nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ (Määrus; määrus – tl 78-80p; seletuskiri – tl 81-84p) § 2 lg-te 1 ja 2 alusel välja üldise õigusnõustamisega seotud tegevuse toetamiseks avaliku konkursi järgmistel tingimustel: - konkursi võitjaga sõlmitakse toetuse kasutamise leping tähtajaga kuni 31.12.2020, lepingut võidakse samadel tingimustel kuni 2 aasta võrra pikendada (p 1); - toetatava tegevuse piirmäär 2017. a on 751 000 eurot koos käibemaksuga ja järgnevatel kalendriaastatel 767 000 eurot koos käibemaksuga, millest
lg 4 p-s 2 sätestatud tegevuse piirmäär kalendriaastas moodustab kuni 30 000 eurot koos käibemaksuga ja
lg 4 p-s 3 sätestatud tegevuse piirmäär kalendriaastas moodustab kuni 41 000 eurot koos käibemaksuga (p 2); -
lg 4 p-s 1 sätestatud õigusnõustamise tunnitasu piirmäär ei tohi ületada käibemaksuta 40 eurot (p 3); -
lg 4 p-s 1 sätestatud õigusnõustamiseks makstakse konkursi võitjale toetust abivajaja kohta kalendriaastas esimese 2 õigusnõustamise tunni eest 100% konkursi võitja poolt taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast ja 3.-5. õigusnõustamise tunni eest 50% konkursi võitja poolt taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast (p 4); -
lg 4 p-s 1 sätestatud õigusnõustamise eest tasub abivajaja lisaks
lg-s 1 sätestatud omaosalusmäärale omaosalusmäära, mis on esimese 2 õigusnõustamise tunni eest kalendriaastas 0% konkursi võitja poolt taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast ja 3.-5. õigusnõustamise tunni eest kalendriaastas 50% konkursi võita poolt taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast (p 5); - p-s 7 sätestati taotleja kvalifitseerimistingimused, mh tuli taotlejal esitada kõik
lg-s 4 sätestatud andmed ning õigusnõustajatel pidi olema
lg-s 3 sätestatud kvalifikatsioon ja piisav kogemus; - Justiitsministeeriumil (vastustaja) on õigus jätta taotlus kvalifitseerimata, kui taotleja on esitanud taotluses ebaõigeid andmeid või dokumente või kui taotleja planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik võrreldes taotleja poolt taotluses esitatud õigusnõustamise tundide koguarvuga kalendriaasta kohta (p 8); - vastustajal on õigus igal ajal ümber jagada kohtumisega õigusnõustamise tunnid taotluses märgitud linnade ja märgitud nõustamiskohtade vahel vastavalt kohtumisega õigusnõustamise nõudluse eeldatavale jaotusele ning vastavalt
§-s 8 sätestatule muuta toetuse protsenti ja omaosalusmäära (p 9); - taotlus tuli esitada hiljemalt 12.02.2017 (p 10).
Osad taotlejad olid arvestanud üksnes sellega, et toetust makstakse abivajaja kohta esimese 2 tunni eest kuni 40 eurot + km (s.o 100%) ja järgmise 3 tunni eest kuni 20 eurot + km (s.o 50%). Samas on konkursi võitjal kohustus osutada abivajajatele nõustamist pakkumises toodud tunnihinnaga lisaks veel 10 tunni ulatuses (ilma riigi toetuseta). Taotluse esitamisel tuli sellega arvestada ja olla valmis sellises mahus õigusteenust osutama. Kuna
sõnastus ega ka seletuskiri ei täpsustanud, millest taotlejal tuli tundide koguarvu esitamisel lähtuda, ei saa erinevaid tõlgendusi pidada meelevaldseks. Pidades silmas konkursi eesmärke, taotlejate panust taotluste koostamisse jm, pidas komisjon konkursi nurjunuks kuulutamise asemel otstarbekamaks anda kõigile taotlejatele täiendav tähtaeg
s kehtestatud nõuetele järgmiselt: Kriteerium Kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määr Telefoni teel juhendamise toetuse suurus kalendriaasta kohta Veebilehtede haldamise toetuse suurus kalendriaasta kohta Kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarv kalendriaasta kohta Korraldatava õigusnõustamise teavitustöö ulatus ja selle mõjusus Kokku PunkPunk- Kolmandate tid isikute pakutu tid Kaebaja pakutu 39,5 € 4 33,33 € 6 24 999 € 2 10 000 € 3 34 166 € 2 13 500 € 3 20 500 tundi laiaulatuslik ja väga mõjus 4 50 000 tundi laiaulatuslik ja väga mõjus 6 2 14 2 20 Eelnevast tulenevalt ning
lg 6 alusel on
lg-d 4 ja 5) Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ning jätta asjas kohaldamata, kuna need ei näe piisavalt ette konkursi tingimusi; alternatiivselt tunnistada põhiseadusevastaseks sellise normi puudumine, mis ei arvesta taotleja varasemat kogemust, ja kohaldada norme, mida seadusandja oleks pidanud kehtestama. Põhjendused: 9.
