KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-7312 Tsiviilasi Osaühi

) § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimalda hagist loobumist vastu võtta. Üksnes asjaolu, et kostjal võib olla hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, ei ole selline alus. Menetluskulud jättis kohus

§ 168lg 5 alusel kostja kanda, kuid neid kindlaks ei määranud.

1. Teise
2. detsembri 2017 määrusega (koos eelmises punktis viidatuga edaspidi „vaidlustatud määrused“) jättis maakohus kostja vastuhagi menetlusse võtmata, kuna kohus lõpetas asjas põhihagi menetluse. Kohus selgitas, et kostjal on oma õiguste maksmapanekuks võimalik esitada iseseisev hagiavaldus. Ühtlasi märkis kohus, et määrus ei ole kaevatav. MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrused tühistada ja taastada asja menetlus. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: − menetluse lõpetamine asjas ei ole õige, kuna põhihagi ja vastuhagi vahel on vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldaks asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Tagaseljaotsuse mittejõustamisel tekkis kostjal õigus esitada vastuhagi alusetult saadud summade tagasisaamiseks ja hagejal tekkis kohustus tõendada oma haginõude õiguspärasust. Seega on ka hagejal õiguslik huvi menetluse jätkamiseks; − vastuhagilt oli tasutud riigilõiv ja see esitati õigeaegselt enne eelmenetluse lõppemist. Seega ei olnud kohtul mingit alust keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest; 2

§ 168lg 5, kuna kostja ei rahuldanud haginõuet vabatahtlikult.

Täitemenetluses täideti tagaseljaotsust, mis aga ringkonnakohtu määrusega kaja rahuldamise tõttu ei jõustunud. Seega hagist loobumise taotluse esitamise ajaks 6. novembril 2017 ei olnud hagejal õiguslikku alust kostjalt sunniviisil saadud raha kinnipidamiseks. Sellest tulenevalt tuleb menetluse lõpetamisel seoses hagist loobumisega kohaldada

§ 168lg 4.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
2. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
3. jaanuari 2018 kirjaga teistkordselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud määrused tuleb kooskõlas

§ 667

lgga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. 12.

§ 474

lg 2 kohaselt, kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. See kohaldub ka olukorras, kus viivitamata on täidetud tagaseljaotsus, mis eduka kaja tõttu ei jõustunud. Kostja tugineb vastuhagis sellele, et kuna tagaseljaotsus ei jõustunud, siis langes ära alus täitemenetluse algatamiseks ja tagaseljaotsuse täitmiseks ning jõustunud kohtuotsuseta pole hagejal õiguslikku alust kinni pidada täitemenetluse käigus saadud summasid. Hagist loobumise vastuvõtmisel on seega tekkinud olukord, kus kostja nõude rahuldamise korral tuleb hagejal kostjale tagastada täitemenetluse käigus saadu, kuid hagejal ei ole võimalik oma nõuet kostja vastu maksma panna. Tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus ei selgitanud hagejale hagist loobumise tagajärgi, mida ringkonnakohus loeb käesoleval juhul menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Kuigi

§ 431

lg 1 paneb otsesõnu kohtule vastava kohustuse üksnes juhul, kui poolt ei esinda advokaat, siis tuleneb mh

§ 392

lg 1 pdest 1 ja 2 kohtule kohustus luua eelmenetluses piisav selgus poolte nõuete ja taotluste osas. Tagasitäitmise vaidluses ei saa lahendada küsimust, kas algne otsus oli õige, vaid

§ 474

lg 2 on erikoosseis VÕS normide suhtes, st annab eraldi nõudealuse kostjale.

§ 474

lgga 2 on viivitamatu täitmisega kaasnevad riskid jäetud sisuliselt sissenõudja (praegusel juhul hageja) kanda, kes peab olema valmis heastama võlgnikule (kostja) tagaseljaotsuse täitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, kui asjas tehtav lõplik lahend erineb esialgu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendist. Samasugune on olukord siis, kui lõplikku sisulist lahendit nõude kohta ei tehtagi. 3

§ 373

lg 3 teise lause järgi, mis näeb ette, et kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, v.a kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Kostja vastuhagis sellist taotlust ei sisaldu. 14. Maakohus märkis vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses, et see ei ole vaidlustatav. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Seadusest tulenevalt on hagi (sh vastuhagi) menetlusse võtmisest keeldumise määrus edasikaevatav (

§ 372lg 5 koosmõjus § 373 lg 3 esimese lausega).

Ringkonnakohus leiab, et kostja eksitamine edasikaebeõiguse puudumise kohta on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on alus määruse tühistamiseks (vt Riigikohtu 8. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-25-07, p 12). 15.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib siiski, et maakohus kohaldas menetluse lõpetamise määruses menetluskulude jaotamisel lisaks valesti

§ 168

lgd 4 ja 5, sest need sätted ei hõlma kulude kostja kanda jätmise juhuna olukorda, kus hageja nõue täideti tagaseljaotsuse alusel, mis kostja kaja tõttu ei jõustunud. Määruse tühistamise ja asja maakohtule tagasisaatmise tõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta menetluskulude jaotuse osas. 16.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Samuti näeb

§ 433lg 1 ette, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4