Obsah (6)

§ 209§ 344§ 345§ 64§ 65§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8244 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika

§ 209

lg 2 p 1 ja 5, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. septembri 2017 otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Margus Buht ja tema kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming Prokurör Abiprokurör Kristiina Erte Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming Süüdistatav Margus Buht isikukood 39206056517; elukoht XXX; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. septembri 2017 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
3. detsembril 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
4. detsembrist
5. Süüdistus
6. Margus Buhti süüdistatakse

§ 209

lg 2 p 1 ja 5 järgi selles, et olles varem toime pannud kelmuse: - esitas 22.06.2016 eeluurimisel kindlaks tegemata kohast e-posti teel T.R. e-posti aadressile X. OÜ nimel oleva võltsitud AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2016 – 22.06.2016, luues seeläbi ettekujutuse endast kui maksevõimelisest kliendist ja tõendades enda kui laenutaotleja maksevõimekust. Eeltooduga viidi T.R. eksitusse, mistõttu väljastas T.R. M. Buhtile laenu summas 300 eurot, millega tekitati T.R. kahju 300 eurot. - esitas 10.08.2016 Ida-Virumaal Avinurme vallas Pärniku külas e-posti teel T.R. e-posti aadressile V.K. nimel oleva võltsitud AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2016 – 10.08.2016, luues seeläbi ettekujutuse V.K. kui maksevõimelisest kliendist ja tõendades V.K. kui laenutaotleja maksevõimekust. Eeltooduga viidi T.R. eksitusse, mistõttu väljastas T.R. V.K. le laenu summas 1000 eurot, millest M. Buht sai 300 eurot. Eeltooduga tekitati T.R. kahju 1000 eurot. - esitas 20.09.2016 Ida-Virumaal Avinurme vallas Pärniku külas e-posti teel T.R. e-posti aadressile S.P. nimel oleva võltsitud AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2016 – 19.09.2016, luues seeläbi ettekujutuse S. P kui maksevõimelisest kliendist ja tõendades S.P. kui laenutaotleja maksevõimekust. Eeltooduga viidi T.R. eksitusse, mistõttu väljastas T.R. S.P. laenu summas 1000 eurot, millest M. Buht sai 300 eurot. Eeltooduga tekitati T.R. kahju summas 1000 eurot. - esitas 28.09.2016 Ida-Virumaal Avinurme vallas Avinurme Hostelist e-posti teel T.R. e-posti aadressile R.L. nimel oleva võltsitud AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2016 – 28.09.2016, luues seeläbi ettekujutuse R.L. st kui maksevõimelisest kliendist ja tõendades R.L. kui laenutaotleja maksevõimekust. Eeltooduga viidi T.R. eksitusse, mistõttu väljastas T.R. R.L. le laenu summas 1000 eurot, millest M. Buht sai 300 eurot. Eeltooduga tekitati T.R. kahju 1000 eurot. - pakkus avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 27.08.2016 internetiportaalis „soov.ee“ müügiks mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 Edge väärtusega 303 eurot. Seejuures omamata kavatsust kaupa müüa, lasi A.B. AS-i Swedbank arveldusarvele kannatanu M.V. poolt 28.08.2016 kanda 303 eurot, kuid M.V. kaupa ei saanud ja raha talle ei tagastatud. - Selliste tegevustega M. Buht pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, samuti kui see on toime pandud avalikkuse poole pöördudes. 2. M. Buhti süüdistatakse

§ 344lg 1 järgi selles, et: - võltsis 22.06.2016 X.

OÜ nimel olevat AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõtet 2 ajavahemikust 01.01.2016 – 22.06.2016, töödeldes väljavõtet rakendusega Foxit Advanced PDF editoriga, luues seeläbi T.R. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ja esitas T.R. võltsitud arvelduskonto väljavõtte, mille alusel T.R. väljastas M. Buhtile laenu 300 eurot. - võltsis 10.08.2016 V.K. AS-is Swedbank asuvat arvelduskonto väljavõtet ajavahemikust 01.01.2016 – 10.08.2016, muutis selle sisu, töötles väljavõtet rakendusega Foxit Advanced PDF editoriga, lisades, et V.K. töötab AS-s Felix Põltsamaa ja saab regulaarselt töötasu. Seeläbi loodi T.R. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus ja esitati T.R. võltsitud arvelduskonto väljavõte, mille alusel T.R. väljastas V.K. le laenu 1000 eurot. - võltsis 20.09.2016 S.P. AS-is Swedbank asuvat arvelduskonto väljavõtet ajavahemikust 01.01.2016 – 19.09.2016, muutis selle sisu sissetulevate ja väljaminevate summade osas, töödeldes väljavõtet rakendusega Foxit Advanced PDF editoriga. Seeläbi loodi T.R. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus ja esitati T.R. võltsitud arvelduskonto väljavõte, mille alusel T.R. väljastas S.P. laenu 1000 eurot. - võltsis 28.09.2016 R.L. AS-is Swedbank asuvat arvelduskonto väljavõtet ajavahemikust 01.01.2016 – 28.09.2016, muutis selle sisu sissetulevate ja väljaminevate summade osas, töödeldes väljavõtet rakendusega Foxit Advanced PDF editoriga. Seeläbi loodi T.R. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus ja esitati T.R. võltsitud arvelduskonto väljavõte, mille alusel T.R. väljastas R.L. le laenu 1000 eurot. - Selliste tegevustega M. Buht pani toime dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. 3. M. Buhti süüdistatakse

§ 345lg 1 järgi selles, et: - edastas 22.06.2016 T.R.