lg 4 alusel kvalifitseerimata, kuna nende planeeritud õigusnõustajate arv ei ole eelduslikult realistlik võrreldes taotluses esitatud õigusnõustamise tundide koguarvuga kalendriaasta kohta.
s ega selle seletuskirjas ei ole märgitud, millistest eeldustest lähtutakse õigusnõustajate arvu ja tundide arvu suhte kaalumisel. Kuna konkreetsed kriteeriumid puuduvad, on vastustaja kaalutlused meelevaldsed, põhjendamatud ja kontrollimatud. 9.4. Kolmandate isikute pakkumine telefoni- ja veebinõustamise osas ei ole realistlik. Tegemist on alapakkumisega, millega ei ole võimalik teenust osutada. Vastustaja on niigi kohtumistega nõustamise puhul kolmandate isikute puhul lugenud võimalikuks igale õigusnõustajale 9 tundi tööpäevas, mis ei ole õigusala tööd arvestades realistlik. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik lisaks veel telefoninõustamine eesti ja vene keeles igal tööpäeval kl 9.00-17.00 ja veebinõustamine 5 päeva jooksul. Kolmandad isikud on märkinud, et telefoninõustajad suudavad teenindada kaht abivajajat korraga. Arvestatud pole
Pakutu eeldab täiendavat tööjõudu ja omafinantseeringut. Seega eeldas konkursi võitjaks tunnistamine omafinantseeringu olemasolu kontrollimist ja senise tegevuse analüüsi. 9.5.
s on märgitud õigusnõustajate kvalifikatsiooni ja kogemuse nõuded, kuid need ei ole piisavad. Kuna tegemist on väga suure ja pikaajalise projektiga, on oluline ka taotleja senine praktika, kogemus suuremahuliste projektide osas, jätkusuutlikkus. Nendega arvestamisel oleks võitjaks osutunud kaebaja. Kaebajal on 15-aastane sarnane üldise õigusnõustamisega õigusabi töö kogemus. 4
ga kehtestatud nõuded taotlejatele ei taga piisavalt eesmärki. Nt riigihangete läbiviimine on sätestatud seaduses. 9.7. Isegi kui RÕS § 31 ei ole PS-ga vastuolus, on
ga kehtestatud hindamissüsteem ebaproportsionaalne ega võimalda parima pakkuja väljaselgitamist. Hindamisel on lähtutud ebamõistlikest kriteeriumidest. Vastustaja on ise märkinud, et hindamist ja võrdlemist ei ole võimalik läbi viia. Kuna seaduses ega
s ei ole kõiki vajalikke küsimusi reguleeritud, tuleb asi lahendada lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks pidanud PS-st tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama. Taotlejate senise tegevusega arvestamisel oleks võitjaks osutunuks kaebaja. 10. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 10.1. Konkurss viidi läbi vastavalt
s ettenähtud tingimustele ja korrale ning kõiki osalejaid koheldi võrdselt. Päringud andmete täpsustamiseks esitati põhjendatud vajadusest lähtuvalt ja konkursi parima õnnestumise eesmärgil. Võimalus andmete täpsustamiseks oli
s ette nähtud ning vastustajal oli õigus ja kohustus päringud esitada. Kuna uute hinnapakkumiste esitamist ja õigusnõustajate arvu suurendamist ei võimaldatud, ei ole tegemist uute taotluste esitamisega. Konkursi tulemus oleks olnud sama ka juhul, kui lähtutud oleks esialgsetest taotlustest. Kuna andmeid paluti täpsustada kõigil taotlejatel, ei ole kedagi ebavõrdselt koheldud. Kuigi
lg 4 p 5 sõnastus ei taganud esitatavate andmete võrreldavust, ei takistanud see konkursi nõuetekohast läbiviimist, sest andmeid oli võimalik täpsustada. Käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning puudub alus selle tühistamiseks. 10.2.
