← Eesti

1-12-5975/143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. jaanuar 2018 1-12-5975 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Veljo Linnu (isikukood 35901046011) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus Veljo Lind Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. novembri
  6. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Veljo Linnu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 15% ning vägivalla- ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 23–40%.
  7. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. veebruari
  10. a otsusega tunnistati Veljo Lind süüdi karistusseadustiku (KarS) § 142 lg 2 p 1 järgi (sama tegu on praegu karistatav KarS § 141 lg 2 p 1 järgi) ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat ning 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks luges kohus
  11. mai
  12. Vangistuse lõpptähtpäev on
  13. november
  14. novembril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Linnu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud V. Linnu ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
  15. Tartu Maakohtu
  16. novembri
  17. a määrusega jäeti V. Lind karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et formaalsed eeldused V. Linnu KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. V. Lind on ära kandnud enam kui kaks kolmandikku talle mõistetud karistusest. Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et V. Lind on täitnud individuaalset täitmiskava, osalenud vangla majandustöödel ja viibib avavanglas. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et V. Linnu suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus ning tuvastatud rikkumine – kinnipeetav omas keelatud esemeid. Samuti ei ole kindlalt teada, kuhu V. Linnul on pärast vanglast vabanemist võimalik elama asuda. Korter, kuhu V. Lind soovib elama asuda, kuulub Suure-Jaani vallale ning vald ei ole omanikuna nõus teda sellesse korterisse sisse kirjutama. V. Linnu tütred ei näe võimalust võtta isa enda juurde elama. V. Lind on avaldanud soovi hakata vabanemisjärgselt tegelema mesindusega, kuid kindel töökoht V. Linnul puudub. Töö- ja elukoha otsimisel võib saada takistuseks kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine. V. Lind on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas kannab ta karistust teist korda. Mõlemal korral on V. Lindu karistatud seksuaalkuriteo eest. Kuriteo ajendiks on olnud sõltuvusprobleemid ning seksuaalne motiiv. Prokurör ega kinnipidamisasutus ei toeta V. Linnu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus nõustus nendega ja leidis, et süüdimõistetu puhul ei kaalu positiivsed asjaolud negatiivseid üles. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 15%. Uue seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 23–40%. V. Lindu iseloomustavad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. V. Linnu puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  18. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Lind, kes palub maakohtu määruse tühistada. V. Lind ei nõustu sellega, et kahe aasta jooksul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus tõusnud kahe protsendipunkti võrra. Tal ei ole vahepealsel ajal olnud karistusi, konflikte vanglatöötajate ega kaaskinnipeetavatega. Kõik ettenähtud programmid on V. Lind läbinud ning ta on osalenud ka majandusabitöödel. Samuti võttis V. Lind osa huviringi tööst. Alates
  19. septembrist 2017 viibib V. Lind avavaglas ning vangla on andnud positiivse iseloomustuse. Vabanemisjärgse elukoha puudumise kohta märgib V. Lind, et tal on vabanemisfondis raha ning ta üürib endale vabanedes korteri. Seniks kuni ta saab korteri üürida soovib V. Lind olla mõned päevad oma ema juures. Vanemad lubasid korteri leidmisega aidata ning V. Lindu toetada. Töökohta on vanglast võimatu otsida, kuid vabanedes soovib V. Lind hakata tegelema mesindusega. Isikut tõendava dokumendi puudumine ei ole vabastamisel takistuseks, kuna esimese asjana ajab ta dokumendid korda. V. Lind on nõus täitma kõiki kriminaalhooldaja ettekirjutusi – mitte tarvitama alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis, otsima töökoha või võtma end töötukassas arvele. Määruskaebusele lisas V. Lind Tartu Vangla
  20. augusti
  21. a otsuse tema kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamise kohta tulenevalt karistusaja lõpu lähenemisest.
  22. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  23. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse põhiosa tuleb muuta. 2

(4)
  1. V. Lind on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusajast. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
  2. Samas on nõuetekohaselt täitmata teine ennetähtaegse vabastamise formaalne eeldus – vabanemisjärgse elukoha olemasolu. Ringkonnakohus märgib, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7).