e-posti aadressile X. OÜ nimel oleva võltsitud AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2016 – 22.06.2016 kohta, mis on laenu väljastamisel oluliseks kriteeriumiks laenuotsuse langetamiseks, eesmärgiga, et T.R. langetaks laenu väljastamisel positiivse otsuse ja väljastaks M. Buhtile laenu 300 eurot. - edastas 10.08.2016 V.K. e-posti aadressilt T.R. V.K. nimel oleva võltsitud AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2016 – 10.08.2016 kohta, mis on laenu väljastamisel oluliseks kriteeriumiks laenuotsuse langetamiseks, eesmärgiga, et T.R. langetaks laenu väljastamisel positiivse otsuse ja väljastaks V.K. le laenu 1000 eurot. - edastas 20.09.2016 S.P. e-posti aadressilt T.R. S.P. nimel oleva võltsitud AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2016 – 19.09.2016 kohta, mis on laenu väljastamisel oluliseks kriteeriumiks laenuotsuse langetamiseks, eesmärgiga, et T.R. langetaks laenu väljastamisel positiivse otsuse ja väljastaks S.P. laenu 1000 eurot. - edastas 28.09.2016 R.L. e-posti aadressilt T.R. R.L. nimel oleva võltsitud AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2016 – 28.09.2016 kohta, mis on laenu väljastamisel oluliseks kriteeriumiks laenuotsuse langetamiseks, eesmärgiga, et T.R. langetaks laenu väljastamisel positiivse otsuse ja väljastaks R.L. le laenu 1000 eurot. - Selliste tegevustega M. Buht pani toime teadvalt võltsitud dokumentide kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. 3 Maakohtu otsus 4. Viru Maakohtu 25.09.2017 otsusega mõisteti M. Buht süüdi 22.06.2016 toime pandud episoodides, s.o

209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust ning § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning M. Buhtile mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskeima, s.o Viru Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu ja 6 päeva pikkuse vangistusega ning M. Buhtile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust. 5. Lisaks mõisteti M. Buht ülejäänud episoodides süüdi

§ 209

lg 2 p 1 ja 5 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust, § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust ning § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 64lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 1 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 järgi suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta 6 kuu ja 6 päeva pikkuse vangistuse võrra ning M. Buhtile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 03.11.

2. Maakohtu hinnangul on M. Buhti süü tõendatud kannatanu T.R. ütlustega (tl 155-160, I kd), et 22.06.2016 pöördus tema poole M. Buhti nimeline isik ja väljendas soovi väikelaenu, nimelt summas 300 euro, saamiseks. Selleks esitas M. Buht talle kuuluva ettevõtte OÜ X. kontoväljavõtte, et ettevõte saaks olla käendaja, kodanikuportaali väljavõtte, et isiku kohta puuduvad täitemenetlused. Kontoga tutvudes ja tuvastades, et konto kohaselt omab ettevõte head käivet, andis kannatanu laenu ja kandis selle üle OÜ X. kontole. Tähtajaks laenu ei tagastatud ja kannatanu pöördus maakohtusse kahju hüvitamiseks, saades positiivse lahenduse, summa on tsiviilkohtu poolt välja mõistetud. Novembris 2016 tekkis tal kahtlus esitatud kontoväljavõtte ehtsuses ja põhjalikuma vaatluse käigus ta avastaski, et väljavõtte PDF-faili oli töödeldud. Samuti avastas ta, et ka täitemenetluste puudumise tõend oli võltsitud samal moel – faili töödeldes.
3. 20.09.2016 pöördus T.R. poole S.P. ja väljendas soovi väikelaenu, nimelt 1000 euro, saamiseks. Ta esitas kontoväljavõtte, täitemenetluste puudumise tõendi ja koopia ID- kaardist. Hiljem sai ta n.ö õigelt S.P. lt teada, et tegelikult pöördus tema poole M. Buht, kes teatas, et ta oskab ajada laenu saamise asju, ta teeb kõike ise ja selle eest soovib endale 300 eurot. S.P. väitis, et kannatanuga suhtles tegelikult M. Buht ja e-post, millega suheldi kannatanuga, ei ole tegelikult S.P. oma. S.P. kinnitas kannatanule, et ta ise ei teadnud, et M. Buht kasutab võltsitud dokumente laenu saamiseks.
4. 10.08.2016 pöördus kannatanu poole V.K. . Esinesid kõik samad asjaolud. Eksitusse viimiseks kasutati V.K. võltsitud kontoväljavõtet ja kasutati e-posti, mida tegelik V.K. ei ole kunagi kasutanud. Ka siin andis ta laenu 1000 eurot. Talle on teada, et sellest 300 eurot sai endale M. Buht. Kannatanu väidab, et ta vestles hiljem tegeliku V.K. ga, kes andis talle selgitusi. Kannatanule oli edastatud ka vastav kirjavahetus V.K. ja M. Buhti vahel, millest nähtus, kuidas M. Buht korraldab laenu küsimist ja milliseid võltsandmeid tuleb esitada.