st ei tulene vastustajale kohustust tunnistada konkurss nurjunuks. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus seda nõuda. Konkursi nurjunuks lugemine olnuks ebaproportsionaalne ega oleks olnud ka taotlejate huvides. On ilmselge, et konkursi eesmärgist ja abivajajate huvidest lähtuvalt on madalam nõustamise tunnitasumäär ja suurem tundide koguarv soodsam. Kolmandad isikud said hindamisel enim punkte. Tegemist ei olnud kaalutlusotsusega. 10.3. Kaebaja ei ole konkursi käigus ühtegi vastustaja toimingut vaidlustanud. Praegused etteheited on tagantjärele otsitud ja tingitud konkursi mittevõitmisest. Kaebajale anti enne
kehtestamist võimalus konkursitingimuste ja hindamiskriteeriumide väljatöötamisel kaasa rääkida, kuid kaebajal tänaseid etteheiteid polnud. 10.4.
lg 4 järgi on taotluste kvalifitseerimata jätmine ja pakkumiste realistlikkuse hindamine vastustaja pädevuses ning vastustajal on ulatuslik hindamis- ja kaalumisruum. Kolmandate isikute taotluses toodud ühe õigusnõustaja nõustamistundide arv tööpäevas maksimaalselt 9 tundi ei ole ilmselge ülepakutud, kuna ajutise suurema nõudluse korral (ilmselgelt kõik abivajajad ei soovi saada nõustamist maksimaalse 15 tunni ulatuses) ja perioodilise suurema töökoormusega, sh graafikujärgse töökorraldusega, ei ole võimatu ajutiselt sellise töökoormusega nõustamist osutada. Võib eeldada, et praktikas kujuneb nõustaja kohta nõustamistundide arv ehk tööpäeva koormus 9 tunnist väiksemaks. Samuti on konkursi võitjal võimalik opereerida töökoormusega, kui lepib abivajajatega kokku nõustamisega kohtumisi.
ga laiendati teadlikult potentsiaalsete osalejate ringi võrreldes RÕS § 31 eelmise redaktsiooni alusel kehtestatud korraga (justiitsministri 12.11.2013 määrus nr 35), et leida parim pakkuja. 10.7.
s konkreetsete hindamiskriteeriumide ja punktisüsteemi väljatöötamisel sooviti vältida liigset subjektiivsust taotluste hindamisel ning muuta taotluste hindamine, võrdlemine ja otsuse tegemine selgemaks ja läbipaistvamaks. RÕS § 31 lg-st 1 tulenevalt sooviti
ga kehtestada regulatsioon, mis aitaks tagada kvaliteetse õigusabi võimalikult suurele hulgale abivajajatele. Sellest eesmärgist kantuna peeti konkursi hindamissüsteemi kujundamisel kõige kaalukamaks kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra ja abivajajatele tagatud nõustamistundide koguarvu, mis peegeldub ka
10.8. Ei ole alust ega põhjust kahelda RÕS § 31 ja
põhiseaduspärasuses. Kaebajal ei ole PS-st tulenevat õigust, mida RÕS § 31 ja Määrus saaksid rikkuda. Kaebaja ei saa tugineda üksnes PS §-le 14, kuna selles sätestatud igaüheõiguse laiendamine juriidilistele isikutele sõltub sellest, millise põhiõigusega koosmõjus seda kohaldatakse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust riigilt toetust nõuda, samuti ei ole tal õigust nõuda õigusabi kättesaadavuse laiendamist. Kaebaja on oma väiteid põhjendanud üksnes avalike ja abivajajate huvidega, kuid tal puudub õigus neid praeguses kohtuasjas esindada. RÕS § 31 lg 3 on formaalselt õiguspärane. Selles on välja toodud volitusnormi sisu ja piirid. Seadusandja tahe oligi suunatud sellele, et konkursi läbiviimise tingimused ja kord kehtestatakse seadusest alamalseisva õigusaktiga. Ministril on võimalik ühiskonnas toimuvatele muutustele ja abivajajate vajaduste muutumisele piisavalt kiiresti ja paindlikult reageerida. Sarnaste ja võrreldava mastaabiga avalike konkursside läbiviimise tingimuste ja korra kehtestamise delegeerimine täidesaatva võimu organitele on pigem tavapärane praktika. Samuti ei ole põhjust kahelda
ga kehtestatud regulatsiooni seaduslikkuses (volitusnormi vastavuses) ja proportsionaalsuses.
