Tsiviilasi nr 2-10-47153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht
(3)kohaselt peab kirjalikus kutses olema näidatud koht, kus on võimalik tutvuda üldkoosoleku päevakorda kuuluvaid küsimusi puudutavate materjalidega, kui neid ei saadeta välja koos teatega. Uudo Liiase sõnul oli üldkoosoleku kokkukutsumise teade teadetetahvlil 16.03.2010, s.o 14 päeva üldkoosoleku toimumisest, mistõttu ei toimunud etteteatamist vastavalt põhikirja p-le 6.2.7 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, samuti ei olnud teatatud kohta, kus võiks tutvuda päevakorda kuuluvaid küsimusi puudutavate materjalidega. Kohus leiab, et Uudo Liiase väited etteteatamistähtaja rikkumise ja materjalidega tutvumise koha kohta on paljasõnalised. Asjaolu, et kostja nägi teadet 16.03.2010 ei tõenda, et teadet ei olnud avaldatud varem. Kaie Solom (kd XIII tl 47), Kati Tarum (kd XIII tl 48), Kalle Pedastsaar (kd XIII tl 49), Maire-Lüüli Jaigma (kd XIII tl 50), Vladimir Kitajev (kd XIII rl 51), Kadi-Liis Zahkna (kd XIII tl 52) esitasid kohtule kinnituse selle kohta, et neid on 29.03.2010 toimunud üldkoosolekust teavitatud ette 15 päeva ja neil võimaldati tutvuda üldkoosoleku päevakorda puudutavate materjalidega KÜ Märja juhatuse esimehe Kati Tarumi juures. Eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud põhikirjas sätestatud üldkoosolekust etteteatamise aega ja on teatatud koht, kus on võimalik tutvuda päevakorda kuuluvaid küsimusi puudutavate materjalidega. Järelikult oli üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid ning üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Seega on 29.03.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtivad. Üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti 29.03.2013 toimunud üldkoosolekul vastu otsus kinnitada uueks remonditasu suuruseks 10 krooni/m2 (kd II tl 76). Üldkoosolekul uue remonditasu suuruse kinnitamine on põhjendatud seoses pangaga sõlmitava laenulepingu tingimustega, mille kohaselt kohustub korteriühistu koguma oma liikmetelt remonditasu summas selliselt, et pärast laenumaksete tasumist pangale jääb korteriühistule reservi vähemalt 20 % liikmetelt kogutud summast. Seega oli vastav otsus põhjendatud. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Uudo Liiasele korter nr X suurusega 77,7 m
- Järelikult oli kostjal 29.03.2013 üldkoosoleku otsuse kohaselt kohustus tasuda remondifondi vastavalt oma korteri suurusele 777 krooni kuus. Kohus juhib kostja tähelepanu ka sellele, et remondimaksete tasumise kohustus oli olemas ka enne 29.03.2010 üldkoosoleku otsust. Vastava otsusega üksnes suurendati remondifondi makseid. Seega oli põhjendamatu kostja tegevus remondifondi maksete tasumisest keeldumisel täies ulatuses, isegi kui kostja leidis, et üldkoosoleku otsus on tühine. Sellisel juhul oleks Uudo Liias võinud piirduda remondifondi maksete tasumisega varasemalt kehtinud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada remondifondi maksete summas 198,64 euro ulatuses ning mõista Uudo Liiaselt välja 198,64 eurot KÜ Märja 12 kasuks. Kohus hinnangul on Uudo Liias kuritarvitanud oma õigusi. Korteriomanikele oli läbi nõuetekohase teavitamise tagatud võimalus osaleda üldkoosolekul ja tutvuda asjakohaste materjalidega. Ka juhul, kui Uudo Liias nägi teadet üldkoosoleku toimumisest 14 päeva (mitte 15 päeva) enne üldkoosoleku toimumist, oli tal selle aja jooksul võimalik tutvuda materjalidega, kujundada oma seisukoht ja seda üldkoosolekul väljendada. Üldkoosolekul Uudo Liias ei osalenud, ehkki oli selle toimumisest teadlik. Talle oli tagatud võimalus oma õiguste kaitseks, kuid ta jättis need võimalused kasutamata. Ka kohtumenetluses jättis Uudo Liias põhjendamatult 4 Tsiviilasi nr 2-12-47153 kasutamata võimalused tutvuda toimikuga, osaleda kohtuistungil ja esitada sisulised vastuväited korteriühistu nõuetele. On märkimisväärne, et keegi teine korteriühistu liikmetest ei ole esitanud vaidlusalus üldkoosoleku otsuse kohta selliseid vastuväiteid, nagu on esitanud Uudo Liias. Kohtu hinnangul viitab see Uudo Liiase käitumise pahatahtlikkusele.
- Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kohtule nõude summas 4 318 krooni, s.o 275,97 eurot, millest kohus rahuldab hooldus- ja remondifondi maksete nõude 3 108 krooni, s.o 198,64 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 72 % ulatuses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 72 % ulatuses Uudo Liiase kanda ja 28 % ulatuses KÜ Märja 12 kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5