5. 28.09.2016 pöördus kannatanu poole R. L ja soovis 1000 eurot laenu. Skeem oli ka sel korral sarnane ehk laenu taotlemisel esines isik kui kõlblik taotleja ja esitati võltsitud kontoväljavõte. Kannatanu vestles hiljem ka R.L. ga, kes tunnistas talle tegu ja selgitas, kuidas M. Buht tegutses. R. L ei oleks laenu saanud, kui M. Buht ei oleks vormistanud kõiki dokumente ja esitanud töödeldud kontoväljavõtet. 4
6. V.K. ja R. L olid teadlikud M. Buhti tegevustest – R. L andis ise allkirja taotlusele ja V.K. kinnitas oma allkirjaga, et kõik esitatud andmed on õiged.
7. Maksekorralduse teatisest nähtub, et 23.06.2016 kandis T.R. OÜ-le X. üle laenu summas 300 eurot (tl 20, I kd).
8. Kannatanu ja M. Buhti kirjavahetusest nähtub, et M. Buht kinnitab, et ta oli isik, kes esitas kontoväljavõtted laenu saamiseks, kuid ta ei tea, kuidas neid töödeldakse ning ta ei ole milleski süüdi (tl 27-28, I kd).
9. Kannatanu ja R.L. kirjavahetusest nähtub, et R. L pöördus kannatanu poole 28.09.2016 ja soovis saada 1000 eurot laenu (tl 29-33, I kd).
10. Maksekorraldus, millest nähtub, et B. J (kannatanu abikaasa) kandis R.L. le üle laenu summas 1000 eurot (tl 44, I kd).
11. Kannatanu ja R.L. kirjavahetus, milles R. L tunnistab, et ta andis ID-kaardi koopia, kontoväljavõtte ja täitemenetluse tõendi M. Buhtile, aga ei teadnud, et seda võltsitakse. Oma kaasabi eest küsis M. Buht R.L. lt 300 eurot (tl 45-73, I kd), kuid R. L tunnistab, et ta ei ole M. Buhtile tegelikult 300 eurot üle kandnud, kuigi laenu sai kätte (tl 54, I kd).
12. Kannatanu ja S.P. kirjavahetus, millest nähtub, et S.P. pöördus 20.09.2016 kannatanu poole ja soovis laenu 3000 eurot, kannatanu vastas, et tagatiseta laen on 300-1000 eurot (tl 77, I kd).
13. Maksekorraldus, millest nähtub, et B. J (kannatanu abikaasa) kandis V.K. le üle laenu summas 1000 eurot (tl 127, I kd).
14. OÜ Teenus vastus, millest nähtub, et M. Buht viibis Avinurme Hostelis ajavahemikul 21.09.2016 – 03.11.2016 ja tal oli kasutada internet (tl 172, I kd).
15. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi R.L. , S.P. ja OÜ X. kannatanu poolt menetlejale esitatud kontoväljavõtteid ning samade isikute suhtes menetleja poolt pangast saadud kontoväljavõtteid. Vaatluse käigus tuvastati, et dokumendid ei ole identsed ehk kannatanu poolt esitatud kontoväljavõtted on sisult muudetud (tl 209-210, I kd).
16. Tunnistajate E. K ja A. K ütlustest nähtub, et M. Buht on nende tuttav, kes palus neilt luba kasutada kontot, kuhu saaks raha üle kanda. A. K võttis mitmel korral raha välja ja andis M. Buhtile (tl 219-224, I kd).
17. Kahtlustatavana ülekuulatud V.K. ütlustest nähtub, et laenu saamiseks andis ta oma kontoväljavõtte ja ID- kaardi koopia M. Buhtile. Isik väitis, et tal on selline programm, millega saab edukalt laenu. V.K. saigi laenu ja sellest 300 eurot andis M. Buhtile kui tasu teenuse eest (tl 226-227, I kd).
18. Kahtlustatavana ülekuulatud R.L. ütlustest nähtub, et tema suhtles isikuga, kes kontakteerus temaga e-posti teel ja aitas teda laenu taotlemisel. See isik tegeleski dokumentide esitamisega. Ta edastas sellele isikule ID-kaardi koopia ja kontoväljavõtte. Ta sai aru, et midagi on valesti. Teatud aja pärast saigi ta kontole 1000 eurot laenu. See isik helistas, veendus raha saamises ja küsis tasu, mis lepiti kokku 300 eurot peale, kuid ta ei kandnud sellele isikule raha (tl 230, I kd).
19. Kahtlustatavana ülekuulatud S.P. andis ütlusi, millest nähtub samasugune skeem – ID-kaardi koopia ja kontoväljavõte edastatakse isikule ja hiljem saabub kontole laen summas 1000 eurot, milles eest küsib isik tasu 300 eurot. Raha edastati isiku palvel kontole, mis edastati e-posti teel (tl 232-233, I kd).
20. Maakohus leidis, arvestades eespool toodud tõendeid, et on võimalik järgida M. Buhti kasutatud varalise kasu saamisele väljatöötatud skeemi. M. Buht on andnud kohtueelsel uurimisel 5 ütluseid, milles ta tunnistas, et saades isikutelt dokumendid, asus ta neid töötlema ehk muutis kontoväljavõtete sisu selleks, et klient-kontoomanik oleks laenuandjale sobiv. Samuti, arvestades süüdistatava poolt kohtuistungil väljendatud süü omaksvõttu, on usaldusväärselt tõendatud, et M. Buhti eesmärgiks oli saada varalist kasu. Selleks lõi ta asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse kannatanule, nimelt esinedes laenutaotlejana, kes ta tegelikult ei olnud, presenteeris taotluses näidatud isikut maksevõimelisena kliendina, mis ei vastanud tõele, ja viis sellega laenuandja ehk kannatanu eksitusse (tl 235-236, I kd). Kasu saamise eesmärgile osutab asjaolu, et iga kuriteoepisoodi osas oli M. Buhti poolt tasuna küsitud rahasummaks 300 eurot, mille ta saigi, välja arvatud R.L. puhul. M. Buht tunnistas kahtlustatavana antud ütlustes, et ta soovis teenida raha. Vaidlust ei ole faktilises asjaolus, et igal korral on kannatanu laenutaotluse rahuldanud, olles viidud eksitusse, ja selle tõttu kandnud kuriteo tagajärjel kahju. M. Buhti teod vastavad

