KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-15197 Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi Koht

§ 1771lg 1 alusel 4.09.2017 ja hoiatuse kättesaamist kinnitas võlgnik 5.09.2017.

Elatise võlgnevus on avalduse esitamise seisuga 1 290 eurot. Võttes aluseks sissenõudja 27.08.2017 nõusoleku, taotleb kohtutäitur kohtult

§ 1773

lg 1 alusel võlgniku KK juhtimisõiguse (juhiluba, rahvusvaheline juhiluba, väikelaeva juhiluba) peatamist. Võlgniku seisukoht

1. KK esitas 6.11.2017 seisukoha, milles vaidles taotlusele vastu, leides, et juhtimisõiguse äravõtmine halvendaks oluliselt tema koolieelikutest laste toimetulekut. Võlgnik elab perega XXX, kuid tihti on asja Tallinnasse. KK ülesanne on suuremat last lasteaeda ja tagasi koju ning väiksemat last ja lapseootel abikaasat arstile sõidutada. Võlgnik palub kohtul arvesse võtta, et vastuse koostamise hetkel ei ole tema perel mingeid sissetulekuid. Täiendavate piirangute seadmine ei muuda hõlpsamaks töö leidmist ja võlgnevuse tasumist. Hetkel otsib võlgnik oma võimetele ja tervislikule seisundile sobivat tööd. Võlgnikul oli aastaid tagasi tervislik seisund väga halb (XXX). Sissenõudja viide, et võlgnik on kogu oma vara kirjutanud abikaasa nimele ja teinud end varatuks, sisaldab pahatahtlikku laimu. Vara omaniku vahetus ei puutu kuidagi kõne all olevasse vaidlusesse. Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Sissenõudja seisukoht
2. Sissenõudja toetas kohtutäituri taotlust. Juba elatisehagi menetlemise käigus selgus, et võlgnik on asunud ennast varatuks tegema ning püüab näidata, justkui ta ei omaks sissetulekuid. Väär on võlgniku väide, nagu ta otsiks tööd ja vajaks selleks autot, mille juhtimisõiguse kaotamine takistaks tal töö leidmist ja seaks löögi alla tema alaealised lapsed. Võlgnik pole väitnud ega tõendanud, et ta töötuna arvel oleks, samuti tõendanud, millal või kust ta tööd on otsinud. Võlgniku faktilise kontrolli all on piisavalt vara, mille arvelt ta saaks täita oma seaduslikke kohustusi sissenõudja ees. Ta on need näiliste tehingute kaudu kirjutanud teiste isikute nimele, kuid säilitanud seejuures nende eluaegse kasutusõiguse asjaõigusliku kasutusvalduse näol koos vastavate kinnistusraamatu märgetega, millest ongi järeldatav tehingute näilisus. Võlgniku väide, et ta kirjutas kinnistud abikaasa nimele oma tervisliku seisundi tõttu, ei kannata mingit kriitikat. Hoolinuks ta sissenõudjast kui oma lapsest, saanuks ta ühe kinnistutest või osa sellest kirjutada sissenõudja nimele. Kostja tegutseb jätkuvalt erinevates äriühingutes juhatuse liikmena, mis on tema abikaasa nimele registreeritud. Lisaks on võlgnik ja tema abikaasa selle aasta suvest teinud oma kodusel aadressil eralasteaia, kuid ka see on jällegi võlgniku elukaaslase nimel ning äritegevus 2

§ 1772

lg 1 p 2 alusel võlgniku KK mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning keelas KK-le juhtimisõiguse andmise. Maakohus kohustas võlgnikku viie tööpäeva jooksul pärast määruse jõustumist loovutama oma juhiload Maanteeametile. Maakohus jättis menetluskulud KK kanda ja mõistis talt välja menetluskuluna CK kasuks õigusabikulu 216 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 järgi määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 6. Juhtimisõiguse peatamise eelduseks on see, et elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi

§ 1771lg 1 p-des 1–3 sätestatud tingimust.

Võlgnik kinnitas, et ei ole lapsele elatist nõutavas ulatuses tasunud, seega puudus vaidlus selles, et võlgnik ei ole täitemenetluses korrapäraselt elatist maksnud. Vaidlus puudus ka selles, et pärast avalduse esitamist ei ole võlgnik tasunud mitte midagi elatise katteks ega sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku kokkulepet.

1. Võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca 1290 euro suuruseks (12.10.2017 seisuga) vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolu, et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa hetkel tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei olnud maakohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees.
2. Võlgniku väite kohaselt ta alles otsib oma võimetele ja tervislikule seisundile sobivat tööd. Maakohus leidis, et juhilubade olemasolu ei ole asjaoludest nähtuvalt aidanud võlgnikul tööd leida. Juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
3. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgniku väite kohaselt vajab ta juhtimisõigust laste ja abikaasa transportimiseks Tallinnasse arstile ning suurema lapse lasteaeda ja tagasi toomiseks. Võlgniku abikaasal juhilube ei ole ja ta ootab kolmandat last. Maakohtu hinnangul ei ole 750 m liiga pikk maa jalgsi käimiseks. XXX bussipeatust läbib 8 erinevat liini, seega ei ole transpordiühendus liiga harv. Ka ei nähtu esitatud asjaoludest, et sellise vahemaa läbimine oleks vajalik iga päev (võlgnik ei ole esile toonud, et tema või tema abikaasa käib tööl). 3

§ 1774lg 2 p-ga 3.

