KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6929 Tsiv
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
§ 100
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
§ 101
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
- detsembri
- a määruse nr 139 järgi on
- jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot
- Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Xxxxon Xxxxisa. Hageja seadusliku esindaja Xxxxja kostja Xxxxühine laps Xxxxon sündinud
- juulil
- Harju Maakohtu
- juuni
- a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-15017 kinnitati kompromiss, millega kostja kohustus tasuma hageja ülalpidamiseks 192 eurot kuus. Esitatud hagis palub hageja välja mõista alates
- maist 2017 elatis kehtivas alammääras, so 235 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuses hagile selgitab, et ta soovib elatise võlgnevuse tasumist ositi. Samas märgib, et tema sissetulek on 470 eurot (tl 17). Seega on kostja seisukohal, et tal ei ole võimalik nõutavat summat maksta. Hageja leidis vastuses kostja vastusele, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei suuda elatist tasuda. Kostja on 1808 euro suuruse elatise võlgnevuse korraga tasunud oktoobris
- Kostja ei ole kunagi vabatahtlikult elatist tasunud. Hageja arvates kostja peidab oma sissetulekuid.
- Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on saada elatist 235 eurot kuus, mis on seadusega ettenähtud elatise suuruse alammäär. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt
§ 101
lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
- aprilli
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud alammääras.
§ 102
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
§ 102
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
§ 102
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
§ 101
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.
Mõjuvaks põhjuseks võib
§ 102
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu seaduses ei ole ammendav. 3 2-17-6929
- Praeguses asjas on kostja esitanud tõendid selle kohta, et ta viibis
- aastal haiglas (tl 44) ja
- septembril 2013 on talle määratud püsiv töövõimekaotus 80% pooleks aastaks haigusest taastumise ajaks (tl 49). Kohtu arvates ei tõenda esitatud tõendid seda, et kostjal ei ole võimalik praegusel ajal elatist tasuda seaduses nõutavas suuruses. See, et kostja on viibinud terviserike tõttu haiglas ja vajanud taastumist neli aastat tagasi, ei ole kohtu hinnangul aluseks vähendada elatist alla kehtivat alammäära.
- Kohus leiab, et sellises suuruses sissetuleku hankimine, mille arvelt saab kostja täita vajaliku ülalpidamiskohtuse oma alaealise lapse suhtes, on kostja kohustus ning ainuüksi sissetuleku väiksus ei vabasta ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus kordab, et
§ 102
lg 2 alusel peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kostjal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ja ta peab oma vahendeid kasutama nii enda kui oma lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
- Kohus võtab arvesse praeguses asjas ka selle, et hagejale on
- mail 2017 määratud raske puue kuni
- märtsini 2020 (tl 54). Kohtu arvates on olukorras, kus alaealisel lapsel puue, lahuselaval lapsevanemal kõrgendatud kohustus tagada, et tema lapsel oleks eluks vajalik ülal pidamine. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et hageja puue ei võimalda temal tööl käia.
- Kohus selgitab täiendavalt kostjale, et alaealise lapse ülalpidamisest ei vabasta see, et kostja ei suhtle oma lapsega. Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et takistusi kostjal oma lapsega suhtlemiseks ei ole. Vastupidi, kostja ise ei ole oma lapsega ühendust võtnud, sh õnnitlenud teda möödunud sünnipäeva puhul.
- Kohus ei käsitle kostja esitatud tuludeklaratsioone, kuivõrd need näitavad kostja sissetulekut aja kohta, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks.
- Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
- Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
- Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4