§ 209lg 2 p 1 koosseisule.

25. M. Buhtile on lisaks esitatud süüdistus

§ 209lg 2 p 5 alusel.

Lisaks süüdistatava poolt süü omaksvõtule on M. Buhti poolt nimetatud kuriteo toimepanemine usaldusväärselt tõendatud ka kannatanu M.V. ütlustega, millest nähtub, et ta leidis leheküljelt www.soov.ee kuulutuse, kus müüdi mobiiltelefoni ja võttis müüjaga ühendust. Müüja e-posti aadress oli XXX. Mobiiltelefoni hinnaks oli 303 eurot. Müüja esines kui M. Buht, ettevõtte juhatuse liige. M. Buht esitas arve ning palus raha kanda A. B. Müüja lubas, et samal päeval paneb ta telefoni Smartposti. Telefoni ei saabunud. Raha kandis kannatanu üle 28.08.

1. Edasi suhtlesid temaga vanemad ja sotsiaalvõrgu kaudu said nad teada, et tegemist on korduvalt inimestele probleeme tekitanud petturiga. Kusjuures M. Buht tõi ka vabandusi, selgitas, et toimus väike viivitus ja lubas raha tagastada ning esitas isegi maksekorralduse raha tagastamise kohta. Kannatanu on kindel, et ka see maksekorraldus on võltsitud, sest raha ei ole laekunud (tl 5, II kd).
2. Kannatanu ja XX kirjavahetus, mis kinnitab täielikult kannatanu ütlusi toimunu kohta (tl 6-13, II kd).
3. X. OÜ poolt esitatud arve summas 302.99 eurot, mobiiltelefon (tl 14, II kd).
4. Maksekorralduse teatis, millest nähtub, et 04.09.2016 tagastab M. Buht raha summas 300 eurot M.V. arvele (tl 30, II kd).
5. A. B. konto väljavõte, mis esitati panga poolt menetleja päringule, millest nähtub, et 28.08.2016 tegi M.V. ülekande summas 303 eurot ja samal päeval võeti raha pangaautomaadist välja (tl 37, II kd).
6. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas M. Buht, et tal tekkis mõte raha teenida ning ta pani ülesse telefoni müügi kuulutuse. See telefon oli ka tegelikkuses olemas ja töökorras. Kui raha oli üle kantud, sai ta raha kätte A. B, kes oli selle pangaautomaadist välja võtnud. Telefoni ta ostjale ei saatnud. Kahtlustatav tunnistas, et „näiliselt nii-öelda“ tegi ta tagasimakse panga kaudu ja selgitas menetlejale, kuidas on võimalik täita maksekorraldust ja esitada see täidetud kohustuse tõendamiseks – enne maksekorralduse kinnitamist on võimalik teksti alla laadida ja jätta korraldus tegelikult kinnitamata (tl 46-47, II kd).
7. Tunnistaja A. B kinnitab, et M. Buhti palvel võttis ta oma kontolt välja talle teise isiku poolt ülekantud raha (tl 56-57, II kd).
8. Varalise kasu saamise eesmärk on tõendatud kahtlustatava ja kannatanu ütlustega ning esitatud kirjavahetustega, millest nähtub, kuidas M. Buht suhtleb kannatanuga, suunates viimast võimalikult kiiresti raha ülekannet tegema. Ei esine ühtegi mõistlikku põhjust, miks pidi M. Buht jätma telefoni kannatanule saatmata, kui tal oleks selleks tõeline soov. Telefoni saatmata jätmine ja õigustuste otsimine (kannatanu vend helistas ja ähvardas –tl 46-47, II kd) osutab kindlalt sellele, et süüdistatava eesmärgiks oli varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest 6 ebaõige ettekujutuse loomise teel. Selleks kasutas süüdistatav avalikkusele pöördumist ehk pani ülesse kuulutuse portaalis www.soov.ee, mis on suunatud avalikkusele ja igaühele. Vaidlust ei ole selles, et kannatanule on tekitatud materiaalne kahju, kuna kannatanu kandis raha reaalselt üle. Süüdistatava tegu vastab

§ 209lg 2 p 5 koosseisule.

33. Kokkuvõtvalt pani M. Buht toime viis kelmuse episoodi ja tema teod tuleb kvalifitseerida

§ 209lg 2 p 1 ja 5 järgi.

1. M. Buht pani teod toime ettekavatsetult. Süüdistatava ütlustest ja tõendite kogumist nähtub, et süüdistatav seadis eesmärgiks varalise kasu saamise, milleks ta astus samme kannatanute või muude isikutega suhtlemiseks, püüdes tekitada kannatanule veendumust, et ta soovib sooritada reaalset müügitehingut (M.V. episood). Samuti, soovides kannatanutes tekitada veendumust, et isikud, kelle nimelt ta esines, on maksevõimelised kliendid ehk laenukõlblikud. M. Buht soovis varalise kasu saamist, kuna tal oli teiste isikutega saavutatud kokkulepe, et osa saadud laenust on talle tasu n.ö vahendamise eest.
2. Samuti on nimetatud tõendite ja süüdistatava süü omaksvõtuga usaldusväärselt tõendatud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas tegeles süüdistatav dokumendi võltsimisega. Nimelt töötles M. Buht Foxit Advanced PDF editoriga pangakonto väljavõtted neljas episoodis, muutes nende sisu sissetulekute ja väljaminekute osas, mille tagajärjel oli võimalik omandada õigust – saada laenu, sest võltsimisega saavutati isiku „maksevõimekus“. Antud teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 344lg 1 järgi.

1. Maakohus leiab, et pangakonto väljavõte on dokument ehk kandja, mis sisaldab informatsiooni. Antud juhul omas dokument õiguslikku tähendust, kinnitades dokumendis nimetatud isiku maksevõimet. Vaidlust ei ole selles, et dokument – pangakonto väljavõte – oli süüdistatava poolt elektroonilisi võimalusi kasutades võltsitud. Vaidlust ei ole ka selles, et võltsimine oli vajalik selleks, et omandada õigust – nimelt õigust saada laenu, mis oli võimalik üksnes maksevõimelise taotleja puhul.
2. M. Buht pani võltsimisteod toime otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, võltsib dokumenti ning soovis seda, kuna pärast võltsimist edastas ta võltsitud dokumendid kannatanule.
3. Samuti on nimetatud tõendite ja süüdistatava süü omaksvõtuga usaldusväärselt tõendatud, et süüdistatav kasutas teadvalt võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi. Nimelt esitas süüdistatav, kasutades teiste isikute e-posti aadresse, kannatanu T.R. elektrooniliselt pangakonto väljavõtte, seda neljal korral, olles neid eelnevalt võltsinud, soovides jõuda selleni, et kannatanu väljastaks laenu, kolmel korral 1000 eurot, ühel korral 300 eurot. Antud teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 345lg 1 järgi.

1. M. Buht pani need teod toime ettekavatsetult ehk isik seadis eesmärgiks omandada õigust laenu saamisele ja pidas varalise kasu saabumist võimalikuks, sest on teinud selleks vajalikud toimingud – võttis ühendust kannatanuga, pidas temaga kirjavahetust ja esitas võltsitud dokumendi.
2. Kannatanu M.V. seaduslik esindaja R. V esitas tsiviilhagi summas 303 eurot (tl 31, II kd). Süüdistatav on tsiviilhagi omaks võtnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et süüdistatav pani kannatanu M.V. suhtes toime kelmuse ja kahju on tekitatud kuriteo tagajärjel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 7
3. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4. Maakohus märgib, et kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist (tsiviilhagi õigeksvõtu korral) toetab ka Riigikohtu seisukoht (RKKKo nr 3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09). Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi summas 303 eurot täies mahus lähtudes VÕS § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p
6. Kogu kohtueelse uurimise ja maakohtus toimunud istungi käigus väljendas süüdistatav vähemalt sõnalist kahetsust. Maakohus arvestas kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 44.

§ 209lg 2 järgi on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 5 aastat.