Vastustaja saatis kõigile taotlejatele täpselt samasuguse kirja ja andis samasuguse võimaluse andmeid täpsustada, seega jääb ebaselgeks, milles seisnes kolmandate isikute eelistamine. Käskkirja põhjendused sisalduvad komisjoni protokollis. 6
Ilmselt ei ole kaebaja suuteline oma tööd korraldama turu- ja konkurentsiolukorda arvestades ning efektiivselt, mistõttu ei osutunud ta edukaks. Kaebaja ei ole ilmselt tutvunud
kohta seletuskirjas tooduga, mille kohaselt ei pea telefoni teel nõustamisega tegelema jurist. Kaebajal ei olnud enne konkursi tulemuste selgumist konkursitingimustele etteheiteid, samuti ei esitanud ta vastustajale täpsustavaid küsimusi konkursitingimuste kohta. Kaebaja sai konkursist teada 11.01.
lg-st 1 ja § 7 lg-st 2 järelduvalt maksab riik konkursi võitjale 2 esimese õigusnõustamise tunni eest kalendriaastas 50-100% konkursi võitja märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast ja abivajaja ise maksab täiendava omaosalusmäärana 050% konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast ning 3.-5. õigusnõustamise tunni eest kalendriaastas maksab riik toetust 0-50% konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast ja abivajaja ise maksab täiendava omaosalusmäärana 50-100% konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast.
lg 7 sätestab, et kui abivajaja soovib saada õigusnõustamist pärast 5 tunni täitumist, nõustab konkursi võitja abivajajat edasi konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest vähemalt järgneva 10 tunni ulatuses kalendriaastas. Konkursi võitja ei või nõuda eelnimetatud nõustamise eest abivajajalt muud tasu või hüve. 7
lg 4 p 5 kohaselt pidi taotlus sisaldama pakkumist kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarvu kohta kalendriaastas ning selle eelduslikku jagunemist linnade ja nõustamiskohtade kaupa.
lg 3 p 4 järgi võrdleb komisjon taotluste hindamisel kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarvu kalendriaasta kohta. 13.2. Kuigi konkursi aluseks olevad materjalid ei ole kõige paremini koostatud, ei saanud mõistlikule taotlejale jääda ebaselgeks, et kohtumisega õigusnõustamise tundide pakkumisel tuli arvestada kuni 15-tunnise õigusnõustamisega abivajaja kohta. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et konkursil otsiti pädevat ja kogemustega õigusnõustamise teenuse osutajat (
Samuti ei ole konkursi aluseks olevad dokumendid mahukad ega keeruliselt sõnastutud, mis võinuks taotlejaid põhjendamatult eksitada. 2 + 3 + 10 süsteemil toimuva hakkavale õigusnõustamise teenusele on osundatud konkursi väljakuulutamisel avaldatud uudises (tl 96-96p). Samuti on lisanduvat 10 nõustamistundi põhjendatud
seletuskirjas (lk 4). Ebaselguse korral tulnuks taotlejal küsida vastustajalt selgitusi (justiitsministri 11.01.2017 käskkirja nr 12 p 11), mida ei ole asjaoludest nähtuvalt tehtud. 13.
s toodud kohustuslikud alused konkursi nurjunuks tunnistamiseks (
lg 5, § 16 lg 4).
lg 1 andis ministrile diskretsioonilise aluse sõltumata põhjusest konkurss nurjunuks tunnistada. Konkursi nurjunuks tunnistamine olukorras, kus mõned taotlejad said konkursi tingimustest ebaõigesti aru, kuid selgituste küsimisega oli võimalik seda viga parandada, olnuks ebaproportsionaalne nii avalikke kui ka taotlejate huve arvestades. Taotlejad olid juba teinud ettevalmistusi ja kulutanud ressursse taotluse koostamiseks, mis osutunuks konkursi nurjumise korral asjatuteks. Avalikes huvides oli konkursi võimalikult kiire läbiviimine, et tagada abivajajatele pädeva õigusnõustamise teenuse osutamine. Uue konkursi korraldamine lükanuks teenuse osutamisega alustamise aja edasi. Ainuüksi kaebaja majanduslik huvi saavutada konkursil võit ei kaalu üles paljude abivajajate huvi saada nõustamisteenust võimalikult varakult. Konkursitingimustega tutvumise kohustus ja neist arusaamise risk oli taotlejatel endil. Seega ei ole vastustaja teinud siinkohal kaalumisvigu. 14. Kaebaja väitis, et vastustajapoolne taotluste andmete täpsustamine oli õigusvastane ja tõi kaasa ebavõrdse kohtlemise. 14.1.
