KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-14593 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2017.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. N.i hagi Jõhvi kohtutäitur Kris

§ 223

lg 1 tulenevalt on tähtaeg enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks 30 päeva enampakkumise akti kättetoimetamisest. Kostja taotleb TsÜS § 142 lg 1 alusel aegumise kohaldamist kuna hageja nõue aegus 27.09.2017.a. Kostja palub kohtul tulenevalt TsMS § 449 lg 3 kohaldada aegumist, teha asjas vaheotsus lõppotsusena, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi on aegunud.
2. Hageja palub hagiavalduses tunnistada 23.08.2017.a. täiteasjas nr 095/2009/6410 toimunud enampakkumine, mille käigus võõrandati kostja V. G. osaühing Almikor (RK 11018635), kehtetuks. Kostja SMB Finance OÜ on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Hageja on mööda lasknud täitemenetluse seadustiku (

) § 223 lg 1 sätestatud 30 päevase hagi esitamise tähtaja. Kostja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 tuginedes vaheotsuse (lõppotsusena) tegemist. SMB Finance OÜ taotlusega nõustus ka kohtutäitur Kristel Maalman (tl 103). 9. Hageja vaidleb kostja taotlusele vastu, märkides, et hageja ei ole hagiavalduses kinnitanud enampakkumise akti kättesaamist 28.08.2017.a. Hageja kinnitab, et nimetatud kuupäeval akt küll hagejale edastati, kuid ta tutvus sellega hiljem, septembrikuu alguses. Hageja esitas eelnevalt tähtaegselt kaebuse kohtutäiturile viimase tegevuse peale vastavalt

§ 217

. 01.09.2017.a teatas kohtutäitur hagejale kaebuse (tühistada enampakkumine) läbivaatamise aja, kuid ei teatanud hagejale, et sel viisil ei ole tal võimalik oma õigusi kaitsta. Kohtutäituri otsuse, millega jäeti hageja kaebus rahuldamata, sai hageja kätte 28.09.2017.a. Hageja on seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on eelkirjeldatut arvesse võttes esitatud kohtule tähtaegselt. Hageja lisab, et juhul kui kohus leiab hagi olevat esitatud tähtaega ületades, taotleb tähtaja ennistamist, sest kohtutäitur kui ametiisik on oma tegevusega loonud olukorra, kus hagejale jäi arusaam, et tema valitud viisil on võimalik soovitud eesmärki saavutada (tl 107-108). 10. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu.

§ 223

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja kinnitab hagiavalduses üheselt, et enampakkumise akti sai ta kätte 28.08.2017.a (tl 34). Eeltoodut kinnitab ka hageja järgnev tegevus: 29.08.2017 esitab hageja kaebuse kohtutäiturile viimase tegevuse peale (tl 25-26), kohtutäitur teavitab 01.09.2017.a. kaebuse läbivaatamise ajast (tl 4, 107, 110). Kohtutäiturile esitatud kaebuse sisust on üheselt mõistetav, et hageja on enampakkumise akti kätte saanud ja sellega tutvunud (muuhulgas on enampakkumise akt märgitud ka kaebuse lisana). 4 Seega ei ole eluliselt usutav hageja väide, et 28.08.2017 edastati küll enampakkumise akt, kuid A. N. tutvus sellega hiljem. 11.

§ 223

lg 1 sätestatud 30 päevane hagi esitamise tähtaeg on aegumistähtaeg, mitte õigust lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu 14.11.2007.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 p 10). Aegumistähtaeg on tähtaeg, mille möödumisel kaob võimalus nõuet maksma panna, kui võlgnik esitab aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Eeltoodust tulenevalt kohus omal algatusel aegumist kohaldada ei saa. Seetõttu erineb menetluslik seis aegumistähtaja puhul olukorrast, kus on tegemist õigust lõpetava tähtajaga. 12. Hageja taotlus ennistada hagi esitamise tähtaeg põhjusel, et kohtutäitur ametiisikuna on loonud olukorra, kus hagejale jäi arusaam, et tema valitud viisil on võimalik oma õigusi kaitsta, on põhjendamatu. Aegumistähtaja ennistamine ei ole võimalik, kuid aegumine võib teatud asjaolude esinemisel peatuda või katkeda. Käesoleval juhul asjaolusid, millest tulenevalt oleks aegumine katkenud või peatunud, ei ole (vt TsÜS § 158-169). Kaebuse esitamine kohtutäiturile viimase tegevuse peale täitedokumendi täitmisel ei peata

§ 223

lg 1 sätestatud 30 päevast hagi esitamise tähtaega ega asenda hagi esitamist kohtule. Lisaks osundab kohus, et kaebuste menetlemisel kohtutäituri tegevuse peale osales A. N. lepingulise esindaja osavõtul, mistõttu on ainetu viidata võlgniku teadmatusele või eksitamisele. Lepingulise esindaja ülesanne on valida kliendi jaoks asjakohased ja efektiivsed õiguskaitse võimalused.

1. Vastavalt TsMS § 449 lg 3 võib kohus teha taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et A. N.i nõue on aegunud ning jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 449 lg 3 alusel on käesolev otsus lõppotsus.
2. Maakohtu 05.10.2017.a. määrusega (tl 52-53) rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja seati keelumärked OÜ Almikor osadele äriregistris ning OÜ Almikor sõidukile Renault Trafic Maanteeameti Liiklusregistris. Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tühistab 05.10.2017.a määrusega rakendatud hagi tagamise. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule. Viidatud sättest tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hagi jääb rahuldamata, järelikult kannab menetluskulud hageja.
4. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu nõutust vähem. Hagile lisatud maksekorralduse (tl 11) kohaselt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 65 eurot, arvestusega 15 eurot hagi ja 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamise eest. 5 Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 tuleb 15 eurot tasuda riigilõivu kaebuse esitamise kohtutäituri otsuse peale. Käesoleval juhul on hageja maakohtule esitanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, mitte kaebuse kohtutäituri otsuse peale (

§ 218) ning riigilõivu tuleb tasuda vastavalt vara väärtusele (2631, 47 eurot, Ts

MS § 122 lg 2, § 126 lg 1) ehk 275 eurot (hagihinnalt kuni 3000 eurot, vt RLS Lisa 1). Eeltoodust tulenevalt on hageja hagi esitamisel tasunud lõivu 260 eurot ettenähtust vähem ning kohus nõuab vähemtasutud lõivu TsMS § § 147 lg 3, § 179 lg 1 tuginedes hagejalt riigituludesse välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6