) § 163 lg 1 järgi poolte kanda võrdsetes osades. Hageja põhjendatud menetluskulu oli 4 919,2 eurot ja kostja menetluskulu 2 636 eurot.
lg 1 alusel tasaarvestas kohus poolte vastastikused nõuded, mille tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2 283,2 eurot (4 919,20 – 2 636). Ühtlasi mõistis kohus välja viivise menetluskulult seadusjärgses määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebus
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, s.t tuvastas, et vaidlusaluses artiklis avaldati ebakohane väärtushinnang. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada vaidlusaluses artiklis ebaõige faktiväite avaldamine ja sellest tuleneva nõude kohustada kostjat avaldama ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade Hiiu Lehe veebi- ja paberväljaandes. Samuti ei vaidlustatud otsust osas, milles jäeti rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Nimetatud osas on kohtuotsus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb
lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada, s.o osas, milles kohus jättis kõik esimese astme menetluse kulud võrdsetes osades poolte endi kanda ja määras kindlaks poolte menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2 283,2 eurot. Tühistatud osas tuleb teha asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Muus vaidlustatud osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendustega
Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei võtnud seisukohta hageja artikli kõrvaldamise nõudest loobumise osas, kuigi 19.04.2017 istungil nõudest loobumist käsitleti (tl 119) ja hageja vastas kostja küsimusele, et nõuded on 21.03.2017 menetlusdokumendis loetletud. Ringkonnakohus saab kirjeldatud menetlusliku rikkumise ise kõrvaldada. Kuivõrd kohus ei tuvastanud takistusi nõudest loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse selles osas lõpetamiseks, võtab ringkonnakohus artikli kõrvaldamise nõudest loobumise vastu ja lõpetab selles osas
Järgnevalt lahendab ringkonnakohus kostja väite, et olukorras, kus kohus jätab rahuldamata hageja au teotamisel baseeruva mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tuleb tuvastushuvi puudumise tõttu jätta läbivaatamata ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnangu tuvastamise nõue. Alused, millal on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, on sätestatud
§-s 423, kusjuures esimeses lõikes on sätestatud juhtumid, kui kohtul tuleb jätta hagi läbi 6 vaatamata ja teises lõikes tingimused, kui kohus võib seda teha, kuid seadusest tulenev vastav kohustus selleks puudub. Olukorras, kus tuvastushuvi seisneb sooritusnõude aluseks oleva asjaolu tuvastamises, on kohtul õigus, mitte kohustus, tuvastusnõue sooritusnõude puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Menetlusõigusnorme ei ole rikutud, kui kohus otsustab nõude sisuliselt lahendada. Samas oli praegusel juhul tegu tuvastusnõudega, mis võis sõltuvalt lahendusest omada iseseisvat kahju hüvitatavat mõju. Näiteks ütles Riigikohus 13.05.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-17-05 p-s 29, et au teotamise juhtumile ei pea alati reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Seega ei ole tsiviilasjades, mis käsitlevad au teotamist, sooritusnõude puudumine või rahuldamata jätmise fakt asjaolu, mille tõttu on võimalik jätta hagi
Eelnevat järeldust toetavad lisaks asjaolud, et menetluses ei leidnud kinnitamist kostja väide, nagu oleks hageja ära kasutanud lepingupartnerite sundseisus olemist, mis päädis hageja äriühingu ja TS Laevad OÜ vahel kahjulike lepingutingimustega kokkuleppe sõlmimisega. Esiteks on hageja küll aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii aktsionär ja nõukogu esimees, kuid mitte selle organi liige, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi (juhatus, äriseadustiku § 306 lg 1). Teiseks ei olnud TS Laevad OÜ väidetav sundseisus olemine üldtuntud asjaolu, mis oleks võimaldanud kostjal asjaolule tugineda, seda tõendamata. Veel enam, vaidlusaluse artikli keskpaigas selgitati, et prahtimislepingus kajastatud kuupäevad ja ülesõiduajad, mis hiidlastele muret tegid, said selliselt lepingus sätestatud allakirjutanute tähelepanematuse tõttu (lk 10). Seega ei andnud hageja põhjust halvustava tähendusega hinnanguks. Eelnevast tulenevalt esines seadusest tulenev eeldus, et hageja au teotamine oli õigusvastane. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas esines mõni VÕS § 1046 lg-s 2 nimetatud isiku õiguse rikkumist õigustav asjaolu. Kostja on õigustavate asjaoludena välja toonud, et hageja oli avaliku elu tegelane ja artikli avaldamine oli avalikkuse huvides ning kostja oli artikli avaldamisel hoolas. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kostja väidet, et hageja oli avaliku elu tegelane ja artikli avaldamine oli avalikkuse huvides, mistõttu oli hagejal suurem talumiskohustus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, et hageja ei olnud avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelasena võib mõista isikut, kelle vastu on avalikkusel õigustatud huvi tema saavutuste, tuntuse, elustiili, elukutse või ameti tõttu. Eesti ajakirjanduseetika koodeksis on püütud avaliku elu tegelase olemust selgitada järgnevalt: „Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.“ Kui Eesti kohtupraktikas on siiani leidnud käsitlemist juhtumid, kus avaliku elu tegelaseks nimetati minister, linnapea, linnavalitsuse või -volikogu liige jne, siis Euroopa Inimõiguste kohus (EIK) on avaliku elu tegelasena käsitlenud ka suurärimeest tema positsiooni tõttu ühiskonnas (vt nt EIK 18.02.2012 lahendit asjas nr 43912/10, Jalaba vs Rumeenia, p 35). Praegusel juhul oli hageja näol tegu suurärimehega, kelle äritegevus oli suunatud mh mandri ja saarte vahelise liikluse võimaldamisele. See tähendab, et tema tegevusel oli oluline mõju Eesti inimestele, aga eelkõige saarte elanikele, kellele oli ühtlasi suunatud ka ajaleht, milles avaldatud väidete ebakohasust hageja hages. Seega oli hageja näol tegu avaliku elu tegelasega, kes peab iseenesest olema valmis taluma sellist kriitikat, mis ei ole täiel määral põhjendatud või kohane, arvestades üldsuse suuremat tähelepanu. Kohtupraktikas on mitmel korral sedastatud, et õigusvastasuse tuvastamisel on oluline hinnata, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või peab silmas eelkõige oma huve (vt nt Harju Maakohtu 30.06.2010 otsust asjas nr 2-09-22760; Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2010 otsust asjas nr 2-10-3954). Ringkonnakohus on veendumusel, et praegusel juhul kajastati artiklis, sh artikli selles osas, mis sisaldas ebakohaseid väärtushinnanguid, informatsiooni, mis pakkus avalikkusele huvi eelkõige majanduslikus mõttes. Üldsusel oli õigustatud huvi teada, kuidas muutub praamiliiklus ja sellega koos ka paljude eluolu ning mis oli selle tinginud. Kahtlemata oli oma osa tingimuste muutumisel hagejale kuuluva ühingu ja TS Laevad OÜ vahelisel prahtimislepingul. 8 Eelnev ei ole siiski piisav nentimaks, et hageja kohta avaldatud ebakohased väärtushinnangud olid õiguspärased. Nimelt on EIK 02.02.2012 lahendis asjas nr 5126/05, Yordanova ja Toshev vs Bulgaaria, p-s 48 öelnud, et kui ajakirjanduses avaldatud väidete aluseks olevad tõendid on ebapiisavad, kuid teema arutamine on avalikes huvides, on määrav, kas ajakirjanik oli oma tegevuses professionaalne ja käitus heas usus. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas kostja toimis vaidlusaluse artikli avaldamisel hoolsalt. Praktikas on korduvalt jaatatud ajakirjanduse kohustust enne kellegi kohta halvustava artikli avaldamist, isikule võimaluse andmist olukorra/asjaolu kohta kommentaari andmiseks. Kui ajakirjandusväljaanne seda võimalust isikule ei anna, ei ole väljaanne järginud ajakirjanduses kehtivat hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei järginud praegusel juhul ajakirjanduses kehtivat hoolsuskohustust ja tuginedes
