3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Maksim Fjodorovi keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Maksim Fjodorov käitumiskontrollile kestusega kuni 31.05.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 21, 4, 5, 7 alusel määrata Maksim Fjodorovile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda sõltuvusravile; teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).
lg 2 p 2 järgi karistatud 3 aasta ja 3 kuu vangistusega.
lg 1 alusel arvati Maksim Fjodorovi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 11.12.-12.12.2015.a, kokku 2 päeva karistusaja hulka, määrates kandmata karistuseks 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti Maksim Fjodorovi kahtlustatavana kinnipidamise päev 03.03.2016.a. 27.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Maksim Fjodorovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral (4 karistust arhiveeritud), vangistuses viibib viiendat korda. Käesolevalt on karistatud suure koguse narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. 2009 osales röövis, varem ega hiljem vägivallakuritegudes ei ole osalenud. Teistkordselt karistatud narkokuriteo eest, käideldud narkootikumi kogus on suurenenud. Kõik kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks, soodusteguriks on narkosõltuvus ja sellega seotud suhted ning tegevusetus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav M. Fjodorov on uimastisõltlane ning paigutatud täitmisplaani alusel karistust kandma Tartu vanglasse. Käesolevalt on paigutatud S-2 eluosakonda, kus paiknevad kinnipeetavad, kellel on ilmnenud mõningane motivatsioon oma sõltuvusprobleemidega tegeleda. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud järgmistes taasühiskonnastavates tegevustes ja programmides: -08.06.2017-14.09.2017 läbis 12-sammu tugigrupi. Osales 10/14 kohtumisel. Läbiviija hinnangul motivatsioon hea. Aktiivselt osales programmis, tundides oli kaasatud. Alati tegi ülesandeid ära. Mõtleb positiivselt. -Alates 15.08.2017 on kaasatud Tagasilanguse ennetamise grupitöösse. -14.09.2017-30.10.2017 osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Läbis programmi. Käis kohal palju vaja. Grupikohtumistel kinnine, individuaalis avatud ja saab töötada. Väljendas valmisolekut sõltuvusprobleemiga tegeleda ka vabanemise järgselt. -Alates 02.10.2017 osaleb majandusabitöödes. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Ohustatud on rahvatervis ja avalikkus (öisel ajal üksi tänaval liikuvad isikud). Oht seisneb narkootikumide levitamises ja grupiviisilises röövimises. Oht kõige tõenäolisem kui kinnipeetaval on vaja raha narkootikumide ostmiseks. Riski suurendab isiku narkosõltuvus ja allumine subkultuurilistele mõjutustele, samuti tegevusetus ja puudulik probleemilahendamise oskus. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 50% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama ajaperioodi jooksul 30%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla M. Fjodorovi ennetähtaegset vabastamist ja tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Maksim Fjodorovil on vabaduses lähedastest ema V. F. Kinnipeetava isa, V. F. on surnud. Rahvastikuregistri andmetel on Maksim Fjodorov abielus I. T., ülalpeetavaid ei ole. Suhted emaga on toetavad. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et M.Fjodorovi peamiseks probleemiks vabaduses on olnud narkootikumide tarvitamine. Maksim Fjodorovi registreeritud elukoht on XXX täpsusega. Kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda aadressile XXX, oma ema juurde. 25.10.2017.a toimus elukohakontroll ja selgus, et eluasemeks on 2toaline korter (hetkel on remont pooleli), kuid üldiselt vastab elektroonilise valve tingimustele. Korteriomanik on kinnipeetava ema, kellele on selgitatud lisakohustuse tingimusi ja ta on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Korteris hakkab kinnipeetav elama koos emaga kahekesi. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid M. Fjodorovi ema sõnade järgi ta töötab ning on nõus poega igakülgselt toetama. Maksim Fjodorovil on kehtiv elamisloakaart kuni 21.08.2019.a. Isiku käitumist vabaduses võib mõjutada tema korduvad karistused nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning tema sõltuvusprobleemid. Materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 15`1 alusel. Materjalidest nähtub, et isik on varasemalt käitunud vägivaldselt- pani toime röövimise. Vestlusest kinnipeetava ema V.F. selgus, et poeg on pikemat aega tarvitanud narkootikume, on korduvalt olnud võõrutusravil, kuid ravi jäi pooleli ning poeg hakkas uuesti narkootikume tarvitama. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav Maksim Fjodorov varem kriminaalhooldusel olnud ei ole. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Maksim Fjodorov selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on narkootikumide tõttu, tarvitas ka ise. On läbinud programmid „Narkorehabilitatsioon“, „12 sammu“ ning „Tagasi vangistusse“ ja majandustöödel ka osalenud. Programmid aitasid saada aru, mis on elus tähtis. See on esimene samm ja edaspidi külastab gruppe Tallinnas, on olnud ühendus grupijuhtidega. Kui inimene tahab midagi muuta, siis need programmid on alguseks. See ei ole täielik rehabilitatsioon, mis vanglas saab. On nõus ka kohtu määratava raviga ning märkis, et tahab käia nii psühholoogi kui rehabilitatsiooni grupis. Läheks elama ema juurde, sest sissetulekut ei ole, et elamist üürida. Suhted emaga on head. Kinnipeetav märkis, et kohtas inimest, kes ei tarvita narkootikume ja on temaga abiellunud ning juhtus see helge hetk, mis muutis musta valgeks. Varem elas ainult endale ja tegeles oma elu lõhkumisega. Praeguseks on abiellunud ja on tahtmine temaga elada edaspidi ja loodab, et kõik on hästi. Toetatakse üksteist. Abikaasa asuks ka kinnipeetavaga koos elama ema korteris. Varasema suhtlusringkonnaga on kinnipeetav sidemed katkestanud. On omandanud madruse eriala ja sooviks merel töötada. Õppis ise inglise keelt ja on plaanis lõpetada kursused, et kvalifikatsiooni tõsta ja minna merele elektrikuna tööle. Kõigepealt on aga vaja hüvitada kahjud ja selleks on vaja töötada. Esimese asjana läheks Töötukassasse, et leida tööd. Ema on valmis esialgu aitama. Abikaasa otsib ka tööd hetkel, varasemalt töötas koristajana ja baaris. Kinnipeetav selgitas, et on aru saanud, et varasem elu oli viga ja enesehävituslik. Praegu on pere ja ema kelle pärast elada, samuti on iga selline, et on aeg mõelda ja elada, töötada. Narkootikumidega elu ei näe enda jaoks enam. Lõpetuseks kinnitas süüdimõistetu, et on valmis tõendama endale, et suudab olla kasulik ühiskonnale. On ka kohtunud inimesega, kellega elus edasi minna ja jääda kaineks ja terveks ning tunda elust rõõmu. Kaitsja leiab, et isiku suhtes on põhjendatud tema vabastamine elektroonilise valve all, kuivõrd ilmneb, et vaatamata sellele, et isikul on kriminaalne minevik, on isik siiski nüüd karistust kandes tänaseks päevaks aru saanud oma tegude tähendusest, õigusvastasusest ja teinud järeldused, et elus on ka muid väärtusi. Ta on abiellunud ja püüab tulla välja kriminaalsest minevikust. Ta on seadnud endale eesmärgid, kuhu minna, kuidas käituda. On plaan õppida uut eriala ja minna merele. Ta on samuti nõus kõiki nõudeid täitma ja alluma ravile, osalema rehabilitatsioonis. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Maksim Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Maksim Fjodorovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, nendest neli kustunud ja kannab viiendat reaalset vangistust. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul ilmnenud mõningane motivatsioon oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat elukohta. Vangistuses osaleb tööhõives. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Samuti on negatiivne asjaolu, et süüdimõistetul on lähedastega suhted pingelised uimastite tarvitamise tõttu. Vabaduses puudub isikul kindel töökoht, kuid samas on ema nõus poega toetama. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Maksim Fjodorovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Maksim Fjodorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Maksim Fjodorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Maksim Fjodorov kannab käesolevalt karistust esimese ja astme kuriteo toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Maksim Fjodorov kandnud temale mõistetud karistusajast ära üle 1 aasta 10 kuu, so üle 1/2. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning loobuda narkootikumide tarvitamisest. Materjalidest nähtuvalt on läbitud programmidest kasu olnud ning isiku mõtlemises on toimunud olulised positiivsed muutused. Kinnipeetaval on soov edaspidi elada ilma sõltuvuseta ning tal on tugev motivatsioon antud probleemiga tegelemiseks. Isik teadvustab, et sõltuvusest vabanemine on raske, samas ta on selgeks teinud, kuidas ja kust abi ja tuge saada. Seega on põhjendatud anda Maksim Fjodorovile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et senimaani tehtud positiivsed arengud jätkuvad ning edaspidi elab isik ilma narkootikumideta ning seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Maksim Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.01.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 17.01.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 55,32 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 55,32 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Maksim Fjodorovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.