  5. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on V. Lind avaldanud soovi asuda mõneks päevaks elama oma ema juurde. V. Linnu ema elab koos elukaaslasega Suure-Jaani vallale kuuluvas kahetoalises korteris. Suure-Jaani vallavalitsus on Tartu Vanglale teatanud, et V. Lind ei saa vanglast vabanedes sellesse korterisse elama asuda (KoTo, tl 164). Määruskaebusest ega kohtuasja materjalidest ei nähtu ka ühtegi teist eluruumi, kus V. Linnul oleks võimalik eelduslikult katseaja lõpuni elada ja mille kohus saaks KarS § 76 lg 5 ls 2 ja § 75 lg 1 p 1 alusel määrata tema alaliseks elukohaks. Seega ei ole käitumiskontrolli kohaldamine V. Linnu puhul võimalik ja järelikult ei saa teda ka tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
  6. Kuigi V. Linnul on soov otsida endale pärast vanglast vabanemist üürikorter, ei ole määruskaebuses ega kohtuasja materjalides konkreetseid andmeid, mis viitaksid usutavalt arvestatavale tõenäosusele, et V. Lind leiab juba lähiajal alalise elukoha. Varem on V. Lind elanud juhututtavate ja sõprade juures, suvel ka looduses ning talvel paari päeva kaupa erinevates kohtades (KoTo, tl 158). Seetõttu ei ole usutav, et V. Lind suudaks leida endale enne vangistusaja lõppemist (
  7. novembril 2018) alalise elukoha ning seega ei ole põhjendatud kohustada vanglat vangistusseaduse § 76 lg 4 alusel esitama lühendatud tähtaja jooksul kohtule uuesti materjalid V. Linnu enne tähtaega tingimusliku vabastamise otsustamiseks.
  8. Sõltumata eeltoodust leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et isegi, kui V. Linnul oleks vabanemisjärgne elukoht, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, kuna selleks on täitmata KarS § 76 lg-st 4 tulenevad eeldused.
  9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. aprilli
  11. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). V. Lindu on kriminaalkorras karistatud kahel korral seksuaalkuritegude eest, viimase kuriteo pani ta toime 6-aastase lapse suhtes. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud sõltuvusprobleemid (alkoholi tarvitamine) ja seksuaalne motiiv. Nähtuvalt vangla iseloomustusest vähendab V. Lind enda süü suurust, ei tunnista täiel määral toimepandud kuritegu ja vähendab kannatanule tekitatud kahju, väites, et sellest ei olnud midagi ning ta katsus alaealist poissi vaid riiete pealt (KoTo, tl 159). V. Lind tarvitas enda sõnul vabaduses viibides alkoholi igapäevaselt, keskmiselt liiter kanget õlut päevas. Alkoholiprobleem seisnes V. Linnu hinnangul selles, et tal puudus töökoht ja seetõttu tarvitas ta alkoholi (KoTo, tl 158). V. Linnul ei ole viimased kümme aastat olnud ametlikku töökohta (KoTo, tl 158), mistõttu ei ole kohtul veendumust, et V. Lind leiaks vabanemisjärgselt sissetulekuallika. Töökoha puudumine suurendab veelgi riski, et V. Lind asub taas alkoholi tarvitama, mis V. Linnu seksuaalkäitumise eripära arvestades võib omakorda viia uute alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudeni. Samuti on V. Linnuga olnud varem probleeme kriminaalhooldusel, kuna ta on otsinud põhjuseid, et mitte registreerimistel käia, lisaks on ta tarvitanud kriminaalhooldusel olles alkoholi (KoTo, tl 159). Ka 3
(4)vangistuses ei ole V. Lind käitunud eeskujulikult – talle on
  1. jaanuaril 2017 määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest.
  2. Maakohus ei jätnud tähelepanuta V. Lindu positiivselt iseloomustavaid asjaolusid: V. Lind on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud majandusabitöödel. Nähtuvalt V. Linnu määruskaebuse lisast on Tartu Vangla koostanud
  3. augustil 2017 otsuse V. Linnu ümberpaigutamiseks avavanglasse. Samas on maakohus leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles eelnevalt käsitletud riskitegureid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellisele järeldusele jõudes teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks alust maakohtu lõppjäreldust muuta.
  4. Esimese astme kohus tugines muu hulgas V. Linnu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsentidena välja toonud. V. Linnu arvates on vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendid liialt kõrged, samuti ei ole arusaadav, miks on eelmise ennetähtaegse vabastamise menetluse järgselt riskiprotsendid tõusnud vangla iseloomustuses 2 protsendipunkt võrra, kuigi V. Lind ei ole rikkunud korda, sattunud konflikti vanglatöötajate ega kaaskinnipeetavatega. Ringkonnakohus leiab, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa V. Linnu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. (Vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23.) Seetõttu jätab ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu määruse põhiosast välja põhjenduse, mille kohaselt „V. Linnu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 15% ja vägivalla- ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 23–40%.“
  7. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsendile rajatud argumendi väljajätmine kohtumääruse põhiosast ei muuda aga seda, et V. Linnu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on täitmata nii formaalsed tingimused (vabanemisjärgne elukoht) kui ka materiaalsed eeldused (liiga kõrge retsidiivsusrisk).
  8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  9. novembri
  10. a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab vaidlustatud määruse põhiosa. V. Linnu määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.