Obsah (7)

§ 123§ 116§ 124§ 137§ 120§ 138§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3283 Tsiviilasi Xxxx avaldus

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 116

lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 124

lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 137

lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 120

lg 2 p 1 alusel esindab vanem last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus.

1. Kogutud tõenditest ilmneb, et Xxxxja Xxxxühine laps Xxxxon sündinud
2. mail 2014 (tl 7). Avaldusest nähtub, et avaldaja Xxxxon lapse hooldusõigust üksi teostanud kaks aastat, s.o ajast mil Xxxxkolis tagasi Mehhikosse. Alates sellest vanemad ühiselt enam lapse eest hoolitsenud ei ole. Samuti ei ole lapse isa täitnud oma ülalpidamiskohustust. Lapse isa viibis
3. aasta detsembrist Eestis kuni arvatavalt maikuuni, kuid sellel ajal kohtus ta lapsega kolmel korral.
4. Ärakuulamisel jäi avaldaja kirjalikult esitatud avalduse juurde. Viimane kontakt lapsevanemate vahel oli
5. aasta aprillis. Lapse isa ei ole avaldajale öelnud, millises riigis ta elab. Samuti ei ole lapse isa reaalselt lapse eest hoolitsenud ega ole tasunud lapse ülalpidamiseks elatist. Avaldaja palus esitatud avaldus rahuldada.
6. Xxxxselgitas kohtule e-kirja teel, et ta soovib ka edaspidi lapse eest hoolitseda ning armastab oma last väga. 11.

§ 137

lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi.

1. Kohtu arvates ei saa Xxxxteostada oma hooldusõigust seetõttu, et ta elab Mehhikos ning igas elulises küsimuses tema poole pöördumine ei ole Xxxxjaoks otstarbekas ning ka võimalik arvestades lapse isa senist ignorantsust. Lapse isa ei ole kohtule usutavalt selgitanud, kuidas ta plaanib hooldusõigust teostada elades Mehhikos ning mis on teda siiani takistanud tundmast huvi lapse käekäigu vastu. Isa käitumine lapse suhtes on olnud kohtu hinnangul ükskõikne ning ei ole kantud huvist oma lapse eest hoolitseda. Kohus ei kahtle Xxxxsõnades, et ta oma last armastab, kuid tema käitumine ei toeta tema sõnu. Selliselt on Xxxxrikkunud lapse isikuhooldusõigust.
2. Samuti ei täida Xxxxoma lapse ülalpidamiskohustust. Usutav ei ole lapse isa selgitus eestkosteasutusele, et ta on tasunud aeg-ajalt kas 500 eurot või 600 eurot. Avaldaja selgitas 3 2-17-3283 ärakuulamisel, et lapse isa ei ole ülalpidamises osalenud. Kohus selgitab lapse isale, et lapse ülalpidamiseks tuleb tasuda regulaarselt ülal pidamist, ainuüksi selliselt on võimalik tagada lapsele tema eluks vajalik. Kuivõrd Xxxxei ole osa võtnud oma lapsed ülalpidamisest, on ta rikkunud ka lapse varahooldusõigust ning seetõttu ei ole põhjendatud jätta lapse isale ka tulevikku suunatud lapse varahooldusõigus.
3. Kohus märgib ka, et Xxxxei jää temalt hooldusõiguse ära võtmisel millestki ilma, kuna ta on hooldusõiguse teostamisest ise loobunud. Xxxxon omapoolse hooldusõiguse teostamisega hästi hakkama saanud. Lapse huvides on, kui tegelik olukord ka ametlikult kinnitatakse. Eeltoodust tulenevalt on avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. Xxxxsaab kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxxxainuke seaduslik esindaja. Xxxx kuulub Xxxxisikuhooldusõigus, s.o. õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Samuti kuulub Xxxx ka Xxxxvarahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara lapse huvidele vastavalt, muu hulgas last esindada.
5. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 138

lõikele 1 võib, juhul kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. 17. Kohus selgitab täiendavalt, et

§ 143lg 1 alusel on Xxxx õigus suhelda isiklikult oma lapsega.

Selleks tuleb ajaks, mil lapse isa viibib Eestis lapsevanematel kokku leppida suhtluskord, mis tagab lapse ja isa suhtlemise. Toetamaks lapse ja isa suhtlust ning arvestades vahemaad lapse ja isa elukohtade vahel, on otstarbekas suhtlemine taastada Skype’i teel. Menetluskulude jaotus 18. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik 4