KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-109102 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2017.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Mõisa tee 7 (endine

) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (

§ 15

1 lg 1).

§ 15

lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (

§ 15lg 1 p 2 ja 3).

Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (

§ 7lg 4) .

7. Kostja D. J. esitatud kirjalikust vastusest (tl 106) järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal (solidaarselt Ž. S.) on võlgnevus ühistu ees, kostja ei vaidlusta ka nõude suurust. Kostja märgib vaid, et majandusliku seisundi tõttu ei ole võimalik võlgnevust tasuda. Kostja heidab hagejale ette, et viimane on põhjendamatult viivitanud nõude esitamisega ja lasknud võlgnevusel suureks kasvada. Kohus möönab, et hageja oleks võinud ja pidanud heaperemeheliku majandamise korral esitama nõude(d) kostja (ja Ž. S.) vastu varem, kuid eeltoodu ei õigusta kostja kohustuste täitmata jätmist. 3 Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärija(te)le üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (PärS § 130 lg 1). Tulenevalt

§ 51

lähevad korteriomandi pärimisel pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Kostja ja Ž. S. omapoolseid kohustusi täitnud ei ole. 8. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud võla (sh viivise) arvestuse (tl 33-36), korteriomanikele tasumiseks esitatud arved (tl 56-87), väljavõtted KÜ MTKS 09.02.2010 ja 30.06.2014.a. üldkoosoleku protokollidest (tl 54). Kuna kostja sisulisi vastuväiteid nõudele ega selle suurusele ei esitanud, loeb kohus, et vaidlust poolte vahel selles, et kostjal on täitmata kohustusi hageja ees ning kohustuste suuruse osas, ei ole. 9.

§ 7

lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ Mõisa tee 7 (end MKTS) põhikirja p 3.2.11 järgi on viivise suurus 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest (tl 43-51). Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.03.2017.a sissenõutavaks muutunud viivis 449, 34 eurot TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist alates 01.04.2017.a. 0,07% põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.
3. Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 480 eurot (arvestusega 5 töötundi x tunnihind 80 eurot + käibemaks 20% ehk 80 eurot, tl 90-91) ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 euro (tl 89). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. 4 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5