KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21.09.2017, Tartu Haldusasja number 3-16-1

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel, siis tuleb eeldada, et korralduse saamisel puudusid kaebajal takistused nõutud arvete koheseks esitamiseks. Paraku ei esitanud kaebaja 23.03.2016 kontrollitavate perioodide ostuarveid, ega teinud seda ka pärast maksuhalduri korduvaid meeldetuletusi ja kontrollaktiga tutvumist. Eeltoodu andis maksuhaldurile põhjendatult aluse arvata, et neid arveid Esvin OÜ-l 5 tegelikult olemas ei olnudki ning vaidele lisatud ostuarvete näol võib tegemist olla hilisemalt koostatud, s. o võltsitud dokumentidega. Vaideotsuses on samuti märgitud, et vaidele lisatud tõendite ebausaldusväärsust suurendab ka see, et neil kajastatud kauba (purustatud kruus, killustik, täitepinnas, sõelutud liiv, kruuskillustik, gabioon) soetamisel ja Esvin OÜ tegevusel puudub usutav seos, kuna E. Pitka kinnitas maksuhaldurile seletust andes, et Esvin OÜ-l ei ole muud tegevusala peale transporditeenuse osutamise. Arvestades eeltoodut asus maksuhaldur seisukohale, et Esvin OÜ jättis nõutud ostuarved esitamata tahtlikult ja põhjusel, et tal sellised arved puudusid, mistõttu esines õiguslik alus vaidele lisatud tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks. Samuti pole kaebaja kaebuses ega hilisemas kohtumenetluses selgitanud, milleks oli transporditeenust osutavale ettevõttele vajalik eelnimetatud kauba soetamine. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et võimalikud maksu vähendavad asjaolud tuli jätta arvesse võtmata ja vaidlusalune maksuotsus jõusse. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väited, et halduskohus pole teostanud maksuotsuse üle sisulist kontrolli, sest kohtuotsuses pole ühtegi maksunduslikku järeldust. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt puudutasid Esvin OÜ kaebuse väited üksnes maksumenetluse läbiviimist ja ühtegi sisulist vastuväidet maksusumma määramisele kaebaja ei esitanud. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses. 9. Ka kaebaja seisukoht, et tema igapäevasest majandustegevusest tulenevate tehingute ja sisseostude tõepärasus on väljaspool kahtlust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjassepuutuv, sest KMS § 31 lg 1 sätestab selgelt, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kui äriühingul vastavad arved puuduvad, puudub tal ka õigus sisendkäibemaksu arvestuseks ning selle alusel käibemaksukohustuse vähendamiseks. Tõele ei vasta ka apellatsioonkaebuses toodud väide, et alles maksuotsus sisaldab kogu sisendkäibemaksu mittearvestamist kontrollitaval perioodil. Tegelikult on maksuhaldur vastava järelduse teinud juba kontrollakti punktis 3. Seega oli maksuhalduri vastav seisukoht kaebajale teada juba kontrollakti saamisel ning ei ole põhjendatud väide, nagu oleks ta olnud õigustatud esitama suure osa dokumentatsioonist alles kohtumenetluse staadiumis. Lisaks sellele, et maksukohustuslasel oli kohustus täita maksuhalduri korraldus ja hilisemad nõuded, oleks Esvin OÜ-l olnud võimalik dokumente esitada ka eriarvamuse esitamiseks antud tähtajaks, kuid ta ei teinud seda ka siis. Kuna KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel, siis selliste dokumentide esitamiseks ei oleks kaebaja ilmselt pidanud vajama lisaaega, vaid neid oleks pidanud tal olema võimalik esitada juba maksuhalduri esimesel nõudmisel selleks, et oleks võimalik kontrollida deklareeritud sisendkäbemaksu põhjendatust. Vastav kohustus tuleneb maksukohustuslasele ka MKS § 56 lg-st 1 ja § 57 lg-st 3, millele Tartu Halduskohus on oma 08.12.

1. a otsuses ka viidanud. Seega oleks kaebaja selliste tõendite olemasolul võinud need esitada juba 23.03.2016, kui ta käis maksuhalduri ametiruumides suulisi seletus andmas. Esvin OÜ aga ei esitanud 23.03.2016 kontrollitavate perioodide ostuarveid ega teinud seda ka pärast maksuhalduri korduvaid meeldetuletusi ja kontrollaktiga tutvumist.
2. Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt välja toodud asjaoludest ei saa tuletada kaasaaitamiskohustuse tahtlikku rikkumist. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nagu juba varasemalt viidatud, nähtub asja materjalidest, et vaatamata korduvatele nõuetele 6 maksumenetluses on kaebaja jätnud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust tõendavad dokumendid maksuhaldurile esitamata. Halduskohus on põhjendatult viidanud Esvin OÜ juhatuse liikme arvestatavale kogemusele äriühingute juhtimisel ning sellest õigustatult järeldanud, et pole kahtlust, et E. Pitka oli seetõttu teadlik ka sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimustest. Halduskohus leidis õigesti, et maksukohustuslasele seadusega pandud kaasaaitamiskohustuse tahtlikku rikkumist näitab asjaolu, et kaebaja hoidus nii maksuhalduri e-kirjades kui korralduses nõutud dokumentide esitamisest, tuues esile erinevaid ettekäändeid. Kohtuotsusest nähtub selgelt halduskohtu hinnang, mille kohaselt on nõutud dokumendid jäetud kontrolli vältel esitamata tahtlikult ning seetõttu tuleb maksu vähendavad asjaolud jätta arvesse võtmata.
3. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses samuti, et ta sai maksuhalduri käitumisest aru nõnda, et viimane soovis eraldi näha algdokumente tehingutest OÜ-dega Woodmarket ja Autoelite, ülejäänud osas sai kaebaja aga piirduda osturegistriga, mis maksuhaldurile edastati. Selline väide on ringkonnakohtu hinnangul eksitav ja ebaõige, sest MTA 21.03.
4. a korralduses nr 12.2-3/36454-1 on nõutavatest dokumentidest esimesena nimetatud just ostuarveid ning seega hiljemalt 22.03.2016, mil Esvin OÜ e-maksuameti kaudu korralduse kätte sai, oli ta teadlik kontrollitavate perioodide osas kõigi ostuarvete esitamise vajadusest. Maksuotsuses, mille seisukohtadega ka halduskohus on nõustunud, on samuti märgitud, et see, et maksuhaldur nõudis hiljem eraldi osaühingute Woodmarket ja Autoelite arveid, ei tähenda maksuhalduri loobumist 21.03.
5. a korralduses esitatud nõudest. Kaebaja märgib veel, et maksuhaldur pidi ise kontakteeruma tema raamatupidajaga, kui tal ülejäänud osturegistri osas küsimusi tekib. Seejuures jätab ta aga tähelepanuta, et maksuhaldurile seletust andes lubas E. Pitka ise saata maksuhaldurile Esvin OÜ raamatupidaja kontaktandmed, kuid jättis selle tegemata. Maksuhaldur küsis raamatupidaja kontaktandmeid ka 12.04.2016 e-kirjas, kuid sellele E. Pitka samuti ei vastanud.
6. Asjassepuutumatu ja põhjendamatu on ringkonnakohtu hinnangul ka see etteheide, nagu oleks viivitused maksumenetluses olnud tingitud maksuhalduri tegevusest. Maksumenetluse käigust nähtub selgelt, et kaebaja on korduvalt andnud lubadusi maksuhaldurile dokumentide esitamiseks, kuid jätnud need täitmata. Lisaks sellele ei ole õige ka kaebaja info maksumenetluse peatumisest 12.10.2015-20.01.2016 ja 25.01.2016-15.03.
7. Asja materjalidest nähtuvalt andis 12.10.
8. a maksuhalduri e-kirjale 14.10.2015 saadetud vastuses kaebaja seaduslik esindaja maksuhaldurile lubaduse esitada nõutud dokumendid sama nädala jooksul. Sellele vaatamata ei võtnud ta maksuhalduriga kontakti enne, kui maksuhaldur saatis kaebaja esindajale uue meeldetuletuse. Seega oli viivitus maksumenetluses tingitud kaebaja enda käitumisest. Väär on ka väide, nagu poleks toimunud maksumenetluses mingit suhtlust ajavahemikus 25.01.2016-15.03.
9. Toimiku materjalidest (kd I, lk-d 118-126) nähtub, et see väide pole tõene ja kuuajane viivitus tulenes jätkuvalt maksumaksja enda tegevusetusest. Samuti on põhjendamatu kaebaja väide, justkui võis revidentide vahetumine menetluse keskel tingida segaduse, mis ei võimaldanud tal nõutud dokumente tähtaegselt esitada. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri e-kirjad ja korraldus dokumentide esitamiseks oma sisult üheselt mõistetavad ning nendes esitatud nõuded on selged ja arusaadavad. Esvin OÜ on maksumenetluse käiku dokumenteerivatest materjalidest nähtuvalt ise erinevaid ettekäändeid esitades ilmselgelt hoidunud maksumenetluses maksuhalduri e-kirjades ja 7 korralduses nõutud dokumentide esitamisest. See aga ei anna alust dokumentide esitamata jätmiseks, mis olid väidetavalt olnud aluseks kontrollitud ja kaebaja enda poolt esitatud maksudeklaratsioonidele. Selliste dokumentide esitamiseks ei vajanud kaebaja enam lisaaega, vaid need tuli esitada maksuhalduri esimesel nõudmisel selleks, et oleks võimalik kontrollida deklareeritud sisendkäbemaksu põhjendatust. KMS § 31 lg-s 1 sätestatud nõuetekohast arvet ei saa asendada ostuarvete koondiga kuude lõikes ning kaebaja pidi arvestama sellega, et kui maksuhalduril tekivad kahtlused mõne tehingu osas, siis tuleb tal esitada tehingu toimumist kinnitavad dokumendid, s. h arved, mida kaebaja aga maksumenetluses maksuhaldurile ei esitanud.
10. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et suhtlemine menetluse käigus toimus e-kirja teel ning et maksukohustuslasele ei esitatud konkreetseid korraldusi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kõiki neid väiteid lugeda põhjendamatuteks vabandusteks dokumentide mitteesitamisele, sest maksuhalduri 21.03.
11. a korraldus oli Esvin OÜ-le täitmiseks kohustuslik ning maksuhaldur ei pidanud andma täiendavaid korraldusi dokumentide nõudmiseks. 12.04.
12. a e-kirjas tähtaja puudumine ei oma tähendust, sest tähtaeg dokumentide esitamiseks oli antud juba 21.03.
13. a korraldusega, mille kaebaja täitmata jättis. Sisuliselt oleks maksuhalduril olnud õigus lugeda Esvin OÜ poolt sisendkäibemaks ebaõigesti deklareerituks koheselt, kui maksuhaldur sai teada 21.03.
14. a korralduse tähtajaks täitmata jätmisest. Vaatamata maksumaksja järjepidevale kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisele tegi maksuhaldur jätkuvalt kõik endast oleneva, võimaldamaks maksukohustuslasel menetluse vältel maksukohustust vähendavaid asjaolusid tõendada.
15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) tema enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le
16. Tiina Pappel Tanel Saar Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8