Seega on sanktsiooni keskmine määr 3 aastat vangistust. Maakohus leidis, et süüdistatava süü on

§ 209

lg 2 p 1 ja 5 toimepandud kuritegudes alla sanktsiooni keskmise määra, kuid samas ei saa väita, et see oleks väheoluline. Süüdistatav pani toime viis kelmuse episoodi. Kuriteod on toime pandud ettekavatsetult. Igas episoodis on kuriteo järgselt saabunud ka reaalne tagajärg – varaline kahju, mida ei ole hüvitatud. Ühes episoodis oli kannatanuks alaealine, mis teatud määral suurendab isiku süüd. Nelja episoodi puhul on süüdistatav saanud varalist kasu summas 1200 eurot, mis iseenesest ei ole suur summa ega suurenda isiku süüd üle sanktsiooni keskmise määra. Ühes episoodis tekitati kannatanule varalist kahju, kuid raha ei jõudnud süüdistatavani temast mitteolenevatel asjaoludel. Süüdistatav on tegutsenud kuriteoepisoodides intensiivselt, lühikese ajal jooksul. Isikul oli kuritegude toimepanemiseks välja töötatud skeem, mille realiseerimisse kaasas ta teisi isikuid. 45.

§ 344

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Keskmine sanktsiooni määr on seega 6 kuud vangistust. Maakohus leidis, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Isikul ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuid, millest saaks rahalist karistust mõistliku aja jooksul täita. Isikut on väärteokorras rahatrahvidega korduvalt karistatud ja karistusi ei ole täidetud. Samuti on süüdistatavat varasemalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, mis näitab, et isiku mõjutamine rahalist laadi karistusega ei ole teostatav, sest majandusliku heaolu puudumise tõttu jääks mõju olematuks. Maakohus leidis, et süüdistatavat tuleb karistada

§ 344lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest vangistusega.

Maakohtu hinnangul on süüdistatava süü

§ 344lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises keskmine.

Isik pani toime pangakonto väljavõtte võltsimise neljal korral. 46.

§ 345

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Keskmine sanktsiooni määr on 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Rahalise karistuse mõistmine ei ole eeltoodud motiividel põhjendatud. Maakohus leidis, et süüdistatavat tuleb karistada

§ 345lg 1 järgi vangistusega.

Maakohus leidis, et süüdistatava süü

§ 345lg 1 järgi toimepandud kuritegudes on alla keskmise.

Süüdistatav kasutas laenu saamiseks tema poolt teadvalt võltsitud pangakonto väljavõtet neljal korral. 47.

§ 209

lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod on teise astme kuriteod. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus süüdistatava isikut.

1. Maakohus leidis, et kuigi süüdistatav on väljendanud sõnalist kahetsust, mis kergendab isiku karistust, näitab isiku eelnev elukäik, et varavastaste kuritegude toimepanemine on muutunud isiku elustiiliks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist juhuslikku laadi kuritegudega. Isiku karistusregistrist nähtub, et isikut on varasemalt neljal korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sellest kolmel korral kelmuse toimepanemise eest, kahel korral dokumendi võltsimise ja selle kasutamise eest. Isiku kuritegelik karjäär on alanud 2012 a. Seega 8 kestnud vähemalt neli aastat, v.a kui isik kandis kinnipidamiskohas karistust. Korduvad vangistused ja kahel korral kohaldatud kriminaalhooldus (karistusest tingimuslik vabastamine ja vangistusest ennetähtaegne vabastamine ) ei osutanud süüdistatavale piisavat mõju. Ta jätkas varavastaste kuritegude toimepanemisega. Maakohtul ei ole andmeid, et isik oleks asunud sellisele tööle, mis annaks talle võimaluse teenida seaduslikult, misläbi oleks uute kuritegude toimepanemis risk vähenenud. Vastupidi, olles osaühingu juhatuse liige, kasutas ta osaühingu pangakonto väljavõtet kuriteo toimepanemiseks (22.06.2016 episood). Ilmekas on ka asjaolu, et viibides vabaduses pärast Viru Maakohtu 30.06.2016 otsuse tegemist ja olles karistatud reaalse vangistusega, ei läinud isik vabatahtlikult kinnipidamisasutusse karistust kandma, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks. Kuni kinnipidamiseni nimetatud kohtuotsuse alusel on isik toime pannud hulga kuritegusid. See iseloomustab süüdistatavat sügavalt negatiivselt.
2. Kohtuvaidlustes asus kaitsja seisukohale, et arvestades kohtupraktikat ei peaks isikule mõistetav karistus olema range. Maakohus nõustus, et karistuse mõistmisel ei saa kohtupraktikat jätta tähelepanuta. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, isiku süü suurust ja süüdistatava isikut, ei pea maakohus põhjendatuks, et isikule mõistetaks sanktsiooni miinimumpiiri lähedane karistus. Miinimummäära lähedane karistus ei vastaks maakohtu hinnangul karistuse eesmärkidele, milleks on mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmine. Analüüsides kuritegude asjaolusid, isiku süü suurust ja tema isikut, on maakohus veendunud, et minimaalse karistuse määra puhul ei ole alust loota karistuse eesmärkide saavutamist, s.o et õiguskord saaks kaitstud ja isiku kuritegeliku elu intensiivsus väheneks. 30.06.2016 otsusega on isikut kelmuse eest karistatud minimaalse ühe aastase vangistusega ja vaatamata sellele jätkas ta ka pärast kohtuotsuse tegemist samalaadsete kuritegude toimepanemisega kuni peeti tagaotsitavana kinni.
3. Arvestades süüdistatava karistust kergendava asjaoluna kahetsust, isiku süü suurust alla keskmise ning süüdistatava isikut, leidis maakohus, et süüdistatavat tuleb karistada 22.06.2016 toimepandud

§ 209

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo eest (1 episood) vangistusega 1 aasta,

§ 344

lg 1 järgi – vangistusega 2 kuud,

§ 345lg 1 järgi – vangistusega 3 kuud.

Kuritegude kogumi eest, mis on toime pandud 22.06.2016 ehk enne Viru Maakohtu 30.06.2016 otsust, tuleb

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista M. Buhtile 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Kr

MS § 238 lg 2 alusel ja

§ 64lg 1 järgi mõistetud karistust vähendatakse ühe kolmandiku võrra, mõistes M.

