eurot (toimikus lk 5) ja hagiavalduse esitamisel 15.02.2017 täiendavat riigilõivu 55 eurot (maksekorraldus toimikus lk 48), kokku seega 100 eurot. Samuti on hagejale esitatud 15.02.2017 arve OÜ Julianuse Õigusbüroo poolt esindustasu tasumiseks võlglase T V kohtumenetluses (arve nr 2213660, toimikus lk 47) summas 425 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 3

(4)2-16-122049 menetluskuludena riigilõiv ja õigusabikulud. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 425 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 4-l leheküljel (toimikus lk 15-18), millest sisulist teksti on 2,5 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 150 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 15. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.