lg 2 järgi võidakse taotluses sisalduvate andmete täpsustamiseks, mis on vajalikud taotluse kvalifitseerimiseks, nõuda taotlejalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, määrates tähtaja nende esitamiseks. Komisjon selgitas 15.02.2017 protokollis, et kuna taotlejad olid kohtumisega õigusnõustamise tundide pakkumisest erinevalt aru saanud, siis ei olnud taotlused omavahel objektiivselt võrreldavad ja andmete täpsustamine oli vajalik. Kohtul puudub praegusel juhul võimalus kontrollida, milliste andmetega taotlusi konkursil esitati, kuid kui osad taotlejad olid arvestanud vaid kohustusega osutada 5 tundi 8
lg 2 alusel lubatavaks, sest vastasel juhul ei oleks olnud võimalik hinnata, kas taotleja oli esitanud realistlike andmetega taotluse (st kas tal olnuks reaalselt võimalik osutada teenust vajadusel kuni 15 tunni ulatuses). 14.
lg 2 alusel õigus selgitusi küsida, kuna vastustajal tekkis kahtlus, kas kolmandad isikud suudavad pakutud meeskonnaga sellise arvu nõustamistunde ära teenindada. Kolmandad isikud ei muutnud 14.15.02.2017 selgituste küsimise käigus oma taotlust, seega ei saanud nad ka mingit eelist, mis võinuks nende taotlust edukamaks muuta. Vastustaja 16.02.2017 kirja saamise järel oli kõigil taotlejatel võimalik pakutavate tundide arvu parandada. Kolmandad isikud muutsid oma taotlust alles 16.02.2017 kirja saamise järel sarnastelt teistele taotlejatele. Isegi kui kolmandad isikud ei oleks pakutavat tundide arvu muutnud, oleks nende taotlus olnud ikkagi kaebaja taotlusest soodsam, sest nende pakutud tundide arv oli juba esialgses taotluses suurem kui kaebaja taotluses (sh kaebaja täiendatud taotluses). Järelikult ei saa vastustajale ebavõrdset kohtlemist ette heita ja selline väidetav ebavõrdne kohtlemine ei saanud konkursi tulemust muuta. Kaebaja etteheited on jäänud paljasõnalisteks ja põhjendamatuteks. 14.4. Kaebaja leidis, et
ja ministri käskkirja alusel toimunud konkurss oli õigusvastane ja konkurss tulnuks läbi viia seaduse alusel sarnaselt riigihangetele. Samas võimaldab ka riigihangete seadus (RHS) hankijal küsida pakkujalt selgitusi pakkumuse osas (RHS § 114 lg 2), sh pakkumuse maksumuse osas (RHS § 115 lg 1). Seega ei oleks konkursi läbiviimine RHS või sarnase seaduse alusel menetluse tulemust muutnud. 15. Kaebaja väite kohaselt ei ole komisjoni protokollis põhjendatud, miks on võitjaks osutunud just kolmandad isikud. Vastustaja ei ole kaalunud erinevaid variante ega pakkumisi. Kohtu hinnangul ei ole vastustajale võimalik siinkohal etteheiteid teha.
lg 3 toob välja, milliste kriteeriumide alusel taotlusi hinnatakse ning sama paragrahvi lg-d 4 ja 5 toovad välja hindepunktid kriteeriumide kaupa.
lg 6 järgi võrdleb komisjon esitatud taotlusi, liites iga taotleja poolt lg-te 4 ja 5 alusel saadud punktid kokku. Võidab taotlus, mille punktisumma kokku on kõige suurem. Antud juhul nähtub komisjoni 22.02.2017 protokollist kvalifitseeritud taotluste hindamine kriteeriumide kaupa. Hindepunktid on jagatud vastavalt
s toodule, hindepunktide kokkuarvutamisel ei ole eksitud ja konkursi võitjaks tunnistati vastavalt
Kuna hindamiskriteeriumid ja hindepunktide määramise reeglid olid juba varem kehtestatud, oli kõigil taotlejatel võimalik nendega oma taotluse koostamisel arvestada. Tegemist oli 9
le. Määrus õigusaktina ei ole halduskohtus eraldi vaidlustatav, kuid vaidlustada saanuks ministri käskkirja ja selle vaidlustamise käigus ka
põhiseaduspärasust. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et otsus, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimistingimused ja esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused, on eelhaldusakt (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12, p 16). Praegusel juhul on selliseks eelhaldusaktiks justiitsministri 11.01.2017 käskkiri nr 12. Eelhaldusaktid on kohtus vaidlustatavad sarnaselt tavalistele haldusaktidele ja neile kehtivad samad vaidlustamistähtajad. Seega tulnuks kaebajal konkursija hindamistingimusi vaidlustada 30 päeva jooksul konkursi väljakuulutamise käskkirjast teadasaamisest (HKMS § 46 lg 1). Kaebaja ei ole viidatud käskkirja ega konkursi- ja hindamistingimusi vaidlustanud, seega olid need tingimused konkursiosalistele siduvad ja neist tuli menetluse käigus lähtuda. Praegusel hetkel ei saa neid tingimusi enam vaidlustada. Kaebaja ei ole praeguses asjas justiitsministri 11.01.2017 käskkirja nr 12 vaidlustanud ega taotlenud ka kaebetähtaja ennistamist. Seega tuleb tema sellekohased etteheited jätta tähelepanuta. Kohus saab konkursi õiguspärasust hinnata kehtivate menetlusreeglite alusel, mitte reeglite ja nõuete alusel, mida kaebaja sobivaks peab. Kaebaja ei ole enne konkursitulemuste selgumist konkursi- ega hindamistingimusi oma õigusi rikkuvaks pidanud. Seejuures oli tal võimalik enne
kehtestamist selle eelnõu ja seletuskirjaga tutvuda ning nende kohta oma arvamust avaldada (tl 169-170p). Seega on kaebaja etteheited tagantjärele otsitud põhjusel, et tema taotlus ei osutunud konkursil edukaks.