Asjaolu, et hageja on varem keeldunud kas kostjale või mõnele teisele väljaandele kommentaaride jagamisest, ei vabastanud kostjat kohustusest anda hagejale võimalus praeguse artikli kohta kommentaari esitamiseks. Kostja väite osas, et ta ei vastuta hageja õiguste rikkumise eest, sest hinnang „viimane kingitus“ põhines RR tsitaadil, märgib ringkonnakohus järgmist. Selleks, et oleks võimalik arutleda selle üle, kas ajakirjandusväljaanne vastutab tsitaadi avaldamise ees, milles esineb ebakohane väärtushinnang, peab tsitaat olema muust tekstist selgelt eristatud. Praegusel juhul asetses sõnapaar „viimane kingitus“ pealkirjas, milles puudus igasugune viide sellele, et tegu on tsitaadiga, sh puudus isiku nimi, kelle tsitaati artikli pealkirjas kasutati. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga järeldusega, et vaidlusalused väärtushinnangud olid ebakohased ja õigusvastased. Menetluskulud 7. Eelnevale lisaks vaidlustas kostja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostja etteheidetega, et maakohus on menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel rikkunud menetlusõiguse norme ning muudab vastavas osas maakohtu otsuse resolutsiooni ja põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub, et maakohtul tulnuks menetluskulude jaotuse määramisel arvestada sellega, et hageja loobus menetluse kestel artikli eemaldamise nõudest. Vastavalt
lg-le 4 kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praegusel juhul ei loobunud hageja viidatud nõudest põhjusel, kostja oli selle pärast hagi esitamist rahuldanud. Samas ei nõustu ringkonnakohus, et viidatud sätte alusel tuli jätta 1/3 kõikidest menetluskuludest ühest nõudest loobumise tõttu hageja kanda. Hageja esitas artikli eemaldamise nõude üksnes esialgses hagiavalduses, mille koostamise kulu oli 720 eurot (5 tundi) ja kostja avaldas argumenteeritud seisukoha viidatud nõude kohta vaid 23.11.2016 menetlusdokumendis, mille koostamiseks kulus 1 363,68 eurot (12 tundi). Järgmises menetlusdokumendis hageja enam artikli eemaldamist ei nõudnud ja 19.04.2017 kohtuistungil esitas sellest nõudest loobumise avalduse. Kuivõrd järelejäänud nõuetest rahuldati ebakohase väärtushinnangu avaldamise tuvastamise nõue ja rahuldamata jäeti nõue tuvastada ebaõigete faktiväidete avaldamine artiklis ning sellest tulenev kohustamisnõue ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõue, tuli vastavalt
lg-le 1 jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda või jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus otsustas jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kuivõrd tegu oli ühega kolmest alternatiivsest variandist hagi osalise rahuldamise 9 korral, ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis ülejäänud nõuete osas menetluskulud poole kanda võrdsetes osades. Samas on maakohus mõistnud sätte sisu valesti. Jättes menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades tuleb iga poole menetluskulud jagada poolte arvuga ja iga teine pool kannab temale langeva osa, s.t kahe poole puhul kannab hageja ½ suuruse osa enda kuludest ja samuti ½ suuruse osa kostja kuludest, samasugune on kostja osa kulude kandmisel. Hageja kulud esimese astme menetluses vastavalt menetluskulude nimekirjadele olid kokku 7 142,8 eurot, millest riigilõiv oli 1 000 eurot ja tasu osutatud õigusabi eest ning sõidukulu kokku 6 142,8 eurot. Kostja ei nõustunud sellega, et maakohus luges põhjendatud menetluskuluks ka sedavõrd suure riigilõivu, sest kostja hinnangul oli põhjendatud riigilõiv 450 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul riigilõivu ettenähtust rohkem makstud. Tsiviilasja hinna, millelt tuli arvestada riigilõivu, tuvastamisel võetakse vastavalt
§-le 123 aluseks hagi esitamise aeg. Esialgne hagihind oli 28 857 eurot ja vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tuleb selliselt hinnalt riigilõivu tasuda 1 000 eurot. Sõltumata asjaolust, et hageja hiljem ühest nõudest loobus ja ühte vähendas, oli hagejal siiski kohustus tasuda riigilõivu 1 000 eurot, s.t hageja ei tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust rohkem. Kui hagis ei oleks palutud artiklit kõrvaldada, oleks hagihind olnud 25 357 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda sama palju. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles kohus tuvastas, et hageja esindaja ajakulu menetluses oli kokku 26,8 tundi ja sõidukulu 60 eurot. Samuti ei vaidlustanud kostja kohtu järeldusi, milles tuvastati, et kostja menetluskulud olid kokku 2 636 eurot. Kostja hinnangul luges kohus põhjendamatult hageja esindaja tunnitasu suuruseks 144 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus kostja kriitikaga ei nõustu ja märgib, et diskretsioonivigu maakohtu otsustuses ei esine. Nimetatud tasudest oli artikli eemaldamise nõudega eelduslikult seonduv hageja esinduskulu 240,48 eurot (1,67 tundi tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks)) ja kostja esinduskulu 454,56 eurot (4 tundi tunnihinnaga 113,64 eurot (käibemaksuta)). Arvestades asjaoludega, et hageja põhjendatud menetluskulud kokku olid 4 919,2 eurot (26,8 x 120 x 1,2 + 1 000 + 60) ja kostjal 2 636 eurot (22 x 113,64 + 136) ning hageja kulust 240,48 eurot ja kostja kulust 454,56 eurot tuli
lg 4 alusel jätta ainult hageja kanda, oli pool ülejäänud hageja põhjendatud kuludest 2 339,36 eurot ((4 919,2 – 240,48) / 2) ning pool ülejäänud kostja põhjendatud kuludest 1 090,72 eurot ((2 636 – 454,56 / 2). Seega tuli esimeses astmes hagejal kostjale kokku hüvitada 1 545,28 eurot (1 090,72 + 454,56) ja kostjal hagejale 2 339,36 eurot. Ülejäänud menetluspoolte kulud tuli kanda neil endil. 8. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätab kohus
Kirjeldatud jaotuse määramisel lähtus kohus asjaolust, et apellatsioon jäeti rahuldamata osas, milles kostja vaidlustas hageja alternatiivse nõude rahuldamist ning kaebus rahuldati osaliselt menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Menetluskulud määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (
Ringkonnakohtus on kostja menetluskulude nimekirja järgi kandnud kulutusi kokku 1 550 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab riigilõivu 300 eurot ja esindaja tasu 13,5 töötunni eest. Selle lisandub istungil osalemise tasu 1,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja järgi on ta teises astmes kandnud kulutusi kokku 2 435 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab esindaja tasu 9,9 töötunni eest. Sellele lisandub kahe esindaja 10 istungil osalemise tasu 1,5 tundi tunnihinnaga ühel juhul 220 eurot (käibemaksuta) ja teisel juhul 130 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusosaliste ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse ning sellele vastuse koostamiseks on põhjendatud taotluses märgitud ulatuses. Istungil osales kokku neli advokaati (mõlemal poolel kaks), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vaidlus keskmisest keerukam, spetsiifilisem ja mahukam, mis tinginuks vajaduse enam kui ühe esindaja järele. Eelnevalt kirjeldatu tõttu ei ole põhjendatud kahe esindaja kulu istungil. Lisaks tuleb vähendada esindaja põhjendatud tunnitasu määra. Tõsiasjaga, et tegu ei ole keskmisest keerukama vaidlusega, nõustus ka kostja apellatsioonkaebuses, kus avaldas mh, et praeguses asjas oli põhjendatud esindaja tunnitasu hind 120 eurot (käibemaksuga) (lk 166 pöördel). Arvestades turusituatsiooni, oli ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas põhjendatud tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks, v.a osas, milles kostja esindaja osutas õigusabiteenust apellatsioonkaebuse koostamisel ja istungiks ettevalmistumisel, kus tunnitasu määr oli 92,59 eurot (käibemaksuta). Seega kujunes hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1 641,6 eurot ((9,9 + 1,5) x 120 x 1,2). Kostja põhjendatud menetluskulud suurus ringkonnakohus oli 1 730 eurot (1 550 + 1,5 x 120). Hageja kuludest tuli kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades kostja kanda jätta 1 149,12 eurot (1 641,6-st 70%) ja kostja kuludest tuli hageja kanda jätta 519 eurot (1 730-st 30%). Ringkonnakohus tasaarvestab
lg 1 alusel poolte vastastikused nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks maa- ja ringkonnakohtus kantud põhjendatud menetluskuluna välja 1 424,2 eurot ((2 339,36 + 1 149,12) – (1 545,28 + 519)). /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.