← Eesti

2-17-117428/37

Obsah (4)§ 415§ 402§ 101§ 113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-117428 Tsiviilasi ITM Inkasso OÜ hag

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi kohaselt sõlmisid 21.01.2014 kostja ja PLACET GROUP OÜ laenulepingu nr TL922799, mille alusel anti kostjale laenu 2000 eurot ning kostja kohustus laenu ja intressid tagastama 26.12.

  1. Kuna kostja tasus ebakorrapäraste maksetega alates 12.02.2014 kuni 07.09.2016 kokku 2477,76 eurot, öeldi laenuleping üles 23.10.
  2. 25.10.2016 loovutas PLACET GROUP OÜ oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja poolt tasutud maksetega on tasutud maksegraafiku järgi 686,43 eurot põhivõlast, 1720,35 eurot intressist, 5,98 eurot viivist ja 35 eurot tasuliste meeldetuletuste eest (sissenõudmiskulud). Tasutud on maksegraafiku järgi kuni 09.07.2016 (k.a). Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja veel 65 eurot, millest 5 eurot on arvestatud võla sissenõudmiskulude ja 60 eurot põhivõla tasumiseks. Hageja ei nõustu kostjaga, et tasutud 2477,76 eurot tuleks lugeda tasutuks põhivõla eest ja et hageja nõutud kõrvalnõuded on ebamõistlikult suured. Kostja oli teadlik, et lisaks põhivõlale arvestab krediidiandja intressi.
  3. Kostja vaidles hagile vastu ja tunnistab, et ta sõlmis tarbijakrediidilepingu, kuid ei nõustu hageja nõudega. Kuna

§ 415

lg 1 järgi tuleb tarbijakrediidi puhul esmalt lugeda tasutuks põhivõlg, on see tasutud täies määras ja hageja eesmärgiks on välja nõuda kõrvalnõuded. Kostja majanduslik seisund on halb, sest ta on töövõimetuspensionär. Kostja igakuine sissetulek on 303 eurot, millest suurema osa peab ta kulutama ravile. Arvestades kohustuse täitmise ulatust, kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit, on kõrvalnõuded ebamõistlikult suured ja kostja taotleb nende vähendamist. 3. Maakohus rahuldas 07.12.2017 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1253,57 eurot, intressi 155,47 eurot ja seisuga 07.12.2017 viivise 114,27 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata intressi 46,18 euro, tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ja sissenõudmiskulude 30 euro osas. Kohus jättis menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 292,50 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping (

§ 402

). Kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr 49,83% ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (34,44%) enam kui kolm korda (lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 3). Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist

§ 101lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

Õige ei ole kostja seisukoht, et põhivõlg on tasutud täies määras. Kostja maksetega arvestati maksegraafiku järgi 686,43 eurot põhivõla, 2

(4)1720,35 eurot intressi, 5,98 eurot viivise ja 35 eurot tasuliste meeldetuletuste/võlateatiste tasumise katteks. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja veel 65 eurot, millest 5 eurot luges hageja tasutuks sissenõudmiskulude eest ja 60 eurot põhivõla eest. Eeltoodu on kooskõlas

§ 415

lg-s 2 sätestatuga, sest arvestada tuleb, millised kohustused olid ebapiisava makse tegemisel muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas hagis ülevaate võla kujunemisest. Kostja omapoolset arvestust ei esitanud. Hageja luges õiges järjekorras kostja kohustused täidetuks ja kostja võlgneb hagejale põhivõlana 1253,57 eurot. Kostja tasus intressi 1720,35 eurot (maksegraafiku järgi maksed 20.02.2014–09.07.2016, k.a). Hageja esitas intressinõude alates 09.07.2016 graafikujärgsest osamaksest, mis on kostja poolt juba tasutud. Seega on intressivõlg 155,47 (201,65-46,18) eurot põhjendatud.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist (23.10.2016–09.01.2017 1313,57 eurolt viivis 22,74 eurot; 10.01.-27.02.2017 1273,57 eurolt viivis 13,68 eurot; 28.02.– 30.03.2017 1263,57 eurolt viivis 8,59 eurot; 31.03.–18.04.2017 1258,57 eurolt viivis 5,24 eurot; 19.04.–28.09.2017 1253,57 eurolt viivis 44,79 eurot, kokku 95,04 eurot) ja viivisenõue on põhjendatud. Kuna nõue on üle 1000 euro ja hageja saatis 2 meeldetuletuskirja, siis on