lg 1 p 4 järgi oli õigusnõustajate kvalifikatsioon ja piisav kogemus taotluse kvalifitseerimise, mitte hindamise kriteerium. See tähendab, et kvalifitseerida ei saanud ja hindamisele ei kuulunud (vt
lg 2) taotlused, milles oli õigusnõustajatena välja pakutud isikud, kel puudus
Kuna õigusnõustamise teenust hakkavad reaalselt osutama õigusnõustajad, mitte taotlejad ise, siis ei ole taotlejatele endile (st neile kui juriidilistele isikutele) esitatavad kogemuse nõuded asjakohased. Kui ka taotleja ise on pikaajalise kogemusega ja viinud ellu mitmeid projekte, kuid tema töötajad on vahepeal vahetunud, siis ei saa taotleja enda kogemus näidata osutatava teenuse kvaliteeti. Juriidiline isik tegutseb läbi füüsiliste isikute ja tema kvaliteet avaldub läbi füüsiliste isikute kvalifikatsiooni, pädevuse ja kogemuse. Projekte on erinevaid ja mitte iga projekti juhtimise kogemus ei tingi praeguse projekti juhtimise edukust. Arvestades ka asjaoluga, et justiitsministri 11.01.2017 käskkirja nr 12 p 9 järgi oli vastustajal õigus kohtumisega õigusnõustamise tunnid taotluses märgitud linnade ja nõustamiskohtade vahel vastavalt nõudluse eeldatavale jaotusele ümber jagada, siis ei sõltunud projekti edukas elluviimine ainuüksi taotleja projektijuhtimise oskusest ja kogemusest. Kaebaja ei ole selgitanud, mida ta peab silmas jätkusuutlikkuse all ja kuidas seda tuleks hinnata või võrrelda. 10
lg 3 p 4 järgi oli kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarv kalendriaasta kohta taotluse hindamise ja võrdlemise üks kriteeriume, mille eest on
lg 4 p 1 järgi õigus saada topeltpunkte.
lg 4 teise lause järgi võib Justiitsministeerium jätta taotluse kvalifitseerimata, kui taotleja planeeritud õigusnõustajate arv ei ole eelduslikult realistlik võrreldes taotleja poolt taotluses esitatud õigusnõustamise tundide koguarvuga kalendriaasta kohta. 18.2. Kolmandad isikud pakkusid esialgses taotluses 36 000 tundi kohtumisega õigusnõustamist kalendriaasta kohta ning tõid välja 21 õigusnõustajat. Täpsustatud taotluses pakkusid kolmandad isikud sama meeskonna kohta 50 000 tundi kohtumisega õigusnõustamist kalendriaastas. Vastustaja leidis kolmandate isikute pakutud tunde, õigusnõustajate arvu, kalendrikuude arvu aastas ja tööpäevade arvu kuus
lg 4), siis ei saa neid teenuseid osutada mittejurist, nagu leiavad kolmandad isikud.
