Obsah (7)

§ 164§ 657§ 654§ 230§ 173§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2017,

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 28.05.2015 Harju Maakohtule hagivalduse YY (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.
2. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmiti poolte abielu 10.06.2000 Soome Vabariigis ja lahutati Harju Maakohtu 09.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-43141, mis jõustus 26.04.
3. 01.04.2015 jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-8586, millega jagati abikaasade ühisvara. Sealhulgas jäeti kostja ainuomandisse OÜ A osa, väärtusega 835 000 eurot. OÜ A osanikeks (alates 2001) ja juhatuse liikmeteks olid endised abikaasad kostja ja hageja. Tulenevalt nimetatud kohtulahendist tsiviilasjas 212-8586 on OÜ A ainuosanikuks kostja. Hageja on koheselt tagasi kutsustud juhatuse liikme ametikohalt.
4. Pooled andsid abielu ajal OÜ-le A korduvalt tähtajatult ja intressivabalt laenu kokku summas 202 324,67 eurot järgmiselt: - 25.06.2008 ülekanne - maksja B SA, makse saaja H AG, summas 59 000 eurot. OÜ A tehingu finantseerimine BMW 6301 CABRIO (reg märk XXXXX) omandamisel. - 23.07.2009 ülekanne - maksja B SA, summas 30 000 eurot; makse saaja W. Tegemist oli hagejale teadaolevalt OÜ-le A esitatud arvete tasumisega, kuid hiljem selgus, et antud summa oli W poolt edastatud OÜ-le A. - 05.10.2009 ülekanne - maksja B SA, summas 95 414,49 USA dollarit, OÜ-le A esitatud arvete tasumine. - 12.11.2009 ülekanne - maksja B SA, summas 28 404,04 USA dollarit, OÜ-le A esitatud arvete tasumine.
5. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 66 ja perekonnaseaduse (PKS) §-st 25 võivad abikaasade ühisvaraks olla muu hulgas ka varalised nõuded kolmandate isikute vastu. Tsiviilasjas nr 2-12-8586 abikaasade ühisvara jagamisel nimetatud laenunõudeid/vara ei jagatud.
6. Hageja selgitas, et B SA (nüüdseks likvideeritud) asutamise korraldas kostja. Ühing omas kontot Šveitsi pangas (XXX Bank PLS) ning sellel olid hoiustatud abikaasade olulised rahalised vahendid. 11.09.2012 selgituses toob XXX Bank välja, et pangakonto omanik on B SA ning pangakonto jaguneb kaheks alakontoks, millest hageja raha on hoiustatud ühel alakontol (50 %) ja kostja raha on hoiustatud teisel alakontol (50 %) (tl 71, 73, I kd). Šveitsi pangakontol asuvat raha kasutati enamjaolt abikaasadega seotud äriühingutele laenu andmiseks. B SA hoidis abikaasade rahalisi vahendeid ja allus täielikult abikaasade kontrollile. Pangakontolt ülekande tegemiseks pidid vastava korralduse andma mõlemad abikaasad. Abikaasadelt ühise käsundi saamisel kandis B SA abikaasade raha üle vastavalt käsundile ning selle likvideerimisel anti hoiul olev raha abikaasadele tagasi, millise nad omavahel ka jagasid.
7. Hageja andis enne kostjaga abiellumist M LTD-le laenu 700 000 USD. Laenu tagasimakse pidi toimuma kolme kuu jooksul või hageja esimesel nõudmisel. Kostjaga abiellumise järgselt palus hageja laenusumma tagastada. Laenusumma tagastati kostjale 2 kuuluvale XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXX. Pangaülekanded tehti kolme erineva maksega (27.06.2000, 30.06.2000 ja 10.07.2000) kogusummas 700 000 USD. Nimetatud konto vormistati abikaasade ühiskontoks 13.07.
8. Antud kontolt on eeltoodud raha abikaasade poolt
9. aastal omakorda üle kantud Šveitsis asuvasse panka - XXX Bank PLC (B S.A-le hoiule). Seega oli 700 000 USD puhul tegemist hageja lahusvarga (omandatud enne abiellumist), mis oli antud M LTD-le laenuks ning mis tagastati abielu jooksul.
10. Abielu ajal korraldas abikaasade rahaliste vahendite hoiustamist ja kasutamist kostja. Hageja ei süvenenud abielu ajal kostja investeerimisskeemidesse ja ei oska selgitada, miks nimetatud raha hoiti just välispangas. Hagejale teadaolevalt hoidiski B SA hageja lahusvarana omandatud raha, st hagejal puudub teave näiteks kostja raha laekumiste kohta sellele pangakontole.
11. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-46-06 p-s 11 asunud seisukohale, et lahusvarana käsitletava raha muutumine ühisvaraks ei tähenda seda, et nimetatud asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel. Kohtuasjas nr 3-2-1-156-14 p 10 on Riigikohus selgitanud, et ühisvara jagamise hagi esitamisel alates 01.07.2010 kehtiva PKS-i kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt, kuid kooskõlas PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud PKSst. Samuti saab arvestada enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg-s 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid. PKS § 210 lg 2 alusel saab määrata enne 01.07.2010 kehtinud PKS-i järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.2010 (sh RKTKo nr 3-2-1-31-14, p 14). Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 kohaselt võis kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. PKS § 15 lg 1 sätestas, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara. Käesoleval juhul on alus kõrvale kalduda hageja kasuks abikaasade osade võrdsusest.
12. Seoses asjaoluga, et kostja ainuomandisse jäeti OÜ A osa ja tänaseks on kostja ka OÜ A ainus juhatuse liige, allub äriühing täielikult kostja kontrollile. Kuna kogu laenuks antud raha on omandatud hageja lahusvara arvelt, tuleb nõudeõigus OÜ A vastu jätta kostja ainuomandisse ning hagejale tuleb kostja poolt hüvitada selle väärtus. Hageja palub jätta kostja ainuomandisse ühisvaraks olev nõue OÜ A vastu summas 89 000 eurot (59 000 + 30 000) ja 123 818,53 (95 414,49 + 28 404,04) USA dollarit ning mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvel hüvitis summas 89 000 eurot ja 123 818,53 USA dollarit. Alternatiivina mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvel hüvitis 44 500 eurot ja 61 909,26 USA dollarit. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Tsiviilasjas nr 2-12-8586 teostatud ekspertiisi käigus ei tuvastatud hageja nõuet, sest hageja oli OÜ A juhtimiselt kõrvaldatud, ekspertiis koostati kostja ja tema kontrolli all oleva tegevjuhi andmete alusel ning eeldusel, et need on õiged (ekspertiisi lk 5). Samas ekspert märkis, et need ei pruugi olla täpsed ning hageja andmed jäeti tähelepanuta (lk 10). Hageja leiab, et olukorras, kus ühisvara jagamise menetluses pidi OÜ A jääma kostja omandisse ei olnud kostjal huvi kajastada hagis välja toodud laenu.
14. OÜ A aruandluse koostamist ja raamatupidamisarvestust korraldas kostja. Seoses teadmiste puudumisega ja keele oskamatusega usaldas hageja nende küsimustest kostjat ja raamatupidajat. Kui oli vaja allkirjastada aruandeid, andis hageja selleks oma IDkaardi raamatupidajale, kes allkirjastas tema eest aruandeid. Abikaasade kooselu 3 lõppemisel algasid probleemid seoses aruannete koostamise ja esitamisega. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX on käsitatud asjaolusid, et hageja ei osanud digiallkirjastada dokumente, andis ID-kaarti raamatupidajale ja ei saanud aru aruandlusest.
15. aastast alates ei olnud OÜ A osanikud aruandeid kinnitanud (äriseadustiku § 179 lg 3) ning neid esitati puudulike andmete alusel seoses omanike lahkarvamustega (aruanded on esitatud kostja poolt ainuisikuliselt peale antud vaidluse algust). Tsiviilasjas nr 2-14-60936 väitis kostja, et aruandlusega ta ei tutvu ning seda teeb raamatupidaja, eesti keelt ta samuti ei valda ning kuidas andmed aruannetes kajastuvad selgitada ta ei suuda. Seega on ilmne, et abikaasade äriühingute raamatupidamine oli kontrollimatu. Hageja on kohtule esitanud tõendina abikaasade kirjavahetuse, millest nähtub, et kostja avaldab, et laenude kajastamine raamatupidamises on toimunud vigadega. Lisaks on pooled arutanud selle üle, et oma raha tuleb OÜ-lt A ka kätte saada. Seega said pooled üheselt aru, kelle laenuga on tegemist ning möönsid, et raamatupidamises on segadus.
16. OÜ A kassaraamatust nähtub, et 59 000 eurot, milline on tasutud OÜ A sõiduki eest (mis moodustab samuti vaidlusaluse nõude osa) ja milline on laen osanikelt/abikaasadelt on OÜ A raamatupidamises kajastatud hoopis kassa väljaminekuna, mis on eksitav ja ebaõige. Kostja väide, et tegemist on nimetatud ettevõtete vaheliste tehingutega, milliste alusel ei saa hagejal ja kostjal tekkida laenulepingust tulenevat nõudeõigust A OÜ vastu, on eksitav. Kostja vastuväited hagile
17. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18. Poolte ühisvara on jagatud tsiviilasja nr 2-12-8586 raames. Nimetatud otsus on jõustunud. Tsiviilasjas nr 2-12-8586 läbiviidud kohtulik finantsekspertiis A OÜ väärtuse väljaselgitamiseks ei tuvastanud väidetavaid laenunõudeid. Kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXXX raames on tuvastatud, et kostja poolt politseile esitatud 2011 ja 2012 majandusaasta aruanded vastavad A OÜ pearaamatutes kajastatule. Kuni
19. aastani on kõik A OÜ majandusaasta aruanded audiitori poolt auditeeritud, mis kinnitab samuti neid sisalduvate andmete õigsust ja vastavust raamatupidamisdokumentidele.
20. Hageja on ise allkirjastanud A OÜ
21. majandusaasta auditeeritud aruande, kus puuduvad igasugused viited väidetavatele A OÜ kohustustele.
22. Hageja ei ole tõendanud, et pooled on andnud A OÜ-le oma ühisvara arvelt hageja poolt väidetud laene. Kui ka hageja poolt esile toodud tehingud ettevõtete vahel on toimunud, ongi tegemist nimetatud ettevõtete vaheliste tehingutega, milliste alusel ei saa pooltel tekkida laenulepingust tulenevat nõudeõigust A OÜ vastu. B SA kontol olnud raha ei ole võimalik käsitleda abikaasade ühisvaraks oleva rahaga. B SA oli iseseisev õigussubjekt ning B SA kontol olnud raha kuulus ka B SA-le, mitte pooltele.
23. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, et ta on andnud temale enne abielu kuulunud raha B SA-le hoiule. Äriühingu majandustegevust puudutavaid asjaolusid saab tõendada konkreetsete lepingute ja raamatupidamisdokumentidega.
24. Samuti on B SA osas hageja esitanud nõude juba esimeses ühisvara jagamise menetluses tsiviilasjas nr 2-12-
25. Kohus jättis nimetatud nõude rahuldamata. Selles menetluses hageja mistahes B SA konto kaudu A OÜ-le antud laenudest ei rääkinud ning väitis, et kostja on B SA kontol olevat raha hageja teadmata kasutanud. Ka oma väidetava lahusvara osas on hageja nõude esitanud juba esimeses ühisvara jagamise menetluses tsiviilasjas nr 2-12-8586, mis on samuti jäänud rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus 4
26. Harju Maakohtu 19.05.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
27. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: 1) poolte abielu sõlmiti 10.06.2000 ja lahutati Harju Maakohtu 09.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-43141, mis jõustutus 26.04.2012; 2) Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-8586 jagati poolte ühisvara, mh jäeti kostja omandisse ühisvarasse kuulunud OÜ A osa väärtusega 835 000 eurot (I kd tl 112-148).
28. Hageja on nõude alusena esitanud asjaolu, et pooled andsid ühisvara arvel OÜ-le A laenu. Kuna hageja taotleb laenulepingust tuleneva nõude kui ühisvara jagamist, tuleb tuvastada, kas kogu poolte ühisvara on jagatud tsiviilasja nr 2-12-8586 raames või on ühisvarana jagamata poolte nõue OÜ A vastu. Keskne küsimus vaidlusaluste ülekannete puhul on see, kas maksja B SA tegi ülekanded kui iseseisev juriidiline isik või esindas ta pooli.
29. Hageja on esitanud tõenditena e-kirjavahetuse (I kd tl 70-74, I kd tl 65-66, I kd tl 56-57, II kd tl 173, II kd tl 174-177, II kd tl 178-179, II kd tl 180-194). Nimetatust nähtub B SA konto olemasolu Šveitsi pangas. Samuti nähtub kirjavahetusest asjaolu, et pooled on nimetatud konto sulgenud ja palunud raha jagada. Pooled on kirjavahetuses arutlenud ka selle üle, et OÜ A on kellelegi võlgu ja need rahad tuleb kätte saada. Ainuüksi asjaolu, et pooled nimetavad kontol olevat raha enda rahaks, ei lükka ümber asjaolu, et konto kuulub äriühingule, mille omanikeks on pooled.
30. Samuti ei nähtu tsiviilasja nr 2-12-8586 raames läbiviidud OÜ A väärtushinnangust (I kd tl 151-170) ega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX läbiviidud ekspertiisist (II kd tl 93-101) OÜ A kohustuse olemasolu poolte ees. Pooled ei ole taotlenud eksperdi ülekuulamist tsiviilasja nr 2-12-8586 istungil ega kordus- või täiendava ekspertiisi läbiviimist. Samuti ei nähtu äriühingul kohustuse olemasolu majandusaasta aruannetest (II kd tl 26-45, II kd tl 74-92, II kd tl 103-122, II kd tl 123-144, II kd tl 145-166).
31. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja ei ole 25.06.2008, 23.07.2009, 05.10.2009 ja 12.11.2009 tehingute pooleks, seega ei saa olla tegemist ka ühisvarana jagatava kohustusega ning kohus ei anna seetõttu täiendavat hinnangute tehingute sisule. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi ühisvara jagamiseks põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
32. Kooskõlas

§ 164

lg-ga 2 jättis kohus menetluskulud hageja kanda, kuna ei ole põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda, kui ühisvara jagamist menetluses ei toimu ning hagi jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja selgitab, et Šveitsi pangad pakuvad teenusena eraklientidele võimalust hoiustada raha nende pangas selleks panga poolt loodava juriidilise isiku pangakontol. Juriidiline isik asutatakse panga poolt eesmärgiga hoida kliendi raha selle juriidilise isiku pangakontol ning täita hoiustatud raha arvel kliendi käsundeid. Pangakonto sulgemisel likvideerib pank vastava juriidilise isiku, st selle tegevus lõpeb. Kontot omav juriidiline isik on täielikult panga kontrolli all ning juriidiline isik võtab raha hoiule ja teeb kliendi soovil hoiustatu arvel väljamakseid. B SA oli XXX Bankis (Šveitsi osakond) asutatud poolte raha hoiustamiseks ning allus täielikult XXX Bank kontrollile. Kui abikaasad soovisid B SA poolt hoiustatud rahaga teha toiminguid, edastasid nad isiklikult ühise käsundi pangale (XXX Bank). Pank täitis korralduse, st tegi tema kontrolli all oleva B SA pangakontolt vastava makse. Sellist pangateenust kasutavad erakliendid, kes ei soovi, et nendel olemasolevad vahendid avalikustuks. XXX Bank 11.09.2012 5 selgitusest nähtub, et pangakonto omanik on B SA ning pangakonto jaguneb kaheks alakontoks, st kontojääk jagatakse võrdelt kahe alakonto vahel. B SA, kui ühingu, likvideerib pank abikaasade kulul kohe, kui raha hoiustamine lõpetatakse. Eelkirjeldatud õigussuhted toimivad Šveitsi pankades tänaseni (hageja 31.03.2017 menetlusdokumendi lisad 1-2). Seega andsid abikaasad vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 896 lg-le 1 raha XXX Banka hoiule. Hagejal vastav dokumentatsioon puudub, sest see on kostja valduses (mida on kostja 11.07.2012 e-kirjas kinnitanud) ning tänaseks on XXX Bank (Šveitsi osakond) lõpetanud oma tegevuse.
3. Pooled (käsundiandjad) on käsundanud B SA-d (käsundisaaja) maksma OÜ-le A (soodustatud isik) poolte arvel raha (VÕS § 703 lg 1). Abikaasad on B SA-l palunud enda hoiustatud raha arvel tasuda OÜ A kohustused, sest soovisid anda kohustuste täitmiseks oma äriühingule (OÜ A) laenu. Vastavalt VÕS § 705 lg-le 3 vabanes käsundisaaja käsundi täitmisel vastavas ulatuses oma kohustusest. Seadus ei keela anda raha hoiule kolmandale isikule, sh juriidilisele isikule, ning korraldus hoiustatu arvel raha maksmiseks kolmandale isikule on õiguslikult maksekäsund. Käsund ja maksekäsund on olemuselt volitus ning täidetakse käsundiandja arvel - B SA esindas ülekannete tegemisel pooli ja tegi neid ülekandeid poolte arvel.
4. Maakohtu järeldus konto kuuluvuse kohta äriühingule, mille omanikeks on pooled, jääb arusaamatuks. Pooled ei olnud äriühingu omanikeks. Ebaõige on järeldus, et juriidilise isiku kontol ei ole võimalik hoiustada poolte raha. Raha hoidmine kolmanda isikuna (sh juriidilise isikuna) ei ole ebatavaline või tavapäratu ning on vastavuses seadusega. Antud juhul oli juriidilise isiku ainsaks tegevuseks poolte raha hoidmine ja käsundite täitmine. Tsiviilasjas nr 2-14-60936 on kostja vande all kinnitanud, et B SA kontol olev raha oli poolte raha ning et ühing täitis poolte käsundeid.
5. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et OÜ A raamatupidamisarvestust korraldas kostja ning hageja sellega kursis ei olnud (mh allkirjastas aruandeid raamatupidaja hageja IDkaardiga). Lisaks on hageja esitanud väiteid selle kohta (26.09.2011 e-kirjad), et abikaasade raamatupidamine oli kontrollimatu ning et pooled said üheselt aru, et arvete tasumisega OÜ A eest anti OÜ-le A laenu. Tegemist on isikliku rahaga ning raamatupidamises ei ole see kajastatud või on kajastatud arusaamatult. Hageja on ka välja toonud, et 25.06.2008 ülekanne summas 59 000 eurot on kantud OÜ A raamatupidamise arvestusse ebaõigesti ning seega ei nähtu selline kohustus aruandlusest. Hageja leiab ka, et hagis esitatud nõuded on kostja poolt aruandlusest teadlikult välja jäetud.
6. Maakohus andis eksperthinnangutele põhjendamatu hinnangu. Ekspertidele ei seatud ülesandeks hageja poolt väidetud tehingute olemasolu või kajastamise õigsuse hindamist. Vastasel juhul oleks pidanud eksperdile esitama ka vastava dokumentatsiooni hinnangu andmiseks. Ekspert AV-le esitas kostja ise koostatud aruanded, vallas- ja kinnisvara puudutavad lepingud, ekspert kinnitab, et informatsiooni tõele vastavust ta ei ole kontrollinud. Ekspert möönab, et talle esitatud andmed ei pruugi olla täpsed ja ta lähtus eeldusest, et bilansis kajastuvad kõik kohustused. Ekspert EL ekspertiisiaktist tulenevalt on ta võrrelnud aastaaruandeid ja OÜ A koostatud väljatrükke.
7. Hagis välja toodud kohustuse puudumise tuvastamisel on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Näiteks jääb arusaamatuks, millistele aruande osadele maakohus viitab tuvastades kohustuse puudumist, st kust see tuleneb.
8. Hageja on esitanud maakohtus ka väiteid B SA pangakontol olnud raha päritolu kohta, milles tuleneb, et nimetatud kontol asunud 700,000 USD näol on tegemist hageja lahusvaraga. Hageja on viidanud ka asjakohasele Riigikohtu praktikale ja PKS sätetele, 6 mille alusel on käesoleval juhul võimalik kõrvale kalduda hageja kasuks abikaasade osade võrdsusest. Vastustaja seisukoht
9. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

36. Hageja nõue põhineb väitel, et hageja ja kostja andsid abielu ajal OÜ-le A korduvalt laenu kokku summas 202 324,67 eurot, millest tulenevat nõudeõigust soovib hageja ühisvarana jagada.

§ 230

lg-st 1 tulenevalt pidi hageja tõendama A OÜ-le laenu andmist poolte ühisvara arvel. Ringkonnakohtu hinnangul hageja seda teinud ei ole.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et Bs SA, W, M LTD ja A OÜ vahel toimunud tehingute pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et pooled on andnud A OÜ-le oma ühisvara arvelt hageja poolt väidetud laene. Tegemist on nimetatud juriidiliste isikute vaheliste tehingutega, mille alusel ei saa pooltel tekkida laenulepingust tulenevat nõudeõigust A OÜ vastu. B SA näol on tegemist iseseisva õigussubjektiga, kes osales tsiviilkäibes iseseisvalt. Ettevõtte varaga tehingute tegemine ei ole käsitletav poolte ühisvaraga tehingute tegemisena.
2. Hageja käsitlus, et B SA oli üksnes poolte raha hoidja ning seega tuleb äriühingu kontol olevat raha käsitleda abikaasadele kuuluva rahana, puudub õiguslik alus. Hageja väide, et Šveitsi pangad pakuvad teenusena eraklientidele võimalust hoiustada raha nende pangas selleks panga poolt loodava juriidilise isiku pangakontol ja juriidiline isik asutatakse panga poolt ainsal eesmärgil, et hoida kliendi raha selle juriidilise isiku pangakontol ning täita hoiustatud raha arvel kliendi käsundeid, põhineb ainult hageja paljasõnalistel väidetel. Hageja poolt esitatud XXX Bank selgitus ning D SA ja Šveitsi UBP pangaga peetud kirjavahetus ja telefonikõned ei tõenda hageja käsitlust.
3. Nõude puudumist A OÜ vastu tõendab ringkonnakohtu hinnangul ka poolte ühisvara jagamise menetlus (tsiviilasi nr 2-12-8586) ja selle raames läbi viidud kohtulik finantsekspertiis A OÜ väärtuse väljaselgitamiseks. A OÜ finantsseisu kohta on ekspertiisi läbiviimiseks esitanud eksperdile andmeid ja informatsiooni ka hageja. Ekspert on välja selgitanud kogu ettevõtte vara ja kohustuste mahu ning tuvastanud nende pinnalt ettevõtte väärtuse seisuga 31.05.
4. Hageja poolt käesolevas menetluses esile toodud nõuet A OÜ vastu ekspert tuvastanud ei ole. 202 324,67 € suurune nõue mõjutab kahtlemata oluliselt A OÜ osa väärtust, millise väljaselgitamiseks finantsekspertiis määrati. Seega, kui pooltel oleks olnud A OÜ vastu 202 324,67 € suurune nõudeõigus nagu väidab hageja, oleks vastava nõude olemasolu ilmnenud juba tsiviilasjas nr 2-12-8586 ning selle oleks tuvastanud ka läbiviidud finantsekspertiis.
5. OÜ A majandusaasta aruannetest ei nähtu võlakohustust poolte ees. Võimalik puudulik raamatupidamine ei tõenda kuidagi võlakohustuse olemasolu. Hageja väited, et ta on Soome kodanik, ei valda eesti keelt ning ei oma piisavalt teadmisi raamatupidamise osas, ei oma asjas tähtsust. 7 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 41.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

42. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar 8