) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi kohaselt sõlmisid 21.01.2014 kostja ja PLACET GROUP OÜ laenulepingu nr TL922799, mille alusel anti kostjale laenu 2000 eurot ning kostja kohustus laenu ja intressid tagastama 26.12.
lg 1 järgi tuleb tarbijakrediidi puhul esmalt lugeda tasutuks põhivõlg, on see tasutud täies määras ja hageja eesmärgiks on välja nõuda kõrvalnõuded. Kostja majanduslik seisund on halb, sest ta on töövõimetuspensionär. Kostja igakuine sissetulek on 303 eurot, millest suurema osa peab ta kulutama ravile. Arvestades kohustuse täitmise ulatust, kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit, on kõrvalnõuded ebamõistlikult suured ja kostja taotleb nende vähendamist. 3. Maakohus rahuldas 07.12.2017 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1253,57 eurot, intressi 155,47 eurot ja seisuga 07.12.2017 viivise 114,27 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata intressi 46,18 euro, tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ja sissenõudmiskulude 30 euro osas. Kohus jättis menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 292,50 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping (
). Kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr 49,83% ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (34,44%) enam kui kolm korda (lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 3). Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist
Õige ei ole kostja seisukoht, et põhivõlg on tasutud täies määras. Kostja maksetega arvestati maksegraafiku järgi 686,43 eurot põhivõla, 2
lg-s 2 sätestatuga, sest arvestada tuleb, millised kohustused olid ebapiisava makse tegemisel muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas hagis ülevaate võla kujunemisest. Kostja omapoolset arvestust ei esitanud. Hageja luges õiges järjekorras kostja kohustused täidetuks ja kostja võlgneb hagejale põhivõlana 1253,57 eurot. Kostja tasus intressi 1720,35 eurot (maksegraafiku järgi maksed 20.02.2014–09.07.2016, k.a). Hageja esitas intressinõude alates 09.07.2016 graafikujärgsest osamaksest, mis on kostja poolt juba tasutud. Seega on intressivõlg 155,47 (201,65-46,18) eurot põhjendatud.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist (23.10.2016–09.01.2017 1313,57 eurolt viivis 22,74 eurot; 10.01.-27.02.2017 1273,57 eurolt viivis 13,68 eurot; 28.02.– 30.03.2017 1263,57 eurolt viivis 8,59 eurot; 31.03.–18.04.2017 1258,57 eurolt viivis 5,24 eurot; 19.04.–28.09.2017 1253,57 eurolt viivis 44,79 eurot, kokku 95,04 eurot) ja viivisenõue on põhjendatud. Kuna nõue on üle 1000 euro ja hageja saatis 2 meeldetuletuskirja, siis on
² lg 2 p 3 alusel hageja sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot (25+5) õiguslikult põhjendatud. 07.12.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 114,27 eurot. Arvestades kostja majanduslikku seisundit, oleks viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise vähendamata jätmisel oluline negatiivne mõju kostja toimetulekusuutlikkusele, seevastu nende vähendamisel vähene mõju hageja majanduslikule seisundile. Arvestada tuleb, millises ulatuses kostja on kohustust täitnud. Kohus jättis kostja taotlusel tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot rahuldamata (
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja esindaja kulud 100 eurot. Kostjal menetluskulud puuduvad. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (225 x 90%) 202,50 eurot. Mõistlik on hageja esindaja tunnitasu 50 eurot ja kulunud aeg 2 h. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (100 x 90%) 90 eurot. 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1253,57 eurot, intressi 155,47 eurot, seisuga 07.12.2017 viivise 114,27 eurot ja 90% ulatuses menetluskulud. Kostja palub teha uue otsuse, millega tunnistada põhivõlg tasutuks, vähendada kõrvalnõudeid 0 euroni ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas kohus valesti
lg-t 2 ja eksis väites, et maksete arvestamine on kooskõlas
Seadus nõuab, et tarbijakrediidi puhul oleks esmalt loetud tasutuks põhivõlg. Kuna kostja on tasunud 2477,76 eurot, siis on põhivõlg juba tasutud täies määras. Vales juriidilises kontekstis ei saanud kohus õigesti hinnata faktilist asjaolu, et ootamatu haigestumise tagajärjel muutus kostja töövõimetuspensionäriks. Arvestades kohustuse täitmise ulatust, kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit, olid kõrvalnõuded ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada mõistliku suuruseni. Määruse põhjendused
, mille lõige 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Väär on kostja väide, et maakohus tõlgendas
lg-t 2 valesti, kuivõrd kostja tasutud 2477,76 euroga on kostja lepingust tuleneva põhivõla juba tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et
lg 2 kohaselt tuleb arvestada, millised kohustused olid ebapiisava makse tegemisel muutunud sissenõutavaks. Kostja pidi tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt laenulepingule lisatud graafikule (üldtingimuste p 4.1; tl 31 ja 33) ning praegusel juhul on hageja lugenud kostja kohustused õiges järjekorras täidetuks, arvestades kohustuste sissenõutavaks muutumist. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.