1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-8289 Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2017. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Ka

§ 83lg 1 alusel.

2. juuli 2017 puuduste kõrvaldamise avalduses jäid hagejad järgmiste nõuete juurde: 1) lugeda hagiavaldus tähtaegseks või alternatiivselt ennistada hagiavalduse esitamise tähtaeg mõjuval põhjusel; 2) tunnistada kehtetuks Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) võlausaldajate
3. mail 2017 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega määrati hääled Van Der Gynth OÜ-le; 3) jätta menetluskulud Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) kanda. Hagejad leiavad, et 1

iga vastuolus on otsus, millega üldkoosolekul on antud hääled Van Der Gynth OÜ-le, kelle esindaja on ühtlasi valitud pankrotitoimkonna liikmeks. Hagejad leiavad, et Van Der Gynth OÜ nõudeavaldus on esitatud hilinenult ja nõue tuleneb kohtulahendist, mis ei ole veel jõustunud. Üldkoosolekul häälte määramise ajal ei olnud hagejatel informatsiooni, mille alusel nad oleksid saanud esitada vastuväited häälte määramisele Van Der Gynth OÜ-le.

1. Kohus küsis kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise osas. Kostja palus jätta hagejate taotlused rahuldamata ja hagi menetlusse võtmata. Kostja arvates ei ole hagejad valinud kohast menetlusliiki Van Der Gynth OÜ-le antud häälte vaidlustamiseks. Esimese astme kohtu määrus
2. Harju Maakohus keeldus
3. augusti 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.
4. Kohus põhjendas, et

§ 74

lg 5 sätestab pankrotitoimkonna liikme vabastamise korra ning toimkonna liikme vabastamine toimub hagita menetluses ja avaldus tuleb esitada vastavas pankrotimenetluses, mitte iseseisva tsiviilasjana. Seega ei ole võimalik seda nõuet läbi vaadata hagimenetluses koos võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagiga. 6. Täiendavalt on kohus selgitanud, et

§ 82lg 4 sätestab häälte määramise vaidlustamise korra.

Nimetatud sätte kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Seega on seadusandja ka häälte määramise vaidlustamiseks ette näinud eraldi korra ning see toimub vastavas pankrotimenetluses häälte määramise määruse vaidlustamise kaudu, mitte üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise hagiga. Kohus juhtis hagejate tähelepanu asjaolule, et antud juhul saab vaidlusaluste häälte arvu määrajaks

§ 82lg 3 ja lg 4 alusel olla pankrotihaldur või tsiviilasja menetlev kohtunik.

Seega ei ole antud juhul tegemist võlausaldajate üldkoosoleku otsusega määratud häältega ning asjakohast üldkoosoleku otsust, mida oleks võimalik vaidlustada, ei eksisteeri.

1. Kohus asus seisukohale, et seadus ei võimalda hagejatel häälte arvu vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise kaudu, sest antud juhul ei eksisteeri võlausaldajate üldkoosoleku otsust häälte määramise kohta. Kuna hagejate poolt esitatud nõuete esitamise võimalust ei näe seadus ette, siis tuleb hagi menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd kohus on tuvastanud hagi perspektiivituse, puudub vajadus võtta seisukoht hagi esitamise tähtaja ennistamise või tähtaegselt esitamise kohta. Määruskaebus
2. Hagejad esitasid maakohtu määrusele
3. septembril 2017 määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu
4. augusti 2017 määrus ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejate arvates on kohus ebaõigesti leidnud, et hagejate õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
5. Hagejate hinnangul on
6. mail 2017 vastu võetud võlgniku üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega (ei vasta seadusele) ning seetõttu on

§ 83lg-s 1 nimetatud nõude esitamine lubatav.

Samuti rikutakse nimetatud otsusega võlausaldajate ühiseid huve. Sellisel juhul on

§ 83

lg 1 alusel hagejatel õigus pöörduda hagiavaldusega kohtu poole üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Hagejad on hagiavalduses selgitanud, et võlausaldajate esimesel 2

§ 73

lg 1) ning kui üks pankrotitoimkonna liige on valitud toimkonda olukorras, kus ta ei peaks võlausaldajate ringi kuuluma, kahjustatakse sellega otseselt võlausaldajate ühiseid huve. Eeltoodu põhjal on ilmne, et Van Der Gynth OÜ-le häälte määramine ja edasiste toimingute tegemine on olnud vastuolus seadusega ning on kahjustanud võlausaldajate ühiseid huve. 10. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et asjaomast määrust Van Der Gynth OÜ-le häälte määramise osas ei ole tehtud, kuivõrd võlausaldajad ei saanud üldkoosolekul Van Der Gynth OÜ nõude osas asjakohast informatsiooni – võlausaldajaid (sealhulgas hagejaid) ei teavitatud sellest, et Van Der Gynth OÜ on nõudeavalduse esitanud seaduses sätestatud tähtaega eirates (

§ 82

lg 3) ning et tegemist on nõudega, mis ei ole sissenõutavaks muutunud.

ei reguleeri olukorda, kui üldkoosolekul on antud ebapiisavat informatsiooni, mille tõttu ei ole võlausaldajad vaidlustanud võlausaldajale määratud häälte arvu. Ka käesoleval juhul ei ole kohus koostanud

§ 82lg-s 4 nimetatud määrust, mille peale saaks esitada määruskaebust.