seletuskirjas (lk 3) toodud selgituse kohaselt eeldatakse telefoni teel juhendamise puhul konkursi võitjalt abivajaja juhendamist maksimaalselt 10 minuti jooksul, mis võiks sisaldada nt abivajaja õige ametiasutuse poole suunamist või asjakohaste veebilehtede tutvustamist. Kuna seletuskirja kohaselt ei eeldata 11
Kohus nõustub vastustajaga, et riigi õigusabi taotluse koostamisele kuluvat aega ei saa pidada märkimisväärseks ja see ei mõjuta tõenäoliselt kuigi palju õigusnõustaja tööpäeva pikkust. 18.7. Vastustaja selgitas kaebuse vastuses, et 9-tunniseid tööpäevi saab eeldada ajutise suurema nõudluse korral, kuna ilmselgelt kõik abivajajad ei soovi saada nõustamist 15 tundi, mistõttu võib eeldada, et praktikas kujuneb nõustaja nõustamistundide arv 9 tunnist väiksemaks. Samas ei ole vastustaja esitanud mingeid arvutusi ega prognoose, milliseks võib eelduslikult abivajajate arv kujuneda ja kui pikaajalist nõustamist eelduslikult vajatakse. Aastane toetus (€) Tunnihind (€/
ga ettenähtud ja lepingus kokku lepitud tundide ulatuses viitega nõustajate ülekoormusele, sest nõustajate koormusega tuli taotluse esitamisel arvestada. Samas arvestades asjaoluga, et riigi toetuse abil on võimalik teenindada maksimaalselt 5277 abivajajat, st tegemist on suhteliselt suure arvu inimestega, siis ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kõigil neil on väga keerulised probleemid, mis vajavad lahendamiseks 15-tunnist nõustamist. Eriti arvestades asjaoluga, et ka abivajajatele endile on kehtestatud omaosalustasu, mis peaks nendepoolset süsteemi ülekoormamist vältima ja suunama saadud nõu abil eelkõige ise oma õiguste eest seisma. Ka 5 tundi nõustamist on suhteliselt pikk aeg, mis võimaldab abivajajalt asja lahendamiseks vajalikku teavet hankida, vajalikke norme otsida ja asjatundlikku nõu pakkuda. Samuti on osadel abivajajatel õigus RÕS alusel pakutavale riigi õigusabile, osad abivajajad kaitsevad endid ise ja osad abivajajad pöörduvad abi saamiseks teiste õigusnõustajate poole. Seega tuleb nõustuda vastustaja hinnanguga, et kolmandate isikute pakutud 50 000-tunnist nõustamist tõenäoliselt vaja ei lähe, kuid sellise erakorralise juhtumi korral oleks õigusnõustajate suurem mobiliseerimine ja töökoormuse tõstmine vajadusel teostatav. Ka TLS § 46 lg-d 1 ja 3 võimaldavad tööaega vajaduse korral pikendada. Seetõttu nõustub kohus vastustaja hinnanguga, et kolmandate isikute taotlus ei olnud ilmselgelt ebarealistlik, mis pidanuks kaasa tooma taotluse kvalifitseerimata jätmise.
s reguleeritud küsimused tulnuks reguleerida seaduse tasandil. 20.
ga isikute põhiõigusi ega vabadusi ega pandud neile peale täiendavaid kohustusi. Riigil ei ole kohustust isikutele õigusnõustamise teenust tagada ega seda avalikest vahenditest finantseerida. Tegemist oli isikutele täiendava võimaluse loomisega oma õiguste kaitseks. Isikutel on võimalik otsustada, kas nad soovivad saada riigi toel rahastatavat õigusnõustamise teenust või pöörduvad enda valitud õigusnõustaja poole või proovivad ise oma õigusi kaitsta. Arvestades asjaoluga, et majanduslikult keerulisemas olukorras olevatel isikutel (väiksema sissetulekuga) ja suurema abivajadusega isikutel (nt kriminaalmenetluses süüdistatav) on õigus vajadusel taotleda riigi õigusabi RÕS alusel, ei saa asuda seisukohale, et
ga reguleeritakse isikute põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi, mida võib reguleerida vaid seadus. Seega ei saa toetuse tingimuste delegeerimist täitevvõimule pidada põhiseadusevastaseks. 20.3. Olenemata sellest, kas RÕS § 31 alusel tagatava õigusnõustamise teenuse materiaalõiguslikud küsimused tuli lahendada seaduses või võis nende üle otsustamise õiguse anda ministrile, tuleb praeguses asjas
põhiseaduspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja põhiõiguste kaitse vajadusest. Kohus ei kontrolli õigustloova akti objektiivset põhiseaduspärasust, vaid akti põhiseadusevastaseks tunnistamine peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et tema PS §-st 14 tulenevat põhiõigust menetlusele ja korraldusele rikub see, et konkursitingimusi ei sätestatud seaduses, vaid seadusest madalamal seisvas õigusaktis. 20.
