KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30. jaanuar 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4458 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Babuškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla VLADIMIR BABUŠKIN, isikukood 35803180244, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Süüdimõistetu Karistusaja algus 22.12.2014, karistusaja lõpp 22.12.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.01.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada Vladimir Babuškin tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 13.11.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 22.12.2020 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimese 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Vladimir Babuškini suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 2) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a. lähisugulased). Vladimir Babuškin vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus
(6)kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Vladimir Babuškinile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Babuškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Vladimir Babuškin on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 13.11.2015 otsusega KarS § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja luges karistusaja alguseks Vladimir Babuškini kinnipidamise aja, s.o 22.12.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Vladimir Babuškini vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung 24.01.2018.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et vabanedes tahab hakata toetama oma lapsi, kellest üks on invaliid, selgitas, et puudega poega on vaja transportida kolmandale korrusele ja ta on raske. Samuti tahab minna kinnisvaraalasele tööle xxxx’sse ja lisas, et ta on kogu elu töötanud, tööstaaži on 40 aastat, aga töö peaks võimaldama tal poja eest hoolitseda. Kinnitas, et on suuteline alluma elektroonilisele valvele. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab Vladimir Babuškini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Vladimir Babuškini saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Vladimir Babuškini käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht abikaasa juures. Tegemist on üüritava majaga, kus hetkel keegi sees ei ela ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Majaomanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Kinnipeetava vabanemise korral kolib Vladimir Babuškini abikaasa koos kahe pojaga tagasi majja elama. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Suhted lähedastega on head ning toetavad ning kinnipeetav on koju oodatud. Kinnipeetava suhtlusringkond on lai ja sealhulgas on ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid Vladimir Babuškini enda sõnul ei ole ta nende poolt mõjutatav, mis on positiivne asjaolu. Vabanemisjärgne töökoht on isikul xxxx’s, kus ta tegeleks kinnisvara arendusega, töö ei ole väga liikuv ja võimaldab alluda elektroonilisele valvele (tööandja sõnul saab enamasti töötada kodus). Isikul on kõrgharidus, ta on ka enne vangistust enamasti töötanud ametlikult, on juhtinud enda loodud firmasid, tegelenud nii kinnisvara kui ka metalliäriga. Seega on Vladimir Babuškin harjunud töötama ning omab sealjuures kogemusi kinnisvaraäris. Ka vanglas on isik olnud hõivatud erinevatel majandustöödel. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Vladimir Babuškinil puuduvad igasugused kokkupuuted narkootikumidega ja probleemid alkoholiga. Vangla iseloomustuse kohaselt on Vladimir Babuškinil head suhtlemisoskused, agressiivset käitumist esinenud ei ole, otsuseid ei langeta kergekäeliselt, vaid mõtleb need enamasti enne läbi. Kinnipeetav suudab näha probleeme ja kavandada lahedusi, ta on suuteline seadma eesmärke ja nende saavutamiseks ka vaeva nägema. Kinnipeetav on viisakas, koostöövalmis ning motivatsioon elada edaspidi seadusekuulekat elu on kõrge. 3 Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Vladimir Babuškin on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Vladimir Babuškini õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ja kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Vladimir Babuškini üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 4 ja 7 ära märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad mõjutada tegevusetus, majanduslikud probleemid ning negatiivsed mõjutused. Kohus rõhutab veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Vladimir Babuškin lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Vladimir Babuškin suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud ning Vladimir Babuškin kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 6 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4