1-15-6222/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6222 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, Valentina Michelson-Ipbüker juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 01.12.2017 avalikul kohtuistungil Viru Vangla esitatud materjalid Oleg Golubov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Oleg Golubov, isikukood 36103160309, viibib Viru Vanglas Süüdimõistetu Arina Liskmann-Getsu Kaitsja Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus Kohtuasi MÄÄRAS: Jätta Oleg Golubov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Golubovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Golubov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.09.2015 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 4 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 03.12.2014 ja lõpp 03.12.
2. Kinnipidamisasutuses Oleg Golubovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel asub elama aadressile xxx. Kosrteri kaasomanikeks on isiku ema ja xx. PPAle on edastatud ettepanek Oleg Golubovi alalise elamisõiguse lõpetamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kinnipeetaval on mehaanikukutse. On omandanud riigikeele oskuse A1 tasemel. Osales A2 taseme kursustel, kuid eksamit ei sooritanud. Töötas aastaid ametlikult xx kalatööstuses. Vabanemisel garanteeritud töökoht samas firmas, mille juhatuse liige R K on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning on ka praegu Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduses arvel varavastase kuriteo eest. Kinnipidamise ajal 1 töötamisest huvitatud ei ole, toob põhjuseks peamiselt terviseprobleeme, mis siiani kinnitust leidnud ei ole. 28.06.2017 määratud tööle koristajana, keeldus töötamisest ning on selle eest ka distsiplinaarkorras karistatud. Tasumata nõudeid 45 093,90 eurot, mida lähedaste toetuse abil hüvitab. Kuriteod sooritanud varalise kasu saamise eesmärgil ja/või tuttavatest mõjutatuna. Väidetavalt võeti tal 90-ndate alguses ära EV kodakondsus ja ta võttis ema kaudu 1994 või 1995 a. Leedu kodakondsuse. Leedus elavad emapoolsed sugulased, kellega enne vangistust tihedalt suhtes ning käis külas. Lähivõrgustikku kuulub ema, kel on raske puue ja vajab igapäevast abi. Isiku suhtlusringkonnas on ka palju krim.taustaga tuttavaid. Isikul on väga head kuritegelikud suhted, kelle poolt võib isik olla mõjutatav ning omakasu eesmärgil või oma positsiooni tõestamiseks võib isik teha riskantseid otsuseid mille tagajärjel seab ohtu nii ennast kui teisi. Toimepandud kuritegude iseloom ja korduvad karistused LS alusel viitavad hoolimatule ja riskeerivale elustiilile. Alkoholi tarvitas mõõdukalt. Isikul on diagnoositud uimastite kuritarvitamine kuid hetkel remissiooniperioodis, s.t. ei ole uimasteid tarvitanud vähemalt aasta. Kahel korral karistatud uimastite suures koguses käitlemise eest. Isikul on xxx, saab igapäevaselt ravimeid. Kinnipeetav on karistatud 5 korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kõik kuriteod on toime pandud grupis. Tegu on kõrgohtliku isikuga. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 17%. Viru Vangla ei toeta Oleg Golubov tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Oleg Golubov asub vabanemisel elama ema juurde xxx. Korteri kaasomanikeks on kinnipeetava ema ja D P OÜ, kes andsid oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressil. Korter vastab elektroonilise valve tingimistele. Nad on valmis teda vabanemisjärgselt toetama. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht on AS-s xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kahel korral on olnud kriminaalhooldusel. Esimesel korral pani toime uue kuriteo ja vangistus pöörati täitmisele. Teise katseaja läbis, kuid pani toime uue väärteo. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Oleg Golubov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Oleg Golubovi ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et Oleg Golubovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Oleg Golubov on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglas viibib kolmandat korda. Tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Oleg Golubov asub vabanemisjärgselt elama ema juurde xxx, garanteeritud töökoht on AS xx. Positiivseks võib lugeda, et vanglas õppis ta riigikeelt ja osales vestlustes. Isikul on alaline elamisluba ja kuni 29.02.2024 kehtiv Leedu Vabariigi pass. Tema suhtes on PPA-le tehtud ettepanek alalise elamisõiguse lõpetamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. 2 Kohus leiab, et varasemad karistused süüdimõistetu puhul pole täitnud eesmärki. Samuti on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range distsipliiniga kinnipidamiskohas ei suuda ta käitumisnormidele alluda. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Oleg Golubovi kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Oleg Golubovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isikul on narkootikumide ja alkoholi tarvitamise probleemid ning tal võib vabaduses esineda tagasilanguse perioode, mis on otseseks riskiks uute toimepanemisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud korrale. Tal oli ka enne vangistusse sattumist olemas elukoht, kuid vaatamata sellele pani ta toime uue esimese astme kuriteo. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii 3 ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja töökoht, riigi keele omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Oleg Golubov on korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku ennetähtaegsele vabastamisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Oleg Golubovi vabastamisega temale Tartu Maakohtu 10.09.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4