← Eesti

1-17-1890/22

Obsah (5)§ 184§ 68§ 84§ 832§ 831

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1890 (16230100859) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinol

§ 184lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.

juuni 2017 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatava kaitsja, advokaat Arina Liskmann-Getsu Ringkonnaprokurör Arika Almann Süüdistatav Arsen Arutjunjan, isikukood 39310040868, vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX, töökoht XXX OÜ. Varem kriminaalkorras karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaat Arina Liskmann-Getsu Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. juuni 2017 otsus Arsen Arutjunjani süüdistusasjas jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Arsen Arutjunjan oli antud
  4. märtsil 2017 kohtu alla süüdistatuna selles, et tema käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid varem kui 17.02.2016 suures koguses narkootilisi aineid fentanüüli ja 3metüülfentanüüli, mida andis korduvalt edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis ta ajavahemikul 2015 november - 2016 jaanuari algus Tallinnas lauluväljaku juures ja Angerja tänaval edasimüügi eesmärgil MH-le korduvalt, s.o sagedusega üks kord üle ühe kuni kahe päeva käest-kätte edasi 1 grammi kaupa narkootilist ainet fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit, milline oli pakendatud 30-ks fooliumvoldikuks, mille MH müüs vastavalt A. Arutjunjanilt saadud korraldustele edasi isikutele, kellele A. Arutjunjan oli andnud tema kontaktnumbri ning kes narkootilise aine saamiseks temaga ühendust võtsid. Selliselt andis A. Arutjunjan ajavahemikul 2016 jaanuari algus - 17.02.2016 Tallinnas lauluväljaku lähedal asuvas metsatukas, Tondiraba lähedal asuvas metsatukas ja Angerja tänaval asuva laste mänguväljaku juures asuvate peidikute kaudu edasimüügi eesmärgil MH-le korduvalt, s.o sagedusega keskmiselt korra nädalas edasi 10 kuni 15 grammi kaupa narkootilist ainet fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit, milline oli pakendatud minigrip kilekottidesse. Nimetatud aine pakendas MH oma elukohas, Tallinnas, XXX asuvas korteris väiksemateks doosideks ning müüs vastavalt A. Arutjunjanilt saadud korraldustele edasi isikutele, kellele A. Arutjunjan oli andud tema kontaktnumbri ning kes narkootilise aine saamiseks temaga ühendust võtsid. Selliselt müüs MH 17.02.2016 kella 21.02 paiku Tallinnas, Statoili Võidujooksu bensiinitankla (Võidujooksu 10) lähedal asuva Pae Karjääri ületaval jalakäijate sillal vastavalt A. Arutjunjanilt saadud juhistele MM-le ebaseaduslikult edasi ühe fooliumvoldiku fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldava pulbriga. MM kinnipidamisel 17.02.2016 kell 21.10 Tallinnas XXX maja juures leiti tema dressipükste parempoolsest küljetaskust fooliumvoldik, milles oli pulbriline aine massiga 0,48 grammi, mis sisaldas 0,27% 3-metüülfentanüüli ja 0,043% fentanüüli ehk 0,0013 grammi puhast 3metüülfentanüüli ja 0,00021 grammi puhast fentanüüli. MH kinnipidamisel 17.02.2016 kell 21.25 aadressil Tallinn XXX leiti tema pükste vasakust küljetaskust 1 fooliumvoldik, milles oli pulbriline aine massiga 0,95 grammi, mis sisaldas 0,22% 3metüülfentanüüli ja 0,0035% fentanüüli ehk 0,0021 grammi puhast 3-metüülfentanüüli ja 0,00033 grammi puhast fentanüüli. 17.02.2016 MH elukohas, Tallinnas, XXX teostatud läbiotsimise käigus, andis MH elutoas asuvast kapist vabatahtlikult välja ühe minigrip kilekoti, milles oli 5,51 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,23% 3-metüülfentanüüli ja 0,037% fentanüüli ehk 0,013 grammi puhast 3-metüülfentanüüli ja 0,0020 grammi puhast fentanüüli ja ühe minigrip kilekoti, milles oli 4,28 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,21% 3-metüülfentanüüli ja 0,034% fentanüüli ehk 0,0090 grammi puhast 3metüülfetanüüli ja 0,0015 grammi puhast fentanüüli. Maakohtu otsus
  5. Harju Maakohtu
  6. juuni 2017 otsusega üldmenetluses tunnistati A. Arutjunjan süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2016 - 13.07.2016, s.o 1 kuu 7 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 aastat 10 kuud 23 päeva, mille alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Menetluskuludena mõisteti A. Arutjunjanilt välja sundraha 1175 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 97,92 eurot.

§ 84ja 832 lg 1 alusel mõisteti A.

Arutjunjanilt välja 1836,91 eurot. Konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliametile. Kohus otsustas ka asitõendiga seonduva. 3. Maakohus leidis otsuses, et jälitustoiminguteks antud load ja kohtu loa aluseks olnud taotlus olid põhjendatud ning jälitustoimingu tegemisel järgiti seaduse nõudeid. Kuigi süüdistatav ei tunnista 2

(10)MH-le narkootikumide müümist, on A. Arutjunjani ütlused ümber lükatud teiste asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega. Kuna MMlt võeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast fentanüüli ja 3-metüülfentaüüli, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 16 korda ja MH-lt võeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast fentanüüli ja 3-metüülfentaüüli, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust üle 300 korra, on tegemist narkootilise ainega suures koguses. Maakohus leidis, et MH poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused langevad kokku, mistõttu ei ole võimalik tunnistada neid ebausaldusväärseteks. Kohus ei tuvastanud MH ütlustes ka loogikavigu või asjaolusid, mis ei oleks eluliselt usutavad või loogilised. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et süüdistatav võis eelnevalt MH-le näidata peidikute asukohta, et olla kindel, et viimane aine ikka üles leiab. MH väide, et A. Arutjunani palvel vahetas ta tihti telefone, on samuti eluliselt usutav, kuivõrd narkootiliste ainete müügiga tegelevad isikud vahetavad tihti telefone, et vältida enda kinnipidamist. Fakt, et just süüdistatav palus MH-l telefoni vahetada kinnitab, et A. Arutjunjan soovis igati vältida, et läbi MH võidakse teda seostada narkootiliste ainete müügiga ja seetõttu soovis ta vältida ka MH kinnipidamist narkootilise aine müügiga seoses. Andes suurema koguse edasi ühele isikule koos klientide nimedega, vähendas A. Arutjunjan riski, et teda ennast võidakse narkootilise aine üleandmisel kinni pidada. MH ja MM kokkulangevad ütlused kinnitavad, et mõlemad said teavet kohtumise kohta A. Arutjunjanilt. MM poolt kohtuistungil antud ütlusi MH-ga kohtumise põhjuste kohta ei lugenud kohus usaldusväärseteks, kuivõrd need erinesid eeluurimisel antud ütlustest ja ta ei suutnud kohtuistungil ütluste erinevust usaldusväärselt põhjendada. A. Arutjunjani valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine omandamine, valdamine kui ka korduvalt edasiandmine, täidetud on ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. A. Arutjunjanile karistuse määramisel arvestas kohus tema varasemat korduvat karistatust varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning juba teistkordselt rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo toimepanemist vähem kui aasta peale vanglast vabanemist, samuti narkootilise aine suurt kogust. Süüdistatava senist elukäiku arvestades, m.h seda, et ta on varasemalt jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist, ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Arvestades narkootilise aine koguseid, mida A. Arutjunjan edasi andis, tuleb tema süüd pidada keskmiseks. Arvestades ka karistuse eripreventiivseid eesmärke, tuleb määrata karistus sanktsiooni keskmises määras, reaalse vangistusega 5 aastat. Et A. Arutjunjan ei ole andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et tema pangakontole tehtud sissemaksete puhul ei ole tegemist kuriteoga saadud varaga, tuleb tema pangakontole 2015 ja 2016 aastal laekunud teadmata päriolu raha 1836,91 eurot konfiskeerida

§ 832lg 1 alusel.

Et süüdistatava pangakonto suleti ja kuriteoga saadud vara on ära tarvitatud, ei ole võimalik seda summat vahetult konfiskeerida

§ 832lg 1 alusel, mistõttu tuleb 1836,91 eurot A.

Arutjunjanilt välja mõista

§ 84alusel konfiskeerimise asendamisena.

Arvestades narkootiliste ainete müügis liikuvaid summasid ja MH poolt A. Arutjunjanile makstud summasid, on usutav, et süüdistatavalt äravõetud tahvelarvuti omandati narkootiliste ainete müügist pärit summade arvel. Et süüdistatav ei ole andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et tahvelarvuti on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel, tuleb A. Arutjunjanilt läbiotsimisel ära võetud tahvelarvuti Samsung

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida.

Apellatsiooni sisu 4. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja, kes palub A. Arutjunjani süüdimõistev otsus tühistada täies ulatuses. Kaitsja on seisukohal, et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik ning rikutud on oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis seisneb selles, et ühelt 3

(10)poolt ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele KrMS § 339 lg 1 p 8 kohaselt ja teiselt poolt on aset leidnud muu rikkumine, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, mille kohus võib tunnistada oluliseks KrMS § 339 lg 2 kohaselt. Kaitsja argumendid on alljärgnevad: 4.
  1. Kohus lähtus MH ebausaldusväärsetest ütlustest, millega rikuti tõendite vaba hindamise põhimõtet. Suurem osa otsuse tekstist puudutab MH, mitte süüdistatavat. Väärib tähelepanu, et MH on peale enda kinnipidamist andnud nõusoleku teha koostööd politseiga, mille eest lubati vastutasuks karistust, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. MH peeti kinni 4 kuud enne A. Arutjunani kinnipidamist, peale ülekuulamist lubati ta järgmisel päeval koju, tema suhtes ei ole kohus veel otsust langetanud, eelnevalt analoogse kuritegude eest karistatud isiku suhtes pole valitud tõkendiks vahistamine. Menetlusorganid ei suutnud isegi kuriteo matkimisega, millisesse kaasati niinimetatud tunnistaja H, leida tõendeid A. Arutjunani vastu. Tunnistaja MH kohtus antud ütlused on paljus vasturääkivad ja küsimusi tekitavad. Kaitsjale on kahtlane asjaolu, et tunnistaja mäletab küll sõna-sõnalt, mida süüdistatav ütles, kuid ei oska öelda peidikute täpseid asukohti, samas mäletab täpselt narkootilise aine koguseid ja nende üleandmise sagedusi. Juhul, kui A. Arutjunjan oleks narkootikumidega seotud, oleks pidanud tema MH-le näitama peidiku asukohta ja üle andma narkootikumid. Politsei ei ole isegi proovinud seda peidikukohta otsima hakata ja nõuetekohaselt fíkseerida. Kaitsja on sügavalt veendunud, et MH ütlused ei ole usaldusväärsed, eluliselt usutavad ega loogilised, mistõttu tuleb need tõendite kogumist välja jätta. 4.
  2. Kohus jättis MH ütluste sisu usaldusväärsuse hindamisel elulise usutavuse kriteeriumi arvesse võtmata, rikkudes kohtulahendi põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1). MH ütluste usaldusväärsuse hindamisel märkis kohus järgmist “ütlustega, milles MH võtab omaks narkootiliste ainete korduva omandamise ja käitlemise, süüstab ta ka iseennast, kuivõrd narkootiliste ainete omandamine on Eesti Vabariigis keelatud. H kinnitas, et ka tema enda suhtes on menetluses kriminaalasi seoses narkootilise aine käitlemisega, puuduvad ka tõendid, mis kinnitaks, et H-le oleks menetleja poolt lubatud kergemat karistust. Pigem vastupidi, oma süü suurendamine toob ilmselgelt kaasa raskema karistuse.” Kohtu selline järeldus on kaitsja arvates vastuolus elulise usutavuse põhimõttega ja inimeste üldise loogikaga ja loogilise käitumisega. Üldiselt puudub tunnistajal põhjendatud huvi kohtus antud ütlustega ennast süüstada ja raskemat karistust saada. Selline käitumine võib olla õigustatud ainult siis, kui isikule lubati oluliselt kergendada karistust ja vastutasuks pidi tema andma ütlusi teise isiku vastu. Kaitsja on veendunud, et MH oli tunnistajana ütluse andmise ajal sõltuvussuhetes prokuratuuriga ega saanud olla objektiivne. Kohus pole sellele ilmselgele asjaolule tähelepanu pööranud ega vastanud ka kaitsja kohtuvaidlustes tõstatatud küsimustele. 4.
  3. Tunnistaja MM ütlused on usaldusväärsed täies ulatuses. Tunnistaja ütluste usaldusväärusele hinnangu andmisel arvestas kohus, et MM kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad selles osas, mis põhjusel ta kohtus MH-ga sillal. Eeluurimisel väitis tunnistaja, et pidi sillal ühe inimesega kokku saama, kes pidi pakkuma välja variandi kuidas Arsenile raha tagasi maksta, kohtus rääkis kohtumisest töö saamise eesmärgil. Kaitsjaei mõista kohtu poolt ütluste ebausaldusväärseks tõlgendamist. Kohus oma otsuses korduvalt rõhutab on üldteada ja levinud asjaolu, et tööd tehes saab teenida raha ja selle rahaga saab maksta muuhulgas ka võlad. Milles seisneb siin vastuolu? 4.
  4. Kohtuotsus on rajatud jälitusprotokollile, mis on lubamatuks tõendiks. Toimikust nähtub, et jälitustoimingu protokolliga ja jälitustegevusega saadud infoga olid prokuratuuril suured probleemid veel kriminaalasja menetluse ajal. A. Arutjunjan peeti kinni 07.06.2016 ja vahistati 09.06.
  5. Kaitsja kaebuse alusel A. Arutjunjani suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistati ja A. Arutjunjani vabastati vahi alt. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et A. Arutjunjani suhtes puudub põhjendatud kuriteokahtlus ja vaatamata Ringkonnakohtu palvele pole prokuratuur esitanud kohtusse 4
(10)jälitustoimikut kuriteokahtluse kontrollimiseks. Kaitsja pöörab tähelepanu sellele, et määruskaebuse läbivaatamise ajaks olid kõik jälitustoimingud selles asjas juba tehtud ja kajastatud jälitustoimikus. Teadmata põhjusel aga ei olnud veel selleks ajaks valmis jälitustegevuse protokoll, kriminaalasja materjalidest nähtub, et see sai valmis 5 kuud pärast jälitustegevuse teostamist. Kohus, kontrollinud jälitustegevuse seaduslikkust, pole sellele asjaolule tähelepanu pööranud. Kaitsja nõustub kohtuga selles, et salvestise kvaliteet ei võimalda kontrollida jälitusprotokolli vastavust salvestisele. Kohus, erinevalt kaitsjast, leidis aga, et salvestist kuulates on võimalik jälitusprotokolli vastavust salvestisele kontrollida ja pakkus kaitsjale võimalust prokuratuuris see salvestis (5 helifaili) kõrvaklappidega üle kuulata, mida kaitsja ka tegi: 1.-s failis olid kuulda MH üksikud sõnad, vestlus toimus tugeva tuule foonil ja tänaval, kus oli väga palju segavaid helisid; 2.-s failis pole võimalik eristada A. Arutjunjani sõnu, kuna salvestis on väga vaikne ja on kuulda üksikuid sõnu;
  1. faili alguses on kuulda ainult seda, kui Arsen ütles H-le, et ta ei kardaks midagi ja siis jälle on kuulda üksikuid Arseni sõnu;
  2. fail puudutab AS ja on väga hästi kuulda, millest ja kuidas S vestleb H-ga, mida räägib Arutjunjan - pole kuulda. Vestlusest Siga saab teha järelduse, et S on rohkem kursis, kes peeti kinni ja mille eest. Mida räägib siis Arutjunjan jälle pole kuulda;
  3. faili lõpus ja 5.-s failis arutavad H, S ja Arutjunjan H tüdruku abordi tegemise tagajärgi, H ja tema tüdruku vahelisi suhteid peale aborti. Arutjunjan küsib H käest, kuidas on temal tööga, kas ta töötab ametlikult või mitte? Seega ei võimalda jälitustoimingute protokollile lisatud helisalvestised usaldusväärselt kindlaks teha jälitusprotokolli vastavust teabesalvestisele. 4.
  4. Jälitustegevuse teostamisel ja kuriteo matkimise loa taotlemisel ei jälgitud ultima ratio põhimõtet. Jälitustoiminguga tõendite kogumine on lubatud vaid siis, kui muul viisil, so tavaliste uurimistoimingutega, on tõendi saamine välistatud või oluliselt raskendatud. Kaitsja on veendunud, et menetleja pidi alustama kõigepealt sotsiaalvõrgustikust kontaktide ja kirjavahetuse taastamisest ning narkootiliste ainete ostjate tuvastamisest, mitte aga kuriteo matkimisest. Kui menetleja luges tunnistaja H eeluurimisel antud ütlusi usaldusväärseteks, pidanuks ta kontrollima kas tema ütlused, mis puudutasid suhtlemisviisi A. Arutjunaniga, vastavad tõele või mitte. H ütlustest nähtub, et ta suhtles pidevalt vähemalt viimase 5 kuu jooksul A. Arutjunjaniga sotsiaalvõrgustikus Kontakt ja emaili vahendusel. Isegi siis, kui mingisugune profiil sotsiaalvõrgustikus ära kustutakse, on seda võimalik alati taastada, eriti siis, kui H enda profiil on alles, ja selle kaudu oli võimalik tuvastada H ja Arseni vahelist kirjavahetust ja suhtlemist. Et kriminaalasi oli alustatud 17.02.2016, jääb kaitsjale arusaamatuks, kuidas oli võimalik selles asjas jälitustegevust läbi viia 02.02.2016 saadud loa alusel. Asjaolu, et tegemist on nn peitkuriteoga, ei ole piisavaks põhjenduseks. Samuti ei vasta matkimist lubavas kohtumääruses sisalduvad põhjendused (kuriteo matkimise vajalikkus eesmärgiga tuvastada isikute ring, kes on selle kuriteoga seotud) faktiliselt teostatud kuriteo matkimise asjaoludele jälitustegevuse protokollist ei nähtu, et kuriteo matkija oleks isegi proovinud kas otseselt või kaudselt tuvastada isikute ringi, kes võivad olla seotud nimetatud kuriteoga. 4.
  5. Konfiskeerides A. Arutjunjanilt arestitud tahvelarvuti Samsung ja mõistes temalt

§ 84

ja 832 lg 1 alusel välja 1836,91 eurot, kohaldas kohus ebaõiget materiaalõigust, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

§ 184

lg 5 p 2 kohaselt kohaldab kohus paragrahvis 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§ 832sätestatule.

Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohaldades konfiskeerimise asendamist, rikkus kohus kohtuotsuse põhjendamiskohustust ning on valesti hinnanud tunnistaja MK kohtus antud ütlusi. Kohus ei ole analüüsinud MK ütlusi, vaid on rebinud kontekstist välja valikuliselt ütluste osa, kohandades neid süüdimõistva kohtuotsusega. Tunnistaja MK kinnitas kohtus, et tema on XXX OÜ omanik ja juhatuse liige, A. Arutjunjan on juhatuse liikmeks, tegemist on perekonnale kuuluva ettevõttega, kus mõlemad töötavad ja kellel on ka OÜ-u arvetele juurdepääs ja kasutamisõigus. Samuti on Arsenil volitus tema isiklike arvete 5

(10)kasutamiseks. Ettevõtte tegutsemise eripära eeldab sularaha liikumist, tihti paneb ta ise või Arsen sularaha kas ettevõtte või isiklikele arvetele. Kaitsja ei saa nõustuda kohtu järeldusega seonduvalt tahvelarvuti legaalse päritoluga. Tunnistaja kohtus antud ütlused viitavad üheselt sellele, et A. Arutjunan pole kunagi narkootikumidega tegelenud ja kõik sularaha sissemaksed tema arvele on legaalset päritolu ning seotud sularaha liikumisega OÜ-s XXX. Puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et A. Arutjunjan on omandanud konfiskeeritud tahvelarvuti kuritegeliku tegevuse tagajärjel saadud vara arvel. Kaitsja soovib kohtu tähelepanu pöörata sellele, et isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub, et “arvestades Arsen Arutjunjani olemasolevaid varasid, perioodil 01.01.2012 – 19.07.2016 esineb A. Arutjunjanil teadmata allikatest pärit sissetulekuid kokku summas mitte vähem kui 1860,91 eurot. Riigikohus jõudis lahendis nr 3-1-1-6-16 seisukohale, et

§ 831

lg 1 ja 84 alusel tehtud konfiskeerimise asendamist puudutav otsustus ei saa hõlmata vara, mille süüdistatav oli saanud enne süüdistusaktis kirjeldatud kuritegude toimepanemist, kuna kirjeldatud otsustust tehes väljub kohus süüdistuse piiridest ja selline viga on käsitatav nii materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kui ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 4.

  1. Kaitsja palub mõista süüdistatav õigeks või vähendada mõistetavat karistust miinimumini, kohaldades karistust, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Prokuratuuri vastus apellatsioonile
  2. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad Põhja Ringkonnaprokuratuur. Prokurör palub jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Prokuratuuri seisukohad on kokkuvõtlikult alljärgnevad: 5.
  3. Maakohus on otsuses pikalt analüüsinud MH kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust ning jõudnud loogiliselt järgitaval moel järelduseni, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, neis ei esine loogikavigu ning need riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. A. Arutjunjani süüdimõistmisel on lisaks MH ütlustele tuginetud kõikidele kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditele. Kaitsja väide, et MH ütlused ei ole usaldusväärsed, on kaitsja subjektiivne arvamus. MH selgitas ristküsitlemise käigus, et ta andis nõusoleku politseiga koostöö tegemiseks, kuid mingeid lubadusi talle selle eest antud ei ole. MH on andnud ennast süüstavaid ja seejuures A. Arutjunjani tegevust kirjeldavaid ütlusi mitte pelgast soovist saada võimalikult leebe karistus, vaid soovist aidata kaasa süüteo avastamisele. Asjaolu, et MH ei olnud kohtus ütluste andmise ajaks ise süüdi mõistetud, ei anna alust väita, et tema ütlused ei olnud objektiivsed. Kaitsja on apellatsiooni ainsa sisulise märkusena välja toonud seiga, et MH nimetas kohtuistungil aine peidikute asukohtadena Angerja tänavat, Lauluväljaku piirkonda ning Liikuri tänavat, lisades viimasele paikkonnale ülekuulamisel juurde sõna „vist“. Prokurör ei nõustu kaitsja tõlgendusega sõna „vist“ osas. Teadupärast asuvad narkootilise aine peidikud metsatukkades ja võpsikutes, millele on tihti keeruline reaalset aadressi anda, mistõttu on tunnistaja ütlused, et kõnealune peidik asus vist Liikuri tänaval, igati loogilised ja asjakohased, kuivõrd täpse tänava nimetamine ei pruugi selliste peidikute puhul lihtne olla. MH-l puudub varasem karistatus seoses narkootiliste ainetega. 5.
  4. Maakohus on otsuses põhjalikult kajastanud põhjuseid, miks MM ütlused on usaldusväärsed üksnes osaliselt ning millistel põhjustel võib kohtuotsuse tegemisel nendega osaliselt arvestada. 5.
  5. Ka prokurör möönab, et helisalvestise kvaliteet on halb ning kohtusaalis kõlaritest salvestist kuulates ei olnud võimalik seda kogu ulatuses mõista. Samas on helisalvestisel olevast tekstist võimalik aru saada, kui helisalvestist rahulikult kõrvaklappidest kuulata ning vajadusel heli tugevamaks või vaiksemaks reguleerida. Seega on täiesti võimalik kontrollida jälitustoimingu 6

(10)protokollis kajastatu vastavust jälitustoiminguga saadud salvestise sisule ning seega on tegemist lubatava tõendiga. 5.
  1. Prokuratuuri taotlused ja load ning maakohtu määrused on põhistatud ning jälitustoimingute teostamise vajalikkus neis üheselt ära näidatud. Selline vajadus ei ole kajastatud abstraktselt ja deklaratiivselt, vaid nimetatud vajadust on piisavalt põhistatud. Maakohus on tutvunud jälitustoimikutega ning jõudnud samuti järeldusele, et jälitustegevus on olnud seaduslik ning ultima ratio põhimõtet järgides. Isegi juhul kui mingisugune profiil on sotsiaalvõrgustikus kustutatud ja nimetatud sõnumite taastamine oleks osutunud võimalikuks, tulnuks selleks läbi viia mahukad ajalist resurssi nõudvad toimingud ekspertiiside, uuringute või päringute näol. Et www.vkontakte.com on rahvusvaheline sotsiaalvõrgustik ning rahvusvaheliste kanalite kaudu info saamine on ajakulukas, pidas menetleja rahva tervise säästmise huvides ainuvõimalikuks koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selleks, et tagada rahva tervise säästmine, pidi menetleja otsustama, millises mahus ja milliseid toiminguid teha, et tulemus oleks kiirem, usaldusväärsem ja tõhusam ning pidas eelmainitud põhjendustel ainuõigeks koguda tõendeid jälitustoimingute abil. KrMS § 12612 lg 3 kohaselt võib jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada teises kriminaalmenetluses. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-14-14 üheselt väljendanud, et ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav ka teises kriminaalmenetluses. Kaitsja taotlusel esitati maakohtule kontrollimiseks mõlema kriminaalasja jälitustoimikud. Kaitsja etteheide, et kuriteo matkija ei proovinud tuvastada isikute ringi, kes võivad olla kuriteoga seotud, on asjakohatu. Kuriteo matkimine ei ole staatiline tegevus, mis on iga kord ühesugune. Jälitustoimingute läbiviimisel ei ole võimalik ette ennustada, kas ja millisel määral jälitustoimingutega algselt planeeritud tegevus realiseerub. Suunates vestlust väga jõuliselt ühele teemale, võib kuriteo matkija seada ohtu enda elu ja tervise, mis ilmselgelt ei oleks proportsioonis läbiviidava toimingu võimaliku tulemiga. 5.
  2. Konfiskeerimisel ja selle asendamisel

§ 832

kohaselt ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kohus on analüüsinud põhjalikult ja järgitavalt A. Arutjunjani sissetulekuid ja elatustaset, tunnistajate MK ja MH ütlusi ja jõudnud järeldusele, et süüdistatava legaalse sissetuleku ja elatustaseme vahel on selline vahe, mis annab aluse eeldada, et tema valdusest leitud tahvelarvuti ning tema arvele tehtud sularaha sissemaksed pärinevad kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vahendite arvelt. Kaitsja seisukoht, et süüdistatava arvetele tehtud sissemaksed on seotud sularaha liikumistega OÜ-s XXX, on meelevaldne tõlgendus tunnistaja MK ütlustest. 5.

  1. A. Arutjunjanile mõistetud karistuse liiki ja määra on otsuses arusaadavalt ja loogiliselt järgitavalt põhjendatud. Karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades vastab mõistetud karistus A. Arutjunjani süü suurusele. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsioonis ning sellele prokuröri vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium osundab, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks 7