Buhtile karistuseks 10 kuud vangistust. 51. Kohtuotsuste kogumi eest tuleb M. Buhtile mõista

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus Viru Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud kandmata karistusega, s.o 2 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõista M. Buhtile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust. 52. Arvestades süüdistatava karistust kergendavat asjaolu, kahetsust, isiku süü suurust alla keskmise ning süüdistatava isikut, leidis maakohus, et süüdistatavat tuleb karistada pärast Viru Maakohtu 30.06.2016 otsuse tegemist toimepandud episoodide eest

§ 209

lg 2 p 1 ja 5 järgi ettenähtud kuriteo eest (4 episoodi) vangistusega 2 aastat ja 6 kuud,

§ 344

lg 1 järgi (3 episoodi) – vangistusega 6 kuud,

§ 345lg 1 järgi (3 episoodi) - vangistusega 8 kuud.

Kuritegude kogumi eest

§ 64lg 1 järgi tuleb karistusena mõista 3 aastat vangistust.

Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Sellele tuleb

§ 65

lg 2 alusel liita Viru Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust ning mõista M. Buhtile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Seadus ei näe ette

§ 65lg 1 või lg 2 järgi mõistetud liitkaristuste vähendamist Kr

MS § 238 lg 2 alusel.

1. Liitkaristuse kandmise alguseks lugeda 04.02.2017 ehk kuupäev, millal süüdistatav on 9 alustanud Viru Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmist.
2. Maakohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. Üheski kuriteos ei ole isik õigeks mõistetud, seega ei ole alust jätta osa kulusid proportsionaalsuse põhimõtte alusel riigi kanda.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Maakohus leidis, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud pikaajalise vangistusega ja kuigi vanglas on isik kohustatud töötama, kui ta on tööle määratud, on reaalne olukord selline, et kinnipidamisasutuses ei ole kõik vangid tööga hõivatud või on tööst saadavad sissetulekud madalad. Sellises olukorras leidis maakohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest mõistlik osa riigi kanda. Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult leidis maakohus, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi tasu 292,80 eurot.
4. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 705 eurot. Maakohus leidis, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 705 eurot sundraha ja 292,80 eurot kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest.
5. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata kohtukulude 997,80 eurot tasumine 12 kuu jooksul, sest vangistusega karistatud isiku puhul on sellise summa maksmine ühekordselt üle jõu. Kaitsja apellatsioon
6. Süüdistatava kaitsja vadv A. Tooming vaidlustab maakohtu otsuse M. Buhtile mõistetud karistuse osas ja taotleb otsuse tühistamist seoses mõistetud karistuse mittevastavusega kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ning uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
7. Vastavalt

§-le 56 lg 1 arvestatakse karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kaitsja hinnangul ei võtnud maakohus karistuse mõistmisel piisaval määral arvesse, et M. Buht tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses toimepandut. Süü tunnistamine ning kohtueelses menetluses ja kohtus väljendatud kahetsus kinnitab, et vaatamata varasemale karistatusele samaliigiliste kuritegude eest on M. Buht oma varasema käitumise ümber hinnanud ja teinud enda jaoks vastavad järeldused. Samuti ei võtnud maakohus arvesse, et süüdlase karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.
2. Karistus peab olema seaduspärane ja proportsionaalne toimepandud teo raskuse ja süü suurusega. Antud kriminaalasjas karistust mõistes on maakohus seda põhimõtet eiranud. Vaatamata sellele, et kohus on otsuses mitmel korral rõhutanud, et M. Buhti süü suurus nii

§ 209

kui § 344 ja § 345 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on keskmine ja alla keskmise, on maakohus karistuse mõistmisel võtnud lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmisest kõrgema, mitte aga keskmise või keskmisest madalama määra. 62. Alusetult on maakohus lugenud teatud määral süüdlase süüd suurendavaks asjaoluks selle, et ühes episoodis oli kannatanuks alaealine. Seda, millele maakohus selle järelduse tegemisel tugineb, kohtuotsusest ei selgu. 63.

§ 209

2 p 1 ja 5 kontekstis on kohus märkinud, et nelja episoodi puhul on süüdistatav varalist kasu saanud kokku 1200 eurot, „mis iseenesest ei ole suur summa ega suurenda isiku 10 süüd üle keskmise“. Selle paragrahvi järgi on karistusena ette nähtud vangistus 1-5 aastat. Sellele vaatamata on maakohus võtnud sanktsiooni keskmiseks määraks ja seega karistusmäära lähtepunktiks 3 aastat, mis on üle keskmise määra ja süü suurust arvesse võttes ebaproportsionaalne.

