Obsah (7)

§ 37§ 120§ 121§ 2§ 45§ 44§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-1313 Määruse kuupäev ja koht 30. august 2017, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M. M kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse

) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja poolt välja toodud kaebuse esitamise eesmärke tõlgendab kohus M. M kaebust kui kaebust Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks - vahetada translatsioonivõrgu kaudu Viru Vanglas edastatavate telekanalite ja raadiojaamade analoogsignaal digitaalsignaali vastu või lisada juurde digitaalsignaal (

§ 37

lg 2 p 2), Viru Vangla 22.05.2017 vaideotsuse nr 6-12/126-3 tühistamiseks (

§ 37

lg 2 p 1) ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse (seoses järelevalvekohustuse täitmata jätmisega) õigusvastasuse tuvastamiseks (

37 lg 2 p 6). 7.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et M. M kaebus kuulub tervikuna

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

8. Seonduvalt kohustamisnõudega märgib kohus, et lähtudes

üldpõhimõtetest (eelkõige

§ 2

lg-st 1) eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle kaalumiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 1, 4 ja 5). Ka Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-5-10 tehtud otsuse p-s 14 märkinud, et kohus peab kohustamiskaebuse rahuldamiseks hindama, kas toimingu sooritamine on haldusorganile õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda. Kohus leiab, et vanglal puudub vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt kohustus telekanalite ja raadiojaamade analoogsignaali vahetamiseks digitaalsignaali vastu ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eelpoolnimetatud toimingu sooritamist. See, et digitaalsignaali televiisoripilt oleks natuke värvikam või raadio veidi kõlavam, ei kohusta vanglat üle minema digitaalsignaalile. Kohtu arvates on antud juhul oluline, et oleks tagatud vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-le 2 1 kaebaja õigus jälgida raadio- ja televisioonisaateid ja vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 44 kaebaja õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kaebusest ega ka muudest haldusmenetluse raames kogutud dokumentidest ei nähtu, et vanglas olemasoleva analoogsignaali tõttu oleks piiratud VangS § 31 lg-s 1 ja PS §-s 44 sätestatud kaebaja õigusi. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub antud juhul ilmselgelt kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks. 9. Lisaks kohustamisnõudele on kaebaja esitanud nõude ka Viru Vangla 22.05.2017 vaideotsuse nr 6-12/126-3 tühistamiseks. Kohus märgib, et

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kuna kohustamisnõude osas puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks vaideotsusega eraldiseisvalt rikutud, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine

§ 45lg 4 alusel.

10. M. M on kaebuses ka taotlenud, et kohus tunnistaks Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse õigusvastaseks seoses järelevalvekohustuse täitmata jätmisega.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Õiguskirjanduses on leitud, kui õigustloov akt kaitseb ka isiku huve, siis on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist (vt Halduskohtumenetluse seadustik (kommenteeritud väljaanne) 2013, lk 180-181). VangS § 105 lg 4 kohaselt teostab Justiitsministeerium vangla üle teenistuslikku järelevalvet. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et teenistusliku järelevalve läbiviimiseks võib muu hulgas korraldada teenistusvalve, mis on vangla kontrollimine eesmärgiga avastada ja parandada ning edaspidi vältida vigu vangla tegevuses ja töökorralduses. Teenistusvalve teostamisse võib kaasata ametnikke ja töötajaid, kes kuuluvad vanglateenistusse, ning teisi asjatundjaid. Kohus leiab, et VangS § 105 lg-te 4 ja 5 eesmärgiks ei ole kinnipeetavate isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Seega Justiitsministeeriumi tegevus või tegevusetus seoses järelevalvekohustuse täitmisega või täitmata jätmisega ei riiva kaitsenormi teooriast lähtudes kaebaja õigusi. Järelikult ei ole M. M kaebus Justiitsministeeriumi tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu samuti lubatud. 11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. M kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus juhib tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuses sisaldub ka taotlus kaebusest koopia saamiseks. Riigikohtu Halduskolleegium on analoogse taotluse osas avaldanud seisukohta, et ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt RKHKo 3-3-1-7-11, p 17). Ka antud asjas leiab kohus, et kaebusest koopia väljastamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigused jääda kaitseta, kui kohus ei väljasta kaebajale tema kaebusest koopiaid. Seetõttu jääb vastav taotlus rahuldamata.
2. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3