ga, mis on antud volituse alusel ja piirides. Läbiviidud konkursi täpsemad tingimused kehtestati justiitsministri 11.01.2017 käskkirjaga nr 12. Seega ei olnud kaebaja konkursil osaledes õiguslikus vaakumis, mis võinuks tema õigusi kahjustada. Menetluskord oli olemas ja kaebajal oli võimalik sellega enne konkursil osalemist tutvuda. See, et Määrus ei sisalda kaebaja soovitud tingimusi, ei tähenda, et tema põhiõigusi oleks rikutud. Vastustajal nagu ka igal teisel hankijal ja konkursikorraldajal on õigus otsustada, millist asja või teenust ta soovib soetada ning kehtestada sellest tulenevalt pakkujatele tingimused ja parima pakkumise väljaselgitamise kriteeriumid. Kohtu hinnangul ei ole
s toodud hindamiskriteeriumid põhjendamatud ja kaebaja õigusi riivavad. Kohus on saanud
s toodud konkursitingimusi ja menetlusreegleid arvestades kaebuse lahendada. Kaebajal oli võimalik konkursitingimusi vaidlustada, kuid ta ei teinud seda. Järelikult ei pidanud ka kaebaja neid tingimusi oma õigusi rikkuvaks ja hilisemad väited regulatsiooni põhiseadusevastasuse kohta on otsitud. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milline eesmärk jäi konkursitingimuste kehtestamisel
ga täitmata. Erinevalt kaebaja väidetust on konkursi käigus taotlejate pakutud õigusnõustajate pädevust ja kogemust hinnatud (tegemist oli
Kohus selgitas eespool oma seisukohta, mis põhjusel ei saa õigusnõustajate kogemuse ja pädevuse võrdlemist pidada põhjendatuks ning miks taotlejate endi pädevus pole esmatähtis. Abivajajatele hakati konkursi tulemusel riigi toetuse abil pädevat õigusnõustamise teenust osutama, seega sai RÕS § 31 eesmärk täidetud. Ka hindamissüsteemi pole põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Selle abil oli võimalik välja selgitada avalikest huvidest lähtudes kõige soodsam pakkumine – madalamad hinnad võimaldavad osutada teenust rohkemate tundide ulatuses ja vähendavad abivajaja omaosalustasu suurust, suurim pakutud õigusnõustamise tundide arv võimaldab enamatel abivajajatel ja enamas ulatuses õigusnõustamise teenust saada, suurem teavitustöö võimaldab enamatel isikutel riigi toetusel tagatavast õigusnõustamise teenusest ja selle tingimustest teada saada. Seega olid hindamiskriteeriumid asjakohased ja avalikke huve arvestavad. 20.6. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks konkursitingimuste kehtestamine seadusega tema õigusi rohkem kaitsnud. Riigihangete korraldust reguleeritakse küll RHS-ga, kuid RHS on mõeldud reguleerima määratlemata hulga hankijate ja pakkujate tegevust, samas kui praegune konkurss oli suunatud vaid vastustajale ja piiratud hulgal konkursist huvitatud õigusteenuse osutajatele. Konkursi tulemusel osutatakse õigusteenust küll suurele hulgale Eesti elanikkonnast, kuid konkursitingimused reguleerisid vastustaja ja konkursil osalejate õigusi ja kohustusi. Abivajajate õigusi ega huve ei ole kuidagi rikutud sellega, et konkursitingimused kehtestati seaduse asemel
ga. Nende huviks on saada soodsamalt õigusteenust ja läbi viidud konkursiga selline võimalus neile ka tagati. Ka RHS kehtestab vaid menetlusreeglid, samas kui konkreetse läbiviidava riigihanke hanketingimused, hindamiskriteeriumid ja –metoodika kehtestab hankija enda haldusaktiga. Kuna seaduse eesmärk on anda reeglid abstraktsemate juhtumite reguleerimiseks, siis ei saa eeldada, et seaduse tasandil tuleb reguleerida ka kõik täpsemad üksikküsimused. Haldusaktid on õigusaktidest lihtsamini kohtus vaidlustatavad, seetõttu on täpsemate tingimuste kehtestamise haldusaktidega ka konkursist huvitatud isikute huvides. Samuti on seadusest madalamal seisvate aktidega võimalik kiiremini elulistele muutustele reageerida ja olemasolevat regulatsiooni vastavalt vajadusele parandada, seega on nende kasutamine halduses märksa efektiivsem. 20.7. Avalike konkursside korraldamist reguleeritakse väga sageli seadusest madalamal seisvate aktidega, nt Eesti Haigekassa seaduse alusel Haigekassa juhatuse esimehe leidmiseks (§ 24), elektroonilise side seaduse alusel raadiosagedusala kasutamise õiguse andmiseks (§ 9) ja universaalteenuste osutaja leidmiseks (§ 73), kohtutäituri seaduse alusel kohtutäituri koha 15
ga midagi ebatavalist või põhiseadusevastast. Kaebaja vastupidised väited on paljasõnalised ja põhjendamatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.