1. Kaitsja arvates on maakohus Riigikohtu poolt aktsepteeritud karistuse mõistmise metoodikat rakendanud selles kriminaalasjas üksnes osaliselt ning on M. Buhtile karistuse mõistmisel võtnud lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa sanktsiooni (§ 209 lg 2 p 1, 5) keskmisest kõrgema määra, kohaldades sellega ebaõigesti materiaalõigust. Süüdistatava apellatsioon
2. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava M. Buhti apellatsioon sisaldab väga palju alternatiive taotluste osas. Nii soovib ta ringkonnakohtu poolt tõenditele uue hinnangu andmist, maakohtu otsuse tühistamist ja enda täielikku või osalist õigeksmõistmist. Kui seda ei rahuldata, siis asi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus ja seal alustada lepitusmenetlust. Kui eelmisi taotlusi ei rahuldata, siis mõista talle kergem karistus. Samuti palub ta ennast vabastada menetluskulude tasumisest, sest tal puuduvad võimalused nende tasumiseks.
3. Tõendite osas ta palub kontrollida, kas need on saadud seaduslikul teel ja kas neid saab kasutada tema vastu. Ta leiab, et T.R. pole mingi kannatanu, vaid tegeles antud asjas ebaseadusliku jälitustegevusega ning tunnistajate ähvardamisega, et need M. Buhti süüstaksid. Lisaks olevat T.R. väljapressija, sest nõuab kõigilt raha ja ähvardab vanglaga. Maakohus olevat valesti hinnanud M. Buhti poolt kohtulikul eeluurimisel antud ütlusi, sest tegelikult ta nii ei rääkinud, nagu seal kirjas on. Üldse olevat maakohus tõendeid valesti hinnanud ja ta alusetult süüdi mõistnud. Nii näiteks pole kindlaks tehtud, kust e-kirjad T.R. saadeti ja kes need saatis. Seega pole ka teada, kes dokumente võltsis ja neid esitas.
4. M. Buht leiab, et talle mõisteti liiga range karistus. Maakohus märkis, et tema süü ei ole üle keskmise, aga karistuse mõistis ikkagi üle keskmise sanktsiooni. Ta leiab, et kelmuse sanktsiooni keskmine on 2,5 aastat, aga maakohtul on selleks 3 aastat. Ta toob välja teiste isikute kohtuotsuseid, kellel on hulga rohkem kelmuse episoode ja suur kahju ning kes liitkaristuse said väiksema kui see M. Buhtile mõisteti. See ei olevat tema suhtes õiglane kohtupidamine. Seda näitavat maakohtu otsusese märgitu, et M. Buhti karistuse kandmise algus on 04.02.2017, kuigi ta kannab karistust juba alates 03.11.2016, s.o hulga varem.
5. M. Buht leiab, et arusaamatu on maakohtu otsustus jätta menetluskulud 292,80 eurot riigi kanda, aga samas nõutakse temalt täpselt sama summa sisse. Kuna ta peab nüüd neli ja pool aastat vangis olema, siis pole tal võimalik menetluskulusid tasuda ja ta palub neid temalt üldse mitte välja mõista. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja kõigi materjalide, sh kohtuistungite protokollide, maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsioonidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
7. Mingit alust kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks antud asjas ei esine. Ringkonnakohus ei tuvastanud sellekohaseid KrMS § 339 lg-s 1 või 2 näidatud rikkumisi.
8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tegemist on lühimenetlusega. Seega tõendite hindamisel maakohtus arvestati KrMS §-de 233 lg 1 kohaselt toimikus sisalduvaid tõendeid ja § 237 lg 4 ja 5 kohaselt kohtulikul arutamisel toimunut ning ainult neist saab lähtuda ka 11 ringkonnakohus. Selles seisnebki tõendamise eripära lühimenetluses.
9. Kohtupraktika kohaselt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses (RKKKo nr 3-1-1-79-10 p 10.1). Seetõttu ringkonnakohus võtab aluseks M. Buhti poolt maakohtus antud ütlused ja seisukohad ning ei saa arvestada tema apellatsioonis toodud uusi, maakohtus öeldule vastupidiseid, väiteid.
10. Kohtupraktikas on märgitud sedagi, et mistahes lihtmenetlusega vabatahtlik nõustumine tähendab süüdistatavale vältimatult enda teatud õigustest loobumist. Sellise nõustumise põhjused võivad olla erinevad, kuid süüdistatavat võib kallutada lühimenetluse kasuks otsustama ka KrMS § 238 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt vähendatakse lühimenetluses süüdi tunnistamise korral süüdistatava karistust automaatselt 1/3 võrra (RKKKo nr 3-1-1-98-13 p 12.2).
11. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et M. Buht nõustus lühimenetlusega ja sisuliselt tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Ta vaidlustas ainult seda, et viibis 10.
12. ja 20.
13. Avinurme Hostelis ning ta ei ole saanud R.L. lt 300 eurot. Peale muudetud süüdistusakti saamist M. Buht tunnistas oma süüd, kuid väitis endiselt, et ta ei ole saanud R.L. lt 300 eurot. Enda uuesti ülekuulamist ta ei soovinud (II kd lk 104-105 ja 117).
14. Oma apellatsioonis on aga M. Buht asunud sisuliselt uusi ütlusi andma, vaidlustades süüdistuse tõendatust (vt käesoleva otsuse p 66). Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis ringkonnakohtul puudub alus neid uusi väiteid käsitleda (vt käesoleva otsuse p-d 71-72).
15. Mis puutub M. Buhti poolt maakohtus esitatud ja apellatsioonis korratud väitesse, et ta ei ole saanud R.L. lt 300 eurot, siis seda on maakohus käsitlenud. Maakohtu otsuse lk 8 ja 10 nähtub, et R.L. ütluste kohaselt ta ei maksnud M. Buhtile mingit raha, kuigi viimane tahtis temalt nn vaevatasuna 300 eurot. Seega maakohus tuvastas, et M. Buht seda raha ei saanud.
16. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus M. Buhti täielikuks või osaliseks õigeksmõistmiseks väidetava süü tõendamatuse tõttu.
17. Maakohus on nõuetekohaselt hinnanud kõiki toimikus sisalduvaid tõendeid ning näidanud, kuidas need kinnitavad M. Buhtile esitatud süüdistusi (vt käesoleva otsuse p-d 6-39). Ringkonnakohus leiab, et kõik tõendid on saadud seaduslikul teel ja on lubatavad KrMS § 63 mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
18. Mõlemas apellatsioonis on vaidlustatud mõistetud karistus, leides, et see on liiga range.
19. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus M. Buhti karistuse kergendamiseks.
20. Maakohus ei ole eksinud, kui võttis

§ 209

lg 2 eest ettenähtud sanktsiooni keskmiseks 3 aastat vangistust, sest karistusel vahemikus 1-5 aastat ongi keskmine 3 aastat, mitte 2,5 aastat, nagu apellatsioonides väidetakse. Maakohus järgis ka seda, et lugedes süü mitte eriti suureks, mõistiski

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 5 järgi karistuse alla sanktsiooni keskmist, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna M. Buht mõisteti süüdi ka

§-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi, siis kuritegude kogumi eest oli õigustatud mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mis samas vastab kelmuse kui kõige raskema kuriteo sanktsiooni keskmisele. Kuna M. Buhtil oli kandmata talle Viru Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud 2 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust, siis tuli see

§ 65lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele.

1. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud M. Buhtile karistuse mõistmist (vt käesoleva otsuse p-d 43-52). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
2. Kaitsja on leidnud, et alusetult on maakohus lugenud teatud määral süüdlase süüd suurendavaks asjaoluks selle, et ühes episoodis oli kannatanuks alaealine. Ringkonnakohus 12 leiab, et maakohus õigustatult seda asjaolu süü suuruse juures hindas, sest pakkudes müüa mobiiltelefoni, omamata kavatsust seda tegelikult müüa ning saades selle eest 303 eurot ning jättes selle alaealisele kannatanule tagastamata, M. Buht taolise käitumisega kuritarvitas alaealise usaldust ostu-müügi lepingute seadusliku toimumise suhtes.
3. Kaitsja on veel leidnud, et kuna M. Buht kelmuste läbi sai kasu ainult 1200 eurot, siis sellest lähtudes on ka mõistetud karistus liiga range. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus õigustatult märkis, et süüdistatav tegutses kuriteoepisoodides intensiivselt, lühikese ajal jooksul. Tal oli kuritegude toimepanemiseks välja töötatud skeem, mille realiseerimisse kaasas ka teisi isikuid. Maakohus leidis, et isiku eelnev elukäik näitab, et varavastaste kuritegude toimepanemine on muutunud tema elustiiliks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist juhuslikku laadi kuritegudega. Isiku karistusregistrist nähtub, et teda on varasemalt neljal korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sellest kolmel korral kelmuse toimepanemise eest, kahel korral dokumendi võltsimise ja selle kasutamise eest. Isiku kuritegelik karjäär on alanud 2012 a. Seega kestnud vähemalt neli aastat, v.a kui isik kandis kinnipidamiskohas karistust. Korduvad vangistused ja kahel korral kohaldatud kriminaalhooldus (karistusest tingimuslik vabastamine ja vangistusest ennetähtaegne vabastamine ) ei osutanud süüdistatavale piisavat mõju. Ta jätkas varavastaste kuritegude toimepanemisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
4. Ringkonnakohus märgib, et alust M. Buhti karistuse kergendamiseks ei anna ka tema viited teiste isikute kohtuotsustele, keda analoogsete kuritegude eest väidetavalt kergemini karistati, kuigi seal oli episoode rohkem ja tekitatud kahju hulga suurem. Ringkonnakohus märgib, et iga isiku karistamine on individualiseeritud. Ringkonnakohus leiab, et kuna M. Buhti on aastatel 2012-2016 korduvalt karistatud kelmuste ja ka teiste kuritegude toimepanemise eest, kuid sellele vaatamata ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, on igati õigustatud maakohtu järeldus, et varavastaste kuritegude toimepanemine on muutunud tema elustiiliks. Kuna tal oli eelmist karistust kanda 2 aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust, siis käesoleva otsusega kuritegude kogumi eest mõistetud 2 aastat vangistust on sellest vähem ning pole mingit alust väita, et see 2 aastat vangistust on liiga range karistus kolme erineva mitmeepisoodilise kuriteo eest.
5. Õige on M. Buhti osundus, et maakohus on oma otsuse lk 16 karistuse mõistmise alajaotuses valesti märkinud karistuse kandmise aja algusena 04.02.
6. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohtuotsuse resolutsioonis on M. Buhti karistuse kandmise aja alguseks õigesti märgitud 03.11.2016, siis ei ole tema olukorda raskendatud. Kriminaalasjast nähtub, et kuna M. Buht hoidus kõrvale talle Viru Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud vangistuse täitmisest, siis kuulutati ta 26.09.2016 tagaotsitavaks ja tabamisel tuli ta toimetada vanglasse karistust kandma. Ta peeti kinni 03.11.2016 ja toimetati vanglasse karistust kandma (II kd lk 63-67). Seega alates 03.11.2016 kannab ta eelmist karistust ja sama kuupäev on loetud ka talle käesoleva maakohtu otsusega mõistetud kohtuotsuste kogumis mõistetud karistuse kandmise aja alguseks. Järelikult maakohtu otsuse eelpool viidatud lk 16 olev kuupäev 04.02.2017 on ilmne trükiviga.
7. Seonduvalt menetluskulude kohta tehtud maakohtu otsustusega ringkonnakohus märgib, et see vastab asja materjalidele.
8. Maakohus märkis, et kuna tegi süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, siis kannab menetluskulusid süüdistatav ise. Üheski kuriteos ei ole teda õigeks mõistetud, seega ei ole alust jätta osa kulusid proportsionaalsuse põhimõtte alusel riigi kanda.
9. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Maakohus leidis, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud pikaajalise vangistusega ja kuigi vanglas on isik kohustatud töötama, kui ta on tööle määratud, on reaalne olukord selline, et kinnipidamisasutuses ei ole kõik vangid tööga hõivatud 13 või on tööst saadavad sissetulekud madalad. Sellises olukorras leidis maakohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest mõistlik osa riigi kanda. Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult leidis maakohus, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi tasu 292,80 eurot.
10. Ringkonnakohus märgib, et eelmises punktis nimetatud kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi tasu 292,80 eurot tuleneb vastavast kaitsjatasu 25.09.2017 taotlusest (II kd lk 120-122).
11. Maakohus leidis, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 705 eurot sundraha ja 292,80 eurot kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest, kokku seega 997,80 eurot.
12. Ringkonnakohus märgib, et eelmises punktis nimetatud kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 292,80 eurot tuleneb kaitsjatasu 05.07.2017 ja 31.08.2017 taotlustest vastavalt 194,40 ja 98,40 euro nõudes (II kd lk 77-79 ja 85-87).
13. Maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohtukulude 997,80 eurot tasumise 12 kuu jooksul, sest vangistusega karistatud isiku puhul on sellise summa maksmine ühekordselt üle jõu.
14. Oma apellatsioonis M. Buht märgib, et kuna ta peab nüüd neli ja pool aastat vangis olema, siis pole tal võimalik menetluskulusid tasuda ja ta palub neid temalt üldse mitte välja mõista.
15. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 180 lg 3 ei näe ette menetluskulude hüvitamisest täielikku vabastamist, vaid võimalik on osa neist jätta riigi kanda. Seda maakohus ka tegi, jättes 292,80 eurot riigi kanda. Ülejäänud summa tasumiseks määrati maksimaalne seaduses ettenähtud tähtaeg, s.o 1 aasta (vt käesoleva otsuse p-d 89 ja 93).
16. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25.09.2017 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
17. Menetluskulude nõuet vandeadvokaat A. Tooming ei ole apellatsioonimenetluses esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Maarika Kuusk 14 Tiit Lõhmus