alusel): Kohus, kuulanud ära tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaitsja palus kohtuvaidlustes kohtul kontrollida jälitustegevuse seaduslikkust ja selle vastavust ultimo ratio põhimõttele.
lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel.
S § 184 nimetatud kuriteoga. Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures prokuröri load (varjatud jälgimine) ja taotlust ning kohtu poolt välja antud jälitusluba (matkimine) ning asus seisukohale, et load on antud kooskõlas
-iga, menetluse esemeks on olnud kuritegu, mille suhtes võib
lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid, load on antud jälitusprotokollides märgitud isikute suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikeks. Jälitustoiminguteks antud load ja kohtu loa aluseks olnud taotlus olid põhjendatud. Taotlusest ja lubadest nähtuvad põhjendused, miks tuleb tõendeid koguda jälitustoimingutega ja miks on välistatud tõendite kogumine muude menetlustoimingute abil. Tõendite jälitustoimingutega kogumine on tingitud kriminaalasja eripärast, kuivõrd on üldteadaolev asjaolu, et narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude puhul ei ole jälitustoiminguid tegemata sageli võimalik tõendeid koguda ja tuvastada süüteoga seotud isikuid. Tehtud olid esmased toimingud nagu tunnistaja/matkija ülekuulamine ning eesmärgiks oli võimaliku kahtlustatava tabamine koos ainega. Ka kohtuistungil leidis kinnitust tõsiasi, et suheldi valdavalt suhtlusvõrgustikus ja silmast silma kohtutes. On üldteada asjaolu, et narkootilisi aineid ostvad isikud on tarbijatena ise huvitatud aine ostmise jätkamisest, mistõttu ei anna nad teavet oma varustajate suhtes. Ka riigikohus on lahendis 3-1-1-28-14 tõdenud, et vaadeldava kuriteoliigi puhul on tegemist peitkuriteoga, mille avastamine ja tõendamine on tavapärasest keerukam juba seetõttu, et sageli on narkootilise aine käitlemisega seotud suurem isikute ring, kelle tegevus toimub äärmiselt salastatult. Kuidas, kellega ja millistel eesmärkidel need isikud suhtlevad, ei saa aga tihtipeale kindlaks teha muidu, kui neid isikuid varjatult jälgides. Käesoleval juhul on jälituslubade väljaandmisel järgitud ultimo ratio tingimusi. Jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine on lubatud ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud kahtlustatava vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud. (RK otsus 3-1-1-14-14 p 800)
lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa taolemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid.
lg 1 kohaselt on tõendiks jälitustoimingu protokoll.
lg 1 kohaselt koostatakse jälitustoiminguga kogutud teabe alusel jälitustoimingu protokolli kuhu kantakse p 6 kohaselt jälitustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või 3 kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Lg 2 kohaselt lisatakse protokollile vajaduse korral jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli või videsalvestis või muu teabetalletus. Eeltoodust järeldub, et jälitusprotokolli vastavust tehnilisele teabesalvestisele peab olema võimalik kontrollida, kuna olles viimase pinnalt koostatud nn tuletatud tõendiks, ei ole välistatud näiteks inimlike eksimuste esinemine teabesalvestisel fikseeritu vormistamisel jälitusprotokolliks. Riigikohus on märkinud, et kui kohtumenetluse poolel või kohtul on tekkinud kahtlus jälitustoimingu protokollis kajastatud teabe õigsuses, tuleb kohtulikul arutamisel kontrollida jälitusteabe kirjaliku fikseerimise tulemuse ehk jälitusprotokolli vastavust jälitustoiminguga saadud salvestise sisule, kuulates või muul viisil vahetult uurides teabesalvestist ennast. Kohus möönab, et helisalvestise kvaliteet on kehv, kuid kuulates korduvalt helisalvestist ei tuvastanud kohus, et jälitustoimingu protokollis kajastatud teave ei vastaks helisalvestisele. Pigem on salvestise kehva kvaliteedi tõttu jäetud osa juttu jälitustoimingu protokollis kajastamata. Jälitustoimikust nähtub ka milliseid tehnilisi vahendeid on kasutatud helikvaliteedi parandamisel jälitusprotokolli koostamisel. Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingu käigus seaduserikkumisi. Seega on jälitustoimingu protokollid käesolevas kriminaalasjas lubatavateks tõenditeks. Kuigi Arsen Arutjunjan ei tunnista Xxxxnarkootikumide müümist, on tema ütlused ümber lükatud teiste kinnisasjas kogutud tõenditega. xxxx kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult võeti 17.02.2016 kinnipidamisel ära dressipükste parempoolsest küljetaskust suitsupakikile vahelt fooliumpaberi tükk, milles omakorda fooliumpaberi tükk kollast värvi pulbrilise ainega. Xxxxkahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult võeti 17.02.2016 kinnipidamisel ära dressipükste parempoolsest taskust fooliumvoldik pruunika pulbrilise ainega. Läbiotsimisprotokoll kinnitab, et xxxx elukohast XxxxTallinn leiti 17.02.2016 2 minigrip kilkekotti narkootilise aine fentanüüliga, digitaalkaal. Leitud esmeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis (lk 40-44). Ekspertiisiakti nr 16E-AN0179 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendis nr 217-1 olev kollakas pulber massiga 0,48 g fooliumvoldikus, mis omakorda on kilepakendis, sisaldab 0,27% 3-metüülfentanüüli ja 0,043 % fentanüüli, pulbris sisaldub 0,0013 g 3-metüülfentaüüli ja 0,00021 g fentanüüli.(xxxx kinnipidamisel võetud aine) pakendis nr 217-1 olev kollakas pulber massiga 0,95 g fooliumvoldikus, sisaldab 0,22% 3metüülfentanüüli ja 0,035 % fentanüüli, pulbris sisaldub 0,0021 g 3-metüülfentaüüli ja 0,00033 g fentanüüli. (xxxx kinnipidamisel võetud aine) pakendis nr LO-1 olev kollakas pulber massiga 5.51 g ühes mingigrip kilekotis, sisaldab 0,23% 3-metüülfentanüüli ja 0,037 % fentanüüli, pulbris sisaldub 0,013 g 3-metüülfentaüüli ja 0,0020 g fentanüüli. (xxxxelukohast leitud aine) pakendis nr LO-2 olev kollakasbeež pulber massiga 4.28 g teises mingigrip kilekotis, sisaldab 0,21% 3-metüülfentanüüli ja 0,034 % fentanüüli, pulbris sisaldub 0,0090 g 3-metüülfentaüüli ja 0,0015 g fentanüüli. (Xxxx elukohast leitud aine) Digitaalkaalul leidub 3-metüülfentