← Eesti

1-13-7917/147

Obsah (4)§ 118§ 74§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-13-7917 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.12.2017) Kriminaalasja number 1-13-7917

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja 65 lg 2, 64 alusel pöörati täitmisele Janek Toompuule Pärnu Maakohtu 17.01.

  1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-9513 mõistetud karistus, 3 aastat vangistust. Uue kuriteo eest käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, 7 aastat vangistust, suurendati eelmise, s.o 17.01.
  2. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 3 kuu 8 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka Janek Toompuu poolt eelvangistuses viibitud aeg alates kinnipidamisest 07.04.2013, millisest kuupäevast hakati lugema Janek Toompuule mõistetud karistuse kandmise aja algust. Kohtuotsus jõustus 11.09.2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.04.2013 ja lõpeb 15.07.2022.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 26.11.2017. 22.11.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Janek Toompuu ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Janek Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Janek Toompuu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör pidas Janek Toompuu puhul positiivseks vangla tööhõives osalemist ja distsiplinaarkaristuste puudumist. Samuti vabanemisjärgse kindla elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse olemasolu. Süüdimõistetu puhul pidas prokurör negatiivseks tema isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid. Samuti seda, et Janek Toompuu ei tunnista endal alkoholiprobleemi ning ka seda, et kuriteo pani Janek Toompuu toime katseajal ning ta peab ühiskonna norme halbadeks, leiab, et on käitunud õigesti ja peab end ebaõigluse ohvriks. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Janek Toompuu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Janek Toompuu avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Elama plaanib kinnipeetav hakata ema juures. Lähedastest on tal veel vend, õde, kolm last (vanuses 14, 8 ja 5). Laste emadega on suhtlus säilinud. Kinnipeetava sõnul tal vanglas praegu mingit tegevust pooleli ei ole. Janek Toompuu avaldas, et tal on maksatsirroos ja selg teeb muret. Vabaduses oleks võimalused tervist ravida paremad. Janek Toompuu tunnistas, et alkoholi tarvitamise tagajärjel on probleemid tekkinud, mistõttu väldib ta seda vabaduses. Ka tervise tõttu ei saa alkoholi võtta. Kaitsja hinnangul on Janek Toompuu puhul positiivseks elu- ja töökoha olemasolu ning 11 klassi haridus, mida on rohkem kui keskmiselt kinnipeetavatel. Eripäraks Janek Toompuu puhul on kaitsja arvates tema lähedaste toetus. Janek Toompuuga suhtlevad ema, õde ja vend. Temaga tahetakse edasi suhelda vaatamata sellele, et ta on olnud pikalt vanglas ja kuritegusid 2

(4)toime pannud. Janek Toompuu suhtleb ka oma laste ja laste emadega. Ta on püüdnud neid ka aidata, kuigi see abi on väike. Janek Toompuul puuduvad distsiplinaarkaristused. Janek Toompuul on tuvastatud maksatsirroos, mille ravi on vanglas raskendatud. Juba maksahaiguse tõttu ei saa Janek Toompuu alkoholi tarvitada, ta peab keskenduma sellele, et jääda ellu ja säilitada selline seisund nagu on. Pikk katseaeg ennetähtaegsel vabastamisel tagaks selle, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja on võimeline end muutma. Kaitsja tegi ettepaneku tõsiselt kaaluda ja positiivselt lahendada Janek Toompuu ennetähtaegse vabastamise materjal. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Janek Toompuu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Janek Toompuu vabanemisjärgset elukohta Pikk tn 1-16 Kuressaare Saaremaa. Tegemist on Kuressaare Linnavalitsusele kuuluva sotsiaalkorteriga, kus elab kinnipeetava ema. Kuressaare Linnavalitsus on andnud nõusoleku kinnipeetava korterisse elama asumiseks ning elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Nõusoleku on andnud ka kinnipeetava ema. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Janek Toompuu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janek Toompuud on kriminaalkorras varem karistatud sõiduki ärandamise, varguste, röövimiste, huligaansuse, kehalise väärkohtlemise, kelmuse, avaliku korra raske rikkumise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Käesolevat karistust kannab Janek Toompuu raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht kannatanu elule. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal- Pärnu Maakohtu 17.01.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-9513 mõistetud karistusest vabastati Janek Toompuu tingimisi ja allutati katseajaks käitumiskontrollile. Kokku on Janek Toompuud kriminaalkorras karistatud kümnel korral (kaheksa kustunud) ning ta on korduvalt kandnud vanglakaristust. Vaatamata sellele on kuritegude dünaamika ajaga muutunud raskemaks, suurenenud on vägivalla kasutamise ulatus. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kuritegude toimepanemist Janek Toompuu puhul soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav küll tunnistab alkoholi tarvitamist, kuid ei näe selle tegelikku mõju oma käitumisele. Karistuse kandmise ajal on Janek Toompuu läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei ole toonud kaasa vajalikke muutuseid tema suhtumises. 25.09.2017 on Janek Toompuuga läbi viidud vestlus sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kinnistamiseks ja kinnipeetav leidis siis, et tal ei ole alkoholiprobleemi ning ta ei vaja muutuseid. Seega on kinnipeetav avaldanud vastuolulisi seisukohti, mille põhjal ei saa olla veendunud, et kinnipeetav ka tegelikult oma senist eluviisi muuta plaanib. Ka vangla hinnangul püsib Janek Toompuu puhul jätkuvalt suur oht uute kuritegude, sealhulgas vägivaldsete, toimepanemiseks. Janek Toompuu vabanemisjärgsed elutingimused ei erine kohtu arvates oluliselt varasematest, mistõttu ei ole ka need määrava tähtsusega isiku käitumise suunamisel õiguskuulekale teele. 3

(4)Janek Toompuul oli kindel elukoht ka enne kinnipidamist. Ametlikku töökohta Janek Toompuu küll ei omanud, kuid sai sissetulekut sotsiaaltoetustest ning juhutöödelt. Pooleli jäänud haridustee, kutseoskuste puudumine ning võlgnevused võivad majanduslikke raskusi tekitada ka edaspidi. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et Janek Toompuu vabastamine tingimisi enne tähtaega ja seda seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Janek Toompuu puhul ei esine selliseid positiivseid asjaolusid, mis kaaluksid üle tema puhul esinevad negatiivsed asjaolud- korduv karistatus ja karistustest järelduste mittetegemine, toimepandud kuriteo asjaolud ning raskus. Sõnades on Janek Toompuu väljendanud küll soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid tema suhtumine ja käitumine seda ei kinnita. Kohtu hinnangul ei ole karistus Janek Toompuu puhul oma eesmärki täitnud. Samuti leiab kohus, et Janek Toompuu vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Janek Toompuu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Janek Toompuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.12.
  1. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 18.12.
  2. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 134,88 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 134,88 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Janek Toompuult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.