Obsah (6)

§ 384§ 180§ 326§ 318§ 339§ 245

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1315 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Ma

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 28.11.2017 otsusega tunnistati Natalya Gushchina kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Teda karistati vangistusega 4 aastat. Kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 12.03.2015 otsusega mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 11.10.
2. 1.
3. Kohtuotsusega mõisteti N. Gushchinalt välja menetluskuludena 3764,78 eurot, mis kuulub tasumisele ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

§ 180

lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa tema menetluskuludest, s.o 1404 eurot, riigi kanda. 2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 3 samasisulist apellatsiooni N. Gushchina, kes palub tühistada kohtuotsuse temalt menetluskulude 3764,78 euro väljamõistmise osas ning

§ 180

lg 3 alusel vähendada menetluskulusid poole võrra, jättes 1882,39 eurot riigi kanda. Põhjenduseks tuuakse see, et summa on liiga suur ja tal puuduvad vahendid selle tasumiseks. Ringkonnakohtu seisukoht 3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. N. Gushchina on vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse ja palub osa sellest jätta riigi kanda, kuna ta pole maksevõimeline. 5.
2. Ringkonnakohus märgib, et kõik N. Gushchinalt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad 27.11.2017 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus N. Gushchina ja tema kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, temalt väljamõistetavate menetluskulude suurusega 3764,78 eurot, nende tasumisega ositi ühe aasta jooksul, ülejäänud menetluskulude riigi kanda jätmisega

§ 180

lg 3 alusel ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (XI kd lk 168-172). 5.

1. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt N. Gushchina vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu täielikult arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe (XI kd lk 162). 5.
2. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.4. Ringkonnakohus leiab, et N. Gushchina puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii -2- kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel.

Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisele.

Antud juhul apellatsioonis selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus N.

Gushchina apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik -3-