(10)olevate tõendite ümberhindamiseks või A. Arutjunjani käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks. Silmas pidades ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, vastab mõistetud karistus A. Arutjunjani süü suurusele.
  1. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja etteheidetega maakohtu otsusele selles, et A. Arutjunjani süüditunnistamine põhineb peamiselt tunnistaja MH ütlustele, kelle ütlused süüdistatava poolt narkootikumide ebaseadusliku käitlemise kohta ei ole kaitsja arvates usaldusväärsed, sest MH on andnud nõusoleku teha koostööd politseiga ning MH on isikuks, keda on eelnevalt analoogse kuriteo toimepanemise eest karistatud. Kõigepealt eksib kaitsja selles, et MH on varasemalt karistatud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude eest. MH ei olnud kohtus ütluste andmise ajaks narkootiliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist on MH tunnistajana A. Arutjunjani kaitsja küsimustele vastates avaldanud, et narkootikumide eest teda karistatud ei ole (kd I, lk 149-158). MH ütluste kohaselt sai ta narkootilisi aineid müügiks A. Arutjunjani käest, kes leidis talle kliendid, andis mitu telefoni, määras alguses kokkusaamise kohad ning näitas ette peidikud, kuhu narkootiline aine oli peidetud. Samuti tunnistas MH prokuröri küsimustele vastates, et andis nõusoleku politseid aidata ja kaitsjale, et talle selle eest midagi ei lubatud. Kohtukolleegium nõustub siinjuures prokuratuuri seisukohaga, et MH tunnistajana antud ja A. Arutjunjani tegevust kirjeldavad ütlused, s.h ennast süüstavad ütlused on antud soovist aidata kaasa süüteo avastamisele. Käesolevas asjas puuduvad mistahes tõendid kinnitamaks kaitsja väidet, et politseiga koostöö tegemise eest lubati MH-le vastutasuks karistust, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Asjaolu, et MH ei olnud kohtus ütluste andmise ajaks ise süüdi mõistetud, ei anna alust lugeda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Maakohus on otsuses MH kui isikulise tõendiallika ütluste analüüsimise tulemusena, kõrvutades neid teiste kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega, tulnud kohtukolleegiumi arvates õigele loogilisele järeldusele, et MH ütlused on usaldusväärsed, need riimuvad teiste tõenditega ning loogikavigu, nagu leiab süüdistava kaitsja, neis ei esine. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga ka selles, et MH ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla veel asjaolu, et kohtuistungil nimetas MH aine peidikute asukohtadena Koplis Angerja tänavat, Lauluväljakut ja vist Liikuri tänavat Lasnamäel. Ka kaitsjale teadaolevalt asuvad narkootilise aine peidikud metsatukkades ja võpsikutes, ehk piirkondades, mille kindlakstegemine ja avastamine tulenevalt kuriteo iseloomust, on kindla aadressi puudumisel raskendatud. Üksnes sõna „vist“ tunnistaja ütlustes, et kõnealune peidik asus vist Liikuri tänaval, on seega igati loogiline, kuivõrd täpse tänava nimetamine ei pruugi selliste peidikute puhul olla lihtne olla. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-80-08, p-s 12 selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, vaid kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ja koosmõjus üksteisega ja alles selle tulemusena teeb järelduse ütluste usaldusväärsuse kohta. Nagu maakohtul nii ka kohtukolleegiumil ei tekkinud kahtlusi tunnistaja MH ütluste ebausaldusväärsuses.
  2. Kaitsja apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused, miks tuleb kaitseväiteid kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusversiooni. Tunnistaja MM ütluste usaldusväärusele hinnangu andmisel arvestas maakohus, et MM kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad osas, mis põhjusel kohtus MM sillal MH-ga. Samas nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus on põhjalikult selgitanud, miks tuleb MM ütlusi lugeda usaldusväärseteks üksnes osaliselt ning kirjeldanud põhjuseid, miks võib kohtuotsuse tegemisel nendega arvestada üksnes osaliselt ning millised tuleb osaliselt tõendikogumist kõrvale jätta.
  3. Kohtukolleegium möönab, et jälitustoimingu helisalvestise kvaliteet (helisalvestist kuulati 19.05.2017 kohtuistungil kohtusaalis kõlaritest) võib seada kahtluse alla jälitustoimingu protokollis 8
(10)kajastatu vastavuse salvestise sisule. Samas nähtub A. Arutjunjani kaitsja apellatsioonist, et ta kasutas peale kohtuistungit võimalust prokuratuuris 5 helifailist koosnev salvestis kõrvaklappidega üle kuulata ja seda jälitustoimingu protokollis kajastatuga võrrelda. Märkides üldsõnaliselt, et helisalvestised ei võimalda usaldusväärselt kindlaks teha jälitusprotokolli vastavust teabesalvestisele, ei ole kaitsja samas esitanud ühtegi viidet, millises osas ei lange helifailis kuuldu ja protokollis kajastatud kokku. Kaitsja seisukohaga, et jälitustoimingute protokollile lisatud helisalvestised ei võimalda usaldusväärselt kindlaks teha jälitusprotokolli vastavust teabesalvestisele, ei ole seega asjakohased. Kohtukolleegiumi leiab, et jälitustoimingu protokollis (kd I, lk 53-80) kajastatu vastab jälitustoiminguga saadud salvestise sisule, seda on võimalik kõrvaklappidega kuulates üle kontrollida, mistõttu on jälitustoimingu protokoll käesolevas asjas lubatavaks tõendiks.
  1. KrMS § 12612 lg 3 kohaselt võib jälitustoiminguga saadud andmeid teises kriminaalmenetluses kasutada. Riigikohus on lahendis 3-1-1-14-14 väljendanud üheselt, et ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav ka teises kriminaalmenetluses. Kaitsja taotlusel on maakohtus kontrollitud mõlema kriminaalasja jälitustoimikud, mille tulemusena on maakohus leidnud põhjendatult, et jälitustegevuse teostamisel ja kuriteo matkimisel on ultima ratio põhimõtet järgitud. Jälitustoimingute teostamise vajalikkust on prokuratuuri taotlustes ja lubades ning maakohtu määrustes põhistatud. Seega on jälitustegevus olnud seaduslik. Millises mahus ja milliseid toiminguid tõendite kiiremaks kogumiseks läbi viia, on menetleja diskretsiooniotsus. Et narkootikumidega seotud süütegude menetlemine on aja- ja ressursikulukas on süüdlase kindlakstegemiseks jälitustoimingute tegemine kahtlemata tõhusaim toiming. Sotsiaalvõrgustik www.vkontakte.com on rahvusvaheline, selle kaudu info saamine aeganõudev. Isegi juhul kui kasutajaprofiil sotsiaalvõrgustikus on kustutatud ja selle taastamine tehnoloogiliselt võimalik, eeldaks selline tegevus ajamahukat uuringut, ekspertiise, päringuid jms. Narkootikumidega seotud süütegude puhul on menetleja esmaseks ülesandeks rahva tervise säästmise nimel tõendite kogumine kiireimal viisil, panemata seejuures ohtu kuriteo matkija elu või tervist. Kuriteo matkimine ei ole staatiline tegevus ja selle läbiviimisel ei ole võimalik planeeritud tulemust ette ennustada. Kaitsja etteheide, et kuriteo matkija ei ole proovinud kuriteoga seotud isikute ringi tuvastada, on kohatu. KrMS § 1268 lg-s 1 sätestatu peab olema proportsioonis jälitustoimingust oodatava tulemiga, küll aga ei saa selle nimel seada ohtu matkija enda elu ega tervist.
  2. A. Arutjunjanilt tahvelarvuti Samsung konfiskeerimisega ja temalt

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel sularaha 1836,91 eurot väljamõistmisega ei ole kohus materiaalõigust kohaldanud ebaõigesti nagu kaitsja ekslikult leiab.

§ 832

lg 1 viimasest lausest tulenevalt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel ehk et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-10 märgitust, võib

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid

§ 831

kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt

§-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on

§-s 832 tõendamiskoormis ümber pööratud ja süüdistataval tuleb endal tõendada oma vara legaalset päritolu. Maakohus on A. Arutjunjani süü narkootiliste ainete käitlemises kriminaaltulu teenimise eesmärgil tuvastanud ja analüüsides järgitavalt süüdistatava sissetulekuid ja elatustaset, tuvastanud õigesti, et A. Arutjunjani legaalse sissetuleku ja elatustaseme vahe annab aluse eeldada, et tema valdusest leitud tahvelarvuti Samsung, väärtusega ca 300 eurot ja tema arvele 2015 ja 2016 aastal tehtud sularaha sissemaksed 1836,91 eurot pärinevad kuriteo tulemusena saadud vara arvelt. Süüdistatav ei ole veenvalt ega usutavalt selgitanud, samuti esitanud tõendeid, et tema pangakontole tehtud sissemaksed on saadud legaalsel teel. Tõendatud on, et summad, mida tunnistaja MH narkootikumide müügist saadud rahast A. 9

(10)Arutjunjanile maksis, olid oluliselt suuremad kui A. Arutjunjanile ära võetud tahvelarvuti väärtus. Maakohus on põhjalikult analüüsinud ka tunnistaja MK ütlusi ja kohtukollegium nõustub nendest tehtud järeldustega, et MK ütlused sellest, et A. Arutjunjani pangakontole tehtud sularaha sissemaksed on seotud sularaha liikumisega OÜ-s XXX. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole A. Arutjunjani vara laiendatud konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise otsust tehes süüdistuse piiridest väljunud, kuivõrd vara, millele konfiskeerimisotsus laieneb, ei olnud saadud enne süüdistusaktis kirjeldatud kuritegude toimepanemist. Maakohus on vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning tõendite kogumile, eelkõige just tõenditele hinnangu andmise tulemina, on kohus jõudnud veendumusele, et A. Arutjunjanile esitatud süüdistus

§ 184

lg 1 järgi on põhjendatud ning tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud, mis omakorda andiski kohtule aluse A. Arutjunjani suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks temale inkrimineeritud kuriteos.

  1. A. Arutjunjanile karistuse mõistmisel on maakohus järginud Riigikohtu otsuses 3-1-1-113-12 märgitut. Vaidlus puudub selles, et A. Arutjunjan müüs narkootilist ainet 4 kuu vältel MH-le ja teenis narkootilise aine müügist kriminaaltulu. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud, s.h vangistusega, kuid vähem kui aasta pärast vanglast vabanemisest asus ta käitlema narkootilist ainet. Käesolevas asjas on A. Arutjunjan pannud toime teistkordselt I astme kuriteo. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud A. Arutjunjanile piisavat mõju ega mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Arvestades A. Arutjunajani varasemat elukäiku, m.h ka seda, et ta on varasemalt jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist, leidis kohus põhjendatult, et tegemist ei ole kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Arvestades süüdistatava poolt MH-le edasi antud narkootilise aine koguseid, nõustub kohtukolleegium maakohtu antud hinnanguga A. Arutjunjani süü suurusele. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga samuti selles, et süüdistatava isikut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades vastab A. Arutjunjanile mõistetud sanktsiooni keskmises määras mõistetud karistus tema teosüüle ja puuduvad alused mõistetud karistusmäära kergendamiseks kaitsja soovitud viisil. Mõistetud karistus ei ole vastuolus väljakujunenud karistuse mõistmise kohtupraktikaga.
  2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  3. juuni 2017 otsuse A. Arutjunjani süüdistusasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.