Sellest tulenevalt on ebaõige kaevatavas kohtumääruses toodud viide

§ 82lgtele 3 ja 4, kuivõrd need sätted ei ole antud juhul kohaldatavad.

11.

§ 78

lg 2 sätestab, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad pankrotitoimkonna. Sellest järeldub, et pankrotitoimkond valitakse üldkoosoleku otsusega ning toimkonna valimise otsuse vaidlustamise õigus on seaduses ette nähtud (

§ 83lg 1).

Kui kohtumenetluses leiaks tuvastamist, et Van Der Gynth OÜ-le häälte määramine on olnud õigusvastane, siis on tühine otsus, millega otsustati Van Der Gynth OÜ esindaja kaasamine pankrotitoimkonda. Seega on hagejatel õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Kohus on hagejate hinnangul ekslikult tuvastanud, et hagejatel puudub kaebeõigus TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt. Menetluse edasine käik

1. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 2 1 alusel jätta muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi (punktid 16 ja 17). Määruse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud sätte peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. 3

§ 83

lg 1 alusel hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, märkides õigesti kostjaks pankrotivõlgniku. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on määruses ebaõigesti nimetanud kostjana lisaks pankrotivõlgnikule ka pankrotihalduri. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel on kostjaks pankrotivõlgnik.

§ 83

lg 4 kohaselt teavitab kohus üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest pankrotihaldurit, kuid sellest ei tulene, nagu osaleks pankrotihaldur kohtus pankrotivõlgniku nimel (RKTKo 3-2-1-27-15, p 18). Käesoleval juhul on võlgnikku esindanud pankrotitoimkonna esimees, mis on kooskõlas

§ 83lg-ga 5.

Kuna hageja ei ole oma nõuet halduri vastu esitanud, ei ole vajalik hagi osaliselt sellel põhjusel läbi vaatamata jätta.

1. Maakohtu määruse põhjendusest tuleb jätta välja pankrotitoimkonna liikme vabastamisega seonduv. Hageja on
2. juuli
3. a menetlusdokumendis hagiavalduse puuduste kõrvaldamisel loobunud oma esialgsest nõudest tunnistada kehtetuks Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) võlausaldajate
4. mail
5. a toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega valiti pankrotitoimkonda väikevõlausaldajate esindajaks Van Der Gynth OÜ lepinguline esindaja Aivar Raudsik, kes esindab suure võlausaldaja Vangent Assets OÜ huve (tl 56 pöördel).
6. Hagejate nõudeks on

§ 83

lg 1 alusel tunnistada kehtetuks Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) võlausaldajate

1. mail
2. a toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega määrati hääled Van Der Gynth OÜ-le.

§ 83

lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja on Van Der Gynth OÜ häälte vaidlustamiseks valinud ebaõige abinõu. Häälte määramine ei ole üldkoosoleku pädevuses (

§ 77

), vaid halduri ja kohtu pädevuses (

§ 82lg 3 ja 4).

Seega ei ole üldkoosolek teinud käesoleval juhul otsust, mille vaidlustamine oleks võimalik

§ 83lg 1 alusel.

19. Riigikohus on korduvalt selgitanud võlausaldajate häälte arvu määramise korda pankrotimenetluses. Võlausaldajate häälte arvu määramine pankrotimenetluses on sätestatud

§-s 82. Selle sätte lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega.

§ 82

lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel.

§ 82

lg 4 kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 82

lg 6 järgi, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.

§ 82

lg-s 7 on sätestatud, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Viidatud sätete süsteemist, loogikast ja koosmõjust tuleneb, et

§ 82

lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad (RKTKo 3-2-1-27-15, p 12; RKTKm 3-2-1-59-15, p 4

§ 82

lg 7 alusel ei too kaasa varem määratud häältega tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist (RKTKm 3-2-1-59-15, p 12). 20. Põhjendamatu on kaebajate väide, et

§ 82lg 3 ja 4 ei ole käesoleval juhul kohaldatavad.

Võlausaldajatel oli võimalik saada informatsiooni vaidlusaluse nõudeavalduse kohta ja esitada Van Der Gynth OÜ-le häälte määramisele vastuväide. Ebapiisava informatsiooni korral häälte määramisele vastuväite esitamata jätmine on võlausaldaja risk. Vastuväite õigeaegset esitamata jätmist ei saa kõrvaldada tagantjärele

§ 83lg 1 alusel esitatava hagiga.

Lisaks on hagejatel säilinud võimalus Van Der Gynth OÜ nõudele vastu vaielda

§ 103alusel nõuete kaitsmise koosolekul. 21. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud õigesti hagejate hagi Ts

MS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. 22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, mistõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta hagejate esitatud menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ 5