§ 113

² lg 2 p 3 alusel hageja sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot (25+5) õiguslikult põhjendatud. 07.12.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 114,27 eurot. Arvestades kostja majanduslikku seisundit, oleks viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise vähendamata jätmisel oluline negatiivne mõju kostja toimetulekusuutlikkusele, seevastu nende vähendamisel vähene mõju hageja majanduslikule seisundile. Arvestada tuleb, millises ulatuses kostja on kohustust täitnud. Kohus jättis kostja taotlusel tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot rahuldamata (

§ 113lg 8 ja § 1132 lg 5).

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja esindaja kulud 100 eurot. Kostjal menetluskulud puuduvad. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (225 x 90%) 202,50 eurot. Mõistlik on hageja esindaja tunnitasu 50 eurot ja kulunud aeg 2 h. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (100 x 90%) 90 eurot. 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1253,57 eurot, intressi 155,47 eurot, seisuga 07.12.2017 viivise 114,27 eurot ja 90% ulatuses menetluskulud. Kostja palub teha uue otsuse, millega tunnistada põhivõlg tasutuks, vähendada kõrvalnõudeid 0 euroni ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas kohus valesti

§ 415

lg-t 2 ja eksis väites, et maksete arvestamine on kooskõlas

§ 415lg-ga 2.

Seadus nõuab, et tarbijakrediidi puhul oleks esmalt loetud tasutuks põhivõlg. Kuna kostja on tasunud 2477,76 eurot, siis on põhivõlg juba tasutud täies määras. Vales juriidilises kontekstis ei saanud kohus õigesti hinnata faktilist asjaolu, et ootamatu haigestumise tagajärjel muutus kostja töövõimetuspensionäriks. Arvestades kohustuse täitmise ulatust, kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit, olid kõrvalnõuded ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada mõistliku suuruseni. Määruse põhjendused

  1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
  2. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus 3

(4)võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi osaliselt rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid.
  1. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele.
  3. Vaidlus puudub selle üle, et kostja sai laenu 21.01.2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel. Maksete järjekorra erisused tarbijakrediidi tagasimaksmisel näeb ette

§ 415

, mille lõige 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Väär on kostja väide, et maakohus tõlgendas

§ 415

lg-t 2 valesti, kuivõrd kostja tasutud 2477,76 euroga on kostja lepingust tuleneva põhivõla juba tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et

§ 415

lg 2 kohaselt tuleb arvestada, millised kohustused olid ebapiisava makse tegemisel muutunud sissenõutavaks. Kostja pidi tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt laenulepingule lisatud graafikule (üldtingimuste p 4.1; tl 31 ja 33) ning praegusel juhul on hageja lugenud kostja kohustused õiges järjekorras täidetuks, arvestades kohustuste sissenõutavaks muutumist. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

  1. Maakohus on arvestanud poolte majanduslikku seisundit, hageja õigustatud huvi ja kostja kohustuse täitmise ulatust. Nimetatu tulemusel on maakohus jätnud hageja nõude edasiulatuva viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldamata. Tegemist on maakohtu diskretsiooni otsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui diskretsiooni piiridest ei ole kinni peetud. Käesoleval juhul ringkonnakohus nimetatut ei tähelda.
  2. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kuna kaebus jääb menetlusse võtmata, jätab ringkonnakohus kostja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks tähelepanuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.