KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10256 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Siim Grossbergile karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (24.-25.07.2016) ja eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust kandmise algusega 08.08.2016. Tartu Vangla esitas 11.12.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Siim Grossbergi vangistusest tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, neljas reaalne vangistus. Käesolevat karistust kannab avaliku korra raske rikkumise eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks alkohol, narkootikumide tarvitamine, vähesed probleemilahendusoskused. Kaks kehtivat distsiplinaarkaristust: noomitus 19.09.2017, 1 aasta, ülevise ning noomitus 20.07.2017, 1 aasta, Ebaviisakas käitumine. Individuaalses täitmiskavas on planeeritud osalemine tööhõives, põhihariduse omandamine, osaleb õppetöös (9 klassis), eriala omandamine, Individuaalne psühhoteraapia/nõustamine, Vabanemiseelne nõustamine. Läbitud sotsiaalprogramm "Viha ohjamine" : Tunnistas, et aasta alguses toimus temaga muutus ja ta hakkas oma kriminaalset käitumist kriitiliselt hindama/lahkama. Hakkas lugema psühholoogilist kirjandust, et mõista, oma käitumist. Programmi edenedes sai aru, et ka tema tegi oma valikud ise ja peab ka tagajärgedega tegelema. Raskusi valmistas iseenda tundmaõppimine ja teiste tunnete ära tundmine/adumine, mida lähedased mõtlevad ja tunnevad. Suuremat tähelepanu pöörati ka oma tunnete äratundmisele, tunnete sõnastamisele. Oli näha, kuidas muutus julgemaks oma tunnete kirjeldamisel, mõistes, et tundeid peab tähele panema ja nendega tegelema. Kinnipeetav hakkas mõistma, kui oluline on ärrituse äratundmine ja seejärel ilma vägivallata olukorra lahendamine. Kodutööd olid alati korrektselt tehtud ja koos läbi arutatud. Vabaduses vajalik psühholoogi/psühhiaatri abi. Soovituslik läbida individuaalprogrammina "Jõud muutuda", mis annab võimaluse iseenda ja lähedaste paremaks mõistmiseks. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Oht seisneb vägivalla kasutamises ja tervisekahjustuste põhjustamises, ähvardamises, joobes juhtimises. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 76%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 72%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla S. Grossberg vabastamist enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetaval on säilinud suhted ema K. K. ja isa A. L. Mõlemad vanemad soovivad ja loodavad, et S.Grossberg edaspidi oma elustiili muudab –asub tööle, ei tarvita alkoholi, suhtleb inimestega, kes elavad korralikku elu. S.Grossbergi sõpru vanemad lähemalt ei tunne, kuid K. K. sõnul oli varem kaebusi naabritelt, et tema äraolekul korteris pidutseti ja rikuti majaelanike rahu. K. K. kinnitas, et vabanedes on Siim Grossbergil võimalik asuda elama oma emale K. K. kuuluvasse kahetoalisesse kõigi mugavustega korterisse aadressil XXX. Rohkem kedagi korteris alaliselt ei ela. K. K. töötab, tal on võimalik tagada S.Grossbergile vajaduse korral toit. Eluasemekulutustega peab S.Grossberg iseseisvalt hakkama saama. Rahvastikuregistri kohaselt on kinnipeetava elukoht XXX. K. K. on nõus S.Grossbergi oma korterisse registreerima, et ta saaks taotleda vajaduse korral Tartu linnalt sotsiaalabi. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib proovida seekord ennetähtaegselt vabaneda. Eelmine kord ei proovinudki, on raske iseloom ja režiimi ja kohanemisega on raskusi. Ükski karistus kinnipeetavat paremaks muutnud ei ole, aga nüüd on elu prioriteedid muutunud. Mingi plõks käis 25.02.2017 ära ja püüab nüüd teistmoodi elada. Pere poolt on tulnud palju positiivset, mille pärast tahaks parem olla. Tahtis varem kriminaalina surra, aga nüüd on tulnud mõistmine, et vangla aastatega ei ole kuskile minna. Vabanedes hakkaks eluga otsast pihta ja sooviks tavakodanikuna hakkama saada. Üle aia viskas suitsud, ise ei suitseta. Ebaviiskalt käitumine seisnes kõva häälega rääkimises ja ehk ka midagi ametnikule ütlemises. Üks distsiplinaarkaristus on juurde tulnud, kinnipeetav on kinnises osakonnas, menetletakse rikkumist ja läheb nüüd 6 päevaks kartserisse. On kõrgendatud järelevalve all. Teda taheti panna teise sektorisse, kuhu ei taha minna, kuna kambrikaaslaseks oleks isik, kellega on konflikt, siiski