← Eesti

2-13-30982/124

Obsah (8)§ 217§ 218§ 423§ 174§ 660§ 178§ 664§ 657

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-13-30982 Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Makisng Kohtuasi Borg

-s sätestatud menetlusosalise õigused ja kohustused, sh õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu (

§ 217lõige 1). Pankr

S ei sätesta toimkonna esimehele muid nõudeid, kui toimkonna liikmele üldiselt, s.o ta peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist (PankrS § 74 lõige 1 esimene lause). PankrS § 83 lg 5 ei reguleeri, kas pankrotitoimkonna esimees peab võlgniku seadusliku esindajana esindama võlgnikku kohtumenetluses isiklikult või saab võlgnik kasutada lepingulist esindajat. Kostja 28.04.2015 võlausaldajate üldkoosolek on pidanud Tamara Vologžaninaga tasulise õigusabilepingu sõlmimist otstarbekaks. 28.04.2015 üldkoosolekust võttis osa hageja ja seal võeti vastu otsus T. Vologžaninaga õigusabilepingu sõlmimiseks. Samal koosolekul pidasid võlausaldajad ühistele huvidele vastavaks kohtuasjas nr 2-13-30982 selleks ajaks kantud õigusabikulusid Tamara Vologžanina ja vandeadvokaat Enno Heringsoni õigusabi teenuste eest summas kuni 7 000 eurot. Kuna kostjal oli õigus kasutada lepingulise esindajana Tamara Vologžaninat ning kuna Tamara Vologžanina esindas kostjat

§ 218lg 1 p 2 mõttes, siis ei kohaldu pankrotitoimkonna liikme tasu piirmäärad.

12. Tamara Vologžanina osutas kostjale õigusabi kokku 27,40 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindajana on T. Vologžanina teinud järgmised menetlustoimingud: -12.08.2013: 12.08.2013 vastus hagile 3,20 tundi; -24.01.2014: määruskaebus maakohtu 02.12.2013 määruse peale 4,30 tundi; -18.02.2014: määruskaebus maakohtu 29.01.2014 määruse peale 1,50 tundi; -19.05.2015: määruskaebus ringkonnakohtu 14.04.2014 määruse peale 4,40 tundi; -03.10.2014: määruskaebus maakohtu 14.09.2014 määruse peale 2,50 tundi; -12.01.2015: maakohtu 03.12.2014 otsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine 8,50 tundi; -20.02.2015: kostja apellatsioonkaebusele esitatud hageja vastuse analüüs 3,00 tundi. 3

(9)
  1. 24.01.2014, 18.02.2014 ja 19.05.2014 määruskaebuste koostamise ajakulu ei olnud põhjendatud, kuna 18.02.2014 määruskaebuse esitamisega oli kostja eesmärk vaidlustada 02.12.2013 määrust, millele edasikaebekorda seadus ette ei näinud. Samuti ei olnud põhjendatud Tamara Vologžanina ajakulu 03.10.2014 määruskaebuse koostamisele, kuna maakohtu 16.09.2014 määrus ei olnud edasikaevatav.
  2. Harju Maakohus rahuldas 03.12.2014 otsusega, mille põhjendava osa pikkuseks oli ca 4 lehekülge, hagi alternatiivnõudes ja tuvastas, et Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) 11.06.2013 üldkoosoleku otsus on tühine. 12.01.2015 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse pikkusega 6 lehekülge (sisuline osa ca 4 lehekülge). Maakohtu hinnangul oli kõnealuse dokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi (1 tund/ 1 lehekülg), lisaks 03.12.2014 otsusega tutvumise põhjendatud ajakulu 1 tund, kokku 5 tundi. Kostja lepingulise esindaja Tamara Vologžanina poolt 12.08.2013 (3,20 tundi), 12.01.2015 (5 tundi) ja 20.02.2015 (3 tundi) sooritatud õigusabitoimingud olid vajalikud ja põhjendatud ning kuulusid hageja poolt hüvitamisele. 24.01.2014, 18.02.2014, 19.05.2015 ja 03.10.2014 sooritatud õigusabitoimingud ei kuulunud hüvitamisele.
  3. Õigusabilepingu tingimuste kohaselt ei pea kostja Tamara Vologžaninale maksma õigusabi eest mitte ajapõhiliselt, vaid tulemustasu. Lepingu pooled leppisid kokku vaidluse kostja kasuks lahendamise korral tulemustasuna 3 500 eurot. Tasu polnud esindajale välja makstud. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluses toodud ajakulu (27,4 tundi) arvutusest nähtub, et ajapõhise tasu maksmise korral oleks kostjal tulnud Tamara Vologžaninale sama palju maksta kui tulemustasu puhul. Ka tulemustasu korral tuleb hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-115-13). Kokku oli kostja lepingulise esindaja Tamara Vologžanina õigusabitoimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu 11,2 tundi (3,20 + 5 + 3). Õigusabi osutati tunnihinnaga ca 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ole ülemäära kõrge. Hageja kanda jääb 1 120 eurot (11,2 tundi x 100 eurot/tund).
  4. 28.04.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas: „Pidada võlausaldajate ühistele huvidele vastavaks kohtuasjas nr 2-13-30982 käesolevaks ajaks kantud õigusabi kulusid Tamara Vologžanina ja advokaat Enno Heringsoni õigusabi teenuste eest summas kuni 7 000 €.“ Otsus on vaadeldav kostja poolt otsuses viidatud lepingulise esindajatega õigusabilepingute sõlmimise ja nende alusel kantud kulude heakskiiduna TsÜS § 113 mõttes. Seega oli olemas võlausaldajate üldkoosoleku otsus vandeadvokaat Enno Heringsoni esinduse kohta.
  5. Vandeadvokaat Enno Heringson sooritas järgmised õigusabitoimingud: -02.09.2014: asja materjalidega tutvumine, kohtumine kliendi esindajaga 4,33 tundi; -03.09.2014: kliendi täiendavate juhistega tutvumine, kõne kliendiga 0,66 tundi; -04.09.2014: ettevalmistus ja esindus istungil 3,50 tundi; -09.09.2014: kohtuistungi protokolli läbitöötamine ja märkused sellele 0,83 tundi; -11.09.2014: protokolli parandamise taotluse vormistamine ja esitamine 0,33 tundi.
  6. Kuna asja materjalidega tutvumine 02.09.2014, kliendiga konsulteerimine 03.09.2014 ja ettevalmistus istungiks ning istungil osalemine 04.09.2014 olid ajaliselt järgnevad toimingud ning tegemist oli samalaadsete õigusabitoimingutega käsitles maakohus neid koos. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et istungiks ettevalmistamise käigus tutvus kostja lepinguline esindaja ka asja materjalidega ning pidas enne istungit oma kliendiga nõu. Toimiku materjalidest nähtuvalt 04.09.2014 kohtuistung kestis 2,15 tundi. Asja materjalidega tutvumise, kliendiga konsulteerimise ja istungi ettevalmistuse põhjendatud ajakulu kokku oli 4,33 tundi ning istungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku oli 2,15 tundi. Kokku luges maakohus kostja lepingulise esindaja Enno Heringsoni poolt osutatud õigusabitoimingute vajalikuks ja 4
(9)põhjendatud ajakuluks 7,64 tundi (4,33 + 2,15 + 0,83 + 0,33). Tunnihinda 110 eurot ei pidanud maakohus ülemäära kõrgeks ning jättis hageja kanda 840,40 eurot.
  1. Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli õigus kasutada lepingulise esindaja õigusabiteenust. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kuigi üldkoosoleku otsuses ei ole õigusteenuse osutajat nimeliselt määratud, on otsuses selgelt väljendatud võlausaldajate tahe kasutada apellatsioonimenetluses tasulist õigusabiteenust. Teenust osutas vandeadvokaat Paul Varul, kes on teinud järgmised toimingud: -16.09.2015: materjalide analüüs, ettevalmistus ringkonnakohtu 18.09.2015 istungiks 2,00 tundi; -17.09.2015: ettevalmistus ringkonnakohtu 18.09.2015 istungiks 2,00 tundi; -11.12.2015: taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja kohtukõne teeside koostamine 2,00 tundi; -14.12.2015: ringkonnakohtu istungil osalemine 0,70 tundi.
  2. Maakohus leidis, et vandeadvokaat Paul Varuli poolt 16.09.2015 ja 17.09.2015 sooritatud õigusabitoiminguid tuleb vaadelda koos, kuna mõlemal päeval sooritatud õigusabitoimingud seonduvad istungiks ettevalmistamise käigus asja materjalidega tutvumisega. 18.09.2015 istungiks ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku oli 2 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja ringkonnakohtule 14.12.2015 taotluse jätta hagi läbi vaatamata (pikkusega 3 lehekülge, sisuline osa ca 1,5 lehekülge) ning samal kuupäeval ka kohtukõne teesid pikkusega 6 lehekülge (sisuline osa ca 4,5 lehekülge). 30.12.2015 otsuses jättis ringkonnakohus rahuldamata apellandi taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Asjaolu, et ringkonnakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, ei tähenda, et taotluse koostamise ajakulu oleks põhjendamatu. Maakohus pidas dokumendi koostamise põhjendatud ja vajaliku ajakuluks 2 tundi. Seega vandeadvokaat Paul Varuli poolt osutatud õigusabi põhjendatud ajakulu oli kokku 4,7 tunni (2 + 2 + 0,7).

  1. Käesoleva tsiviilasja kestvust ja keerukust arvestades pidas maakohus vandeadvokaadi Paul Varuli teenuse tunnihinda 250 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks ja põhjendatuks. Kostja märkis menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, mis põhjustel tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgem tunnitasu, millega maakohus nõustus. Hageja kanda jääb vandeadvokaadi P. Varuli osutatud teenuse osas 1 175 eurot (4,7 tundi x 250 eurot/tund).
  2. Kuna kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, siis tuginedes

§ 174lgle 10 on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta.

  1. Kostja tasus järgmised riigilõivud: -18.02.2014 määruskaebuse eest maakohtu 29.01.2014 määruse peale 11.03.2014 maksekorraldusega tasutud riigilõiv 50 eurot; -03.10.2014 määruskaebuse eest maakohtu 14.09.2014 määruse peale 06.10.2014 maksekorraldusega tasutud riigilõiv 50 eurot; -12.01.2015 apellatsioonkaebuse eest maakohtu 03.12.2014 kohtuotsuse peale 30.01.2015 maksekorraldusega tasutud riigilõiv 300 eurot.
  2. Maakohus jättis 02.12.2013 määrusega rahuldamata kostja taotluse hageja kohustamiseks anda tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks ning hageja taotluse tõendite kogumiseks. 24.01.2014 esitas kostja maakohtule määruskaebuse 02.12.2013 määruse peale, mille menetlusse võtmisest maakohus 29.01.2014 keeldus. Maakohtu 29.01.2014 määrus oli edasikaevatav. 18.02.2014 esitas kostja määruskaebuse 29.01.2014 määruse peale, mille maakohus võttis 17.03.2014 menetlusse. Maakohus leidis, et kuigi kostja oli 18.02.2014 määruskaebuselt riigilõivu tasunud, ei olnud tegemist vajaliku ega põhjendatud kuluga, sest 18.02.2014 määruskaebuse esitamisega oli kostja eesmärk vaidlustada sisuliselt maakohtu 5

(9)02.12.2013 määrust, millele edasikaebekorda seadus ette ei näinud. Seega esitas kostja 18.02.2014 määruskaebuse põhjendamatult. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.04.2014 Harju Maakohtu 29.01.2014 määruse muutmata.
  1. 16.09.2014 määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. 03.10.2014 esitas kostja kohtule määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest maakohus 07.10.2014 määrusega keeldus. 16.09.2014 määrus jõustus edasi kaebamata 23.10.
  2. Maakohus leidis, et kuigi kostja oli 03.10.2014 määruskaebuselt riigilõivu tasunud, ei olnud tegemist vajaliku ega põhjendatud kuluga, sest 16.09.2014 määrus ei olnud edasikaevatav. Seega esitas kostja 03.10.2014 määruskaebuse põhjendamatult.
  3. Kostja palus 14.06.2016 seisukohas tagastada 03.10.2014 määruskaebuse eest tasutud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Viidatud sättest tulenevalt saab isik taotleda riigilõivu tagastamist kahe aasta jooksul alates riigilõivu tasumise aasta lõpust, kuid vähemalt kuni menetluses tehtud lahendi jõustumiseni. Üldjuhul tuleb riigilõivu tagastamist taotleda asja menetlemisel. Kostja menetluse kestel riigilõivu tagastamist ei taotlenud. Käesolevas tsiviilasjas jättis Riigikohus 29.02.2016 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015 otsus. Kostja nõue riigilõivu tagastamiseks oli lõppenud. Maakohus märkis, et isegi juhul, kui kostja ei oleks hilinenud riigilõivu tagastamise taotluse esitamisega, oli maakohus kostja 03.10.2014 määruskaebust sisuliselt menetlenud, tehes selle kohta 07.10.2014 põhjendatud määruse. Maakohus jättis kostja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
  4. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud kulu 12.01.2015 apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõiv 300 eurot. Riigilõivu tasumine apellatsioonkaebuselt oli tõendatud. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu summas 300 eurot.
  5. Kokku mõistis maakohus Borgino Consulting Ltd-lt Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) kasuks välja menetluskulud summas 3 435,40 eurot (1 120 + 840,40 + 1 175 + 300). Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata summas 3 102,93 eurot (6 538,33 - 3 435,40). Menetluse käik enne käesolevate määruskaebuste lahendamist
  6. Borgino Consulting Ltd (hageja) esitas 09.08.2016 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, vaidlustades Harju Maakohtu 22.07.2016 määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. 11.10.2016 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.07.2016 määruse osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena rohkem kui 2 315,40 eurot. 26.10.2016 esitas Borgino Consulting Ltd Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2016 määruse peale. Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse.
  7. 20.09.2016 esitas Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis) määruskaebuse (käesolevas menetluses lahendatav määruskaebus), milles palus muuta maakohtu 22.07.2016 määrust ja mõista menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja kogu taotletud ulatuses. Maakohus jättis 03.10.2016 määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmata. 24.10.2016 vaidlustas Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis) 03.10.2016 määruse Tallinna Ringkonnakohtus. 28.11.2016 määrusega tühistas ringkonnakohus maakohtu 03.10.2016 määruse ja saatis kostja 20.09.2016 määruskaebuse Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. 6
(9)Määruskaebus ja selle põhjendused
  1. 20.09.2016 esitas (10.04.2017 ja 11.04.2017 täpsustas) Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis) määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 22.07.2016 määruse osas, milles maakohus jättis taotluse menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ja rahuldada kostja 15.04.2016 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks täiendavalt summas 3 138,33 eurot.
  2. Määruskaebuse kohaselt ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire.
  3. Maakohtu 22.07.2016 määrusest ei nähtu maakohtu arutluskäiku, miks pidas maakohus vandeadvokaat E. Heringsoni ajakulu 2,01 tunni ulatuses põhjendamatuks. Istungiks ettevalmistumiseks pidi esindaja analüüsima hagiavaldust koos lisadega, kostja seadusliku esindaja vastust hagile, halduri kirjalikku seisukohta ja kohtumäärusi – kokku 84 lk. Kaevatavas määruses on maakohus asunud seisukohale, et põhjendatud ajakuluks dokumendiga tutvumiseks on 15 minutit ühe lehekülje kohta. Määrusest ei selgu kaalutlusi, miks ei järginud kohus sama reeglit 04.09.2014 kohtuistungiks ettevalmistumise osas esindaja kulu hindamisel.
  4. Ringkonnakohtus esindas kostjat vandeadvokaat Paul Varul. Maakohus pidas 18.09.2015 toimunud istungiks ettevalmistamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi, kuid määrusest jääb selgusetuks, millist konkreetset esindaja ajakulu ja millistel kaalutlustel pidas maakohus mittevajalikuks. Maakohtu määrus on vastuoluline. Määruse põhjenduste kohaselt oli vandeadvokaat Paul Varuli vajalik ja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu 18.09.2015 istungiks ettevalmistumiseks 2,0 tundi, istungil osalemiseks 0,70 tundi, 14.12.2015 hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamiseks 3,0 tundi ja kohtukõne teeside koostamiseks ajakulu 4,5 tundi (määruse
  5. lk eelviimane lõik). Seega oli maakohtu hinnangul kostja esindaja vajalik ajakulu kokku 2,0 + 3,0 + 4,5 + 0,70 = 10,2 tundi. Arusaamatu ja vastuoluline on seetõttu maakohtu järeldus väiksemas määras ajakulu põhjendatuks pidamise kohta.
  6. Maakohtu seisukoht jätta 02.12.2013 ja 16.09.2014 (määruskaebuses ekslikult 14.09.2014) määruste peale esitatud määruskaebustelt tasutud riigilõiv hagejalt välja mõistmata, kuna kostja esitas määruskaebused põhjendamatult, on ekslik. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.12.2015 otsusega kõik menetluskulud hageja kanda. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt määruskaebusega seotud kulude vajalikkus ja põhjendatus menetluskulude hüvitamise kontekstis sõltub kaebuse rahuldamisest. Küsitav on, kas tasutud riigilõivu vajalikkust ja põhjendatust saab hinnata

§ 174lg 1 mõttes olukorras, kus riigilõiv tasuti kohtu nõudmisel.

Menetluse edasine käik

  1. Maakohus võttis kostja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu. Vastumääruskaebus
  2. 26.04.2017 esitas Borgino Consulting Ltd (hageja) vastumääruskaebuse, milles palus maakohtu 22.07.2016 määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. Hageja väitis, et kostja ja T. Vologžanina vahel ei olnud käsunduslepingut sõlmitud ja ta on esindanud kostjat pankrotitoimkonna esimehena. Samuti ei olnud T. Vologžaninal õigus saada tulemustasu. Vandeadvokaat P. Varuli tunnitasu määr on suurem, kui kohtupraktikas mõistlikuks peetakse. 7

(9)
  1. Maakohus võttis vastumääruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja vaidles vastumääruskaebusele vastu. Määruse põhjendused
  2. Esmalt lahendab kolleegium hageja vastumääruskaebuse. 40.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Borgino Consulting Ltd esitas Harju Maakohtu 22.07.2016 määruse peale määruskaebuse 09.08.2016. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt 11.10.2016 määrusega. Viimati nimetatud määrus jõustus 05.12.2016, kui Riigikohus ei võtnud Borgino Consulting Ltd määruskaebust ringkonnakohtu 11.10.2016 määruse peale menetlusse. Seega on hageja määruskaebus lahendatud ja vastav määrus jõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seaduslik ei näe ette võimalust esitada sama määruse peale teistkordselt määruskaebust, seda ka vastumääruskaebusena juhul, kui teise menetlusosalise määruskaebust menetletakse eraldi ja ajaliselt hiljem. Maakohus on hageja vastumääruskaebuse võtnud ebaõigesti menetlusse. 41.

§ 664

lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud.

§ 664

lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna eelnevalt on ringkonnakohus tuvastanud, et maakohus on Borgino Consulting Ltd vastumääruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, siis tuleb see

§ 664lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

  1. Järgnevalt kontrollib kolleegium Harju Maakohtu 22.07.2016 määruse seaduslikkust ja põhjendatust kostja määruskaebuse väidetest lähtuvalt.
  2. Kolleegium leiab, et Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas, s.t osas, milles maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 657lg 1 p 2 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus edasikaevatud osas jätta muutmata.

  1. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Maakohtu määruse põhjendustest on jälgitav, kuidas maakohus oma seisukohad kujundas. See, et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
  2. Määruskaebuses esitatud väite, et maakohtu 22.07.2016 määrusest ei nähtu maakohtu arutluskäiku, miks pidas maakohus kostja lepingulise esindaja (vandeadvokaat E. Heringson) kulu 2,01 tunni ulatuses põhjendamatuks, selgituseks märgib ringkonnakohus, et tegemist on maakohtu diskretsiooniotsusega ja maakohus on õigesti leidnud, et 02.09.2014, 03.09.2014 ja 04.09.2014 menetlustoimingud on samalaadsed ja neid saab koos hinnata. Kõigil neil päevadel toimus tsiviilasja toimiku materjalidega tutvumine ja suhtlus esindatavaga. Maakohus hindas sellel ajahetkel toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentide mahtu ning sellest tulenevalt kujundas oma järelduse. Vandeadvokaat Enno Heringsoni kohtuistungiks ettevalmistumisel arvestas maakohus 02–04.09.2014 toiminguid koos, kuna tegemist oli samasisuliste toimingutega ja seetõttu ei ole arvestatud eraldi dokumentide lehekülgi, millega esindaja tutvuma pidi. Täpsustuseks määruskaebuses esitatud 8

(9)seisukohale, et maakohus leidis kaevatavas määruses, et 15 minutit dokumendi sisulise osa ühe lehega tutvumiseks on põhjendatud, kuid ei arvestanud selle seisukohaga kostja esindaja istungiks ettevalmistumise ajakulu hindamisel, selgitab kolleegium järgmist. Kuna dokumendid on erinevad, siis dokumentide läbitöötamise aja määramisel tuli hinnata dokumentide sisu, mitte mahtu. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud lähtuda kõigi dokumentide puhul samast ajamäärast.
  1. Määruskaebuse esitaja leidis, et maakohtu määruses jääb selgusetuks, kuidas jõudis maakohus järelduseni, et Paul Varuli 18.09.2015 istungiks ettevalmistumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks oli 2 tundi ning millist konkreetset esindaja ajakulu ja millistel kaalutlustel pidas maakohus mittevajalikuks. Kolleegium leiab, et 16.09.2015 ja 17.09.2015 toimingute koos hindamine oli õige, kuna mõlemal päeval sooritatud tegevused seonduvad istungiks ettevalmistumise käigus asja materjalidega tutvumisega. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et 2 tundi oli professionaalse esindaja puhul istungiks ettevalmistumiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu.
  2. Määruse kohaselt pidas maakohus vandeadvokaat Paul Varuli vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu 18.09.2015 istungiks ettevalmistumisel 2,0 tundi, istungil osalemiseks 0,70 tundi, 14.12.2015 hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamiseks 3,0 tundi ja kohtukõne teeside koostamise ajakulu 4,5 tundi, kuid mõistis hagejalt välja esindaja kulud ainult 4,7 tunni eest. Kolleegium selgitab, et maakohus pidas, arvestades dokumentide sisu ja mahtu, hagi läbivaatamata jätmise taotluse ja kohtuteeside koostamise vajalikeks ja põhjendatud kuludeks vastavalt 3 ja 4,5 tundi, kuid menetluskulude kindlaksmääramise taotluses oli nimetatud toiminguteks kulunud aeg märgitud 2 tundi, milles maakohus ka lähtus. Kuna kohus on seotud taotlusega, ei saanud maakohus märgitud toimingute osas tuvastada taotluses toodust suuremat ajakulu.
  3. Määruskaebuse väidetele seonduvalt määruskaebustelt tasutud riigilõivude väljamõistmata jätmisega, vastab kolleegium järgmist. Õige on see, et Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2015 otsusega jäeti kõik menetluskulud hageja kanda, kuid

§ 174

lg-te 1 ja 4 järgi tuleb menetluskulud määrata kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Juhul, kui menetlusosaline on esitanud täiesti põhjendamatuid määruskaebusi määruste peale, millele seaduse kohaselt ei saa edasi kaevata, siis nendelt määruskaebustelt tasutud riigilõivu pole alust pidada vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kolleegiumi arvates on maakohtul võimalik diskretsiooni piire ületamata hinnata menetlusosalise tegevust määruskaebuste esitamisel ja juhul, kui on esitatud määruskaebus määrusele, mille peale ei saa edasi kaevata, siis sellelt tasutud riigilõiv jätta vaidluse kaotanud poolelt välja mõistmata. 49.

§ 178lg 4 kohaselt käesoleva määruskaebuse lahendamisega seotud kulusid ei hüvitata.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.