Juhtimisõiguse peatamine raskendab määruskaebuse esitaja, tema abikaasa ja laste toimetulekut. Lisaks on maakohtu määrus vastuolus põhiseaduse §-dega 11, 12, 13, 14, 27, 29, 37, 146 ja 152 ning rikub nii võlgniku kui ka tema pere põhiõigusi. Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 15.

§ 1771

lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

§ 1774lg 1 kohaselt vaadatakse kohtutäituri avaldus õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kehtib Ts

MS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte. Uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses. Riigikohus on seisukohal, et õiguse piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17). 06.11.2017 esitatud võlgniku seisukoha põhjal ei saa hinnata, kas võlgnikul esineb

§ 1771

lg 1 p 3 kohane mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks või on õiguse piiramine tema suhtes ebaõiglane. Kuna võlgniku õiguste piiramise menetluses võidakse piirata võlgniku põhiseaduslikke õigusi (seda küll võlgniku kui lapsevanema PS § 27 lg-st 3 tuleneva kohustuse täitmiseks), tuleks hiljemalt kohtumenetluse alguses võlgnikule tema tõendamiskoormust selgitada (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei selgitanud maakohus võlgnikule tema tõendamiskoormust ja võimalust esitada oma väidete kohta tõendeid. 16. Faktilistel asjaoludel ei põhine ja piisav ei ole maakohtu seisukoht, et juhtimisõiguse peatamine ei võta võlgnikult võimalust tulu teenida tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik. Võlgnik ei ole esile toonud ega ka kohus selgitanud talle 4

§ 1771

lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata jätta. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). 18. Riigikogu kodulehelt leitava

muudatuse eelnõu seletuskirja (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e9fb22e-69d1-449d-93a140fe2415c1a4) kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Õiguste piiramise hagita menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). Praeguses asjas maakohus möönis, et juhtimisõiguse peatamisega võib kaasneda võlgniku töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid ei põhjendanud, kuidas see võiks aidata võlgnikul edaspidi elatist korrapäraselt maksta. Maakohus on leidnud, et võlgnikul juhtimisõiguse puudumine ei pane sissenõudjat senisest halvemasse olukorda, sest vaatamata sellele, et seni on võlgnikul juhtimisõigus olnud, on elatise võlgnevus kasvanud 1 290 euro suuruseks. Maakohtu seisukohast järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et maakohus ei pea võlgniku juhtimisõiguse peatamist meetmeks, mis aitaks elatise maksmisele kaasa. Kui kohus ei pea aga usutavaks, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise meetme kohaldamist lapsele korrapäraselt elatist tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma sundima, vaid karistusliku meetmega (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 16.2). 19. Võlgnik on avaldanud, et tema tervislik seisund oli aastaid tagasi väga halb (XXX). Maakohus ei kontrollinud, kas mõjuvaks põhjuseks elatise tasumata jätmisel

§ 1774lg 2 p 3 mõttes võis olla võlgniku tervislik seisund.

Maakohus on maininud vaid, et võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga ning sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine võlgniku liikumisvõimalusi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas võlgniku tervislik seisund oli mõjuv põhjus lapsele elatise tasumata jätmiseks. Seejuures tuleb vajadusel selgitada võlgnikule kohustust oma väiteid täiendavalt tõendada. 20. Maakohtu määrusest ei nähtu faktilisi asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, milliste kuude jooksul on võlgnik jätnud elatise korrapäraselt maksmata ning milles see korrapäratus seisneb. Teisisõnu, maakohus ei ole tuvastanud kolmekuulist 5

§ 1772lg 1 kohaldamise eelduseks.

Kohtumäärusest ei nähtu selgelt ka seda, milline on võlgniku lapsele antava ülalpidamise kohustuse suurus. Üldsõnalised järeldused (suure) võla olemasolu ja maksmise korrapäratuse kohta ei asenda faktiliste asjaolude tuvastamist. Faktilisi asjaolusid teadmata ei ole võimalik mh otsustada elatise maksmise korrapäratuse üle (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 13). Kuna tegemist on hagita menetlusega, on kohtul võimalik esitada päring ka kohtutäiturile, et saada teavet selle kohta, kas ja kui palju võlgnik on lapse elatisnõude täitmiseks tasunud. Seda eriti olukorras, kus esitatud asjaolude kohaselt võib võlgnik olla lapse elatisnõuet vähemalt osaliselt täitnud (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14). 21. Eeltoodu alusel tuleb maakohtu 30.11.2017 määrus tühistada ja saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 22.

§ 1774

lg 6 järgi võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatamise ning temale õiguse ja loa andmise keelamise maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis

§ 1774lg 6 ja Ts

MS § 660 lg 3 järgi käesoleva määruse peale määruskaebust esitada ei saa. 23. Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 174 lg 6 alusel kindlaks maakohtu poolt menetlust lõpetavas lahendis. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 6