tõsteti jõuga teise kambrisse. Elukoht kuulub emale ning elama asuks seal üksi. Ema käiks vähemalt ülepäeviti kinnipeetavat seal elades vaatamas ja toitu toomas. Varem teadis, et kui raha otsa saab, siis ema ikka aitab. See oli ärakasutamine, on aru saanud. Invaliidsuspension läheks kommunaalkuludeks ja elama hakkaks palgast. Töökoht on T. OÜ-s valdavalt Viljandis. Varem ei ole vahet olnud, kas oli väljas või vanglas, aga nüüd ei taha enam vanglasse ning see motiveeribki kriminaalhooldusele alluma. Tahab oma elu üles ehitada. Isaga suhtleb rohkem ja õega vähem, sest õde on pettunud, et kinnipeetav tagasi vangistusse sattus. On valmis alluma ravile alkoholi tarbimisest hoidumiseks. Uurib, et leida psühhiaater, kes toetaks ja aitaks käia nõustamistel. Töötukassast on uurinud, et abi saada võlanõustamisega, tahaks nõudeid tasuma hakata. Kuriteokaaslastega ei suhtle. Kinnipeetav mõistab, kui jõhker ja vale viimane kuritegu oli ning märgib, et on aru saanud, et kui ise probleeme ei otsi, siis probleeme ei ole. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Siim Grossbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Siim Grossbergi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei toeta isiku vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Siim Grossbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Siim Grossberg kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Siim Grossbergi karistusaega hakati arvestama alates 08.08.2016. Kohtuistungi toimumise ajaks on Siim Grossberg ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 5 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile aadressil XXX. Antud korter kuulub kinnipeetava emale K. K, kes kinnitas, et vabanedes on Siim Grossbergil võimalik asuda antud kõigi mugavustega korterisse elama. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi kinnipeetava puhul esinevad mitmed positiivsed asjaolud nagu kindel elukoht, töökoht ning toetav lähivõrgustik, kaaluvad käesoleval juhul vabastamist mittetoetavad asjaolud siiski üles vabastamist toetavad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohus on seisukohal, et Siim Grossbergi puhul on antud tingimus täitmata. Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud üleviske ja ebaviisaka käitumise eest. Samuti on isik käesolevaks ajaks paigutatud kinnisesse osasse ning talle on määratud distsiplinaarkorras 6 päeva aresti juhtumi eest, kus ta keeldus vastavalt korraldustele uude kambrisse asumisest. Kehtivad distsiplinaarrikkumised vanglas (sh ebaviisakas suhtlus) viitavad siiski sellele, et „klõps“, millest süüdlane kohtuistungil rääkis, on siiski valikuline. Kohtuliku küsitlemise käigus märkis kinnipeetav korduvalt, et tal on terve elu olnud probleemne käitumine, raske iseloom ning sellest tulenevalt ka vangistusega kohanemine keeruline. Vangla iseloomustusest nähtub samuti kinnipeetava impulsiivsus. Asjaolu, et isikul on probleemne käitumine noorusest saati, ei õigusta seaduserikkumisi ega muuda impulsiivset ja seadusevastast käitumist ühiskonna poolt aktsepteeritavaks. Kui isik märkis, et soovib seekord täita nõudeid, et proovida vastata ennetähtaegse vabanemise tingimustele ning selle tulemuseks on kolm kehtivat distsiplinaarrikkumist, viimane vahetult enne asja arutamist, järeldub, et isiku soov ja motivatsioon käituda kehtiva korra kohaselt on siiski madal ning ka vabaduses ei pruugi isiku käitumine olla seadusekuulekas. Eeltoodu kinnitab, et Siim Grossbergil on jätkuvalt väga nõrk enesekontroll oma käitumise üle ning käesoleva vangistuse kestel ei ole selles osas toimunud olulisi muutusi, mis viitaks, et seekord saab kinnipeetava käitumine vabaduses olema korrektne. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ning on katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Toetavad asjaolud nagu kindel elukoht, kus isik elas üksinda ja lähedased olid kinnipeetava elus ka enne käesolevat vangistust. Samas ei hoidnud need varem kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest eemale. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Siim Grossbergi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, millised ehk õpetaksid kinnipeetavat paremini toime tulema oma käitumisprobleemidega, eelkõige äkkvihaga, ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik