Obsah (4)

§ 212§ 213§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

1. Tartu Halduskohtu jättis 24.01.
2. a otsusega rahuldamata I. Melnikovi kaebuse Viru Vanglas kaebajalt äravõetud toiduainete ja pesuvahendite maksumuse hüvitamise ning äravõetud asjade tagastamise nõuetes. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kaebaja ainult kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist. I. Melnikov soovib kahju hüvitamist summas 30,35 eurot (11.02.
3. a läbiotsimisel ära võetud asjad). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning ka apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Viru Vangla 06.04.
4. a vastuses nr 6-10/9292-2 taotlusele äravõetud esemete tagastamiseks (tl 37-37p), 11.05.
5. a vaideotsuses nr 6-12/93-2 (tl 41-41p), 01.06.
6. a otsuses nr 6-16/57-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta (tl 45-45p), 08.09.
7. a vastuses kaebusele (tl 71-72p) ja 15.08.
8. a vastuses apellatsioonkaebusele (tl 143-143p), samuti Tartu Halduskohtu 24.01.
9. a otsuses (tl 81-83p) on ammendavalt selgitatud, miks kaebaja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu põhjendustega ega korda neid.
10. Vastuseks I. Melnikovi apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja arvates peab kinnipeetav taara utiliseerimise korral selle eest raha saama ning talle avaldatakse survet, et ta annaks ära taara vangla rikastumise heaks. Aktis esemete leidmise/äravõtmise kohta (tl 34p) märgitu kohaselt on 11.02.
11. a läbiotsimisel kaebaja kambrist ära võetud erinevaid topse, purke ja karpe. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele kinnitanud, et vangla kaupluses ei ole müüdav kaup pakendatud pandipakendisse, kinnipeetav ei tasu selle eest tagatisraha ning seda ei ole võimalik kauplusele tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et pandipakend (rahvakeeli „taara“) on tagatisraha ehk pandiga joogipakend, mida ostes maksab ostja ka joogi pakendi eest panti ning selle hiljem taaratagastuspunkti viimisel saab pandisumma tagasi. Pakendiseaduse (PakS) § 21 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi korduskasutuspakendile, milleks on klaaspakend ning plastpakend. Sama paragrahvi lg 3 p-de 1-3 kohaselt tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi ühekorrapakendile, milleks on: klaaspakend, plastpakend ning metallpakend. PakS § 23 lg 1 kohaselt pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, kannab pakendile, millele on kehtestatud tagatisraha, või pakendi etiketile tagatisraha märgi. Seega tagatisrahaga pakendil või selle etiketil paikneb vastav pandimärk. Tagatisraha suurus on kehtestatud keskkonnaministri 23.03.
12. a määrusega nr 19 „Pakendi tagatisraha suurus“. PakS § 21 lg 10 kohaselt tasutud tagatisraha tagastatakse, kui lõppkasutaja või tarbija viib mõistlikus koguses pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, kauba müügikohta või selle vahetus läheduses asuvasse selleks ettenähtud kohta. Seega on seadusega kindlaks määratud, millised pakendid kuuluvad tagatisraha süsteemi ning ostes pakendi, mis ei kuulu tagatisraha süsteemi, ei pea selle eest maksma tagatisraha ja sel juhul puudub ka õigus selle tagastamisel tagatisraha saamiseks. Käesoleva asjas puudub alus arvata, et kaebajalt äravõetud topside, purkide või karpide puhul on saanud olla tegemist pandipakendiga vastavalt PakS § 21 lg-tes 2 ja 3 sätestatule, mistõttu ei ole kaebajal nende tagastamise korral ka õigust saada tagatisraha. Tühjaks saanud pakendid tuli kaebajal jäätmetena ära anda, nagu ka Viru Vangla kodukorra p 10.1 ette näeb.
13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus I. Melnikovi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.01.
14. a otsuse muutmata.
15. Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 40). Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3