MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1509 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaeb

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas
2. mail 2017 (reg. nr 6-16/50-1) ja
3. juunil 2017 (reg. nr 6-16/591) Viru Vanglale venekeelsed kahjnõuded.
4. Viru Vangla loobus
5. juunil 2017 esitatud pöördumistele vastamast, kuna need ei olnud esitatud eesti keeles. Viru Vangla tühistas
6. juuli
7. a käskkirjaga pöördumisele vastamisest loobumise, sest menetleja ei olnud põhjendanud võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ega kajastanud, kas kinnipeetav on nõustunud või keeldunud kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest. Vangla teavitas vaide esitajat, et tema kahjunõuded lähevad uuesti menetlusse ja neile vastatakse koheselt.
8. Viru Vangla tagastas A. Streltsovile
9. juuli 2017 otsusega nr 6-16/64-1 võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused. Viru Vangla on
10. juunil 2017 kontrollinud A. Streltsovi isikuarvel olevat vabakasutuskontot, millel olid vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid kinnipeetav on samal päeval tõlketeenuse eest tasumisest keeldunud.
11. Aleksandr Streltsov esitas
12. juulil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla
13. juuli
14. a otsusega rikkunud kaebaja õigusi ja vabadusi, alandanud teda sellega moraalselt, kitsendanud, diskrimineerinud ja solvanud tema inimväärikust ning tekitanud moraalse, materiaalse ja isegi varalise kahju, sest tahab jätta ta ilma õigusest osta endale vanglas puuduvaid vajalikke asju. Lisaks taotleb kaebaja kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
15. Tartu Halduskohus tagastas
16. juuli
17. a määrusega A. Streltsovi kaebuse kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise (

§ 121

lg 1 p 4) ja kaebeõiguse ilmselge puudumise (

§ 121

lg 2 p 1) tõttu ning jättis kaebuses sisalduva menetlusabi taotluse tähelepanuta.

1. Aleksandr Streltsov esitas
2. juulil 2017 määruskaebuse, milles nõuab Tartu Halduskohtu
3. juuli
4. a määruse tühistamist. Lisaks taotleb A. Streltsov menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
5. Tartu Halduskohus jättis
6. augusti
7. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus tuvastas A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel, et määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 19,09 eurot, mis on piisav määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks ning kaebaja menetlusabi taotlus jääb rahuldamata.
8. A. Streltsov esitas
9. augustil 2017 määruskaebuse täiendusena pealkirjastatud pöördumise, milles nõuab Tartu Halduskohtu
10. augusti
11. a määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kaebaja leiab, et kohus ei saa ise isikuarve alusel menetlusabi taotlust lahendada. Kuna kaebajale ei laeku isikuarvele ühes kuus minimaalset tasu, tuleks kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
12. Tartu Halduskohus võttis
13. oktoobri
14. a määrusega A. Streltsovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
15. augusti
16. a määruse peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus käsitles vaatamata pealkirjale kaebaja
17. augusti
18. a pöördumist määruskaebusena
19. augusti
20. a määrusele, millega kaebaja soovib vaidlustada määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse
22. juulil 2017 määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks (Tartu Halduskohtu
23. augusti
24. a määruse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. A. Streltsov on esitanud halduskohtule menetlusabi taotluse
2. juulil
3. Kuigi halduskohus on Viru Vanglalt küsinud A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõtte pikema perioodi kohta, nähtub arvutustest, et halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil
4. märts 2017 kuni 27 juuli
5. Halduskohus on õigesti määranud menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit kontrollitava perioodi, võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi, tuvastanud õiges summas kaebaja sissetuleku antud perioodil ja teinud lubatud mahaarvamised: kohustuslikud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi ning arvestanud kohtupraktikas nimetatud vältimatuid kulutusi 5% ulatuses töötasu alammäärast kuus (RKÜKo
6. aprill 2016, nr 3-3-1-35-15). Kaebajal puuduvad muud

§ 112

lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel, teised väljaminekud kaebaja isikukontolt on seotud peamiselt kaupluses tasumisega. 12. Seega on halduskohus isikukonto väljavõtte alusel õigesti arvutanud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu alusel kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 19,09 eurot. Kuna määruskaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa A. Streltsovile tulenevalt

§ 112lg 1 p 1 menetlusabi anda.

2 13. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, et kehtivast seadusandlusest ega kohtupraktikast ei tulene nõuet, et kaebaja sissetulekute arvestamise aluseks oleks vaid igakuine töötasu alammäär. Vastavalt

§ 112

lg-le 1 arvutatakse menetlusabi taotleja sissetulekud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (RKHKm

1. märts 2012, nr 3-7-1-3-61-12, p 9). Seega on asjakohatud määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kohus ei saa menetlusabi andmise otsustamisel lähtuda tegelikest kinnipeetava vanglasisesel isikukontol nähtuvatest sissetulekutest ja väljaminekutest.
2. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
3. augusti
4. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Einar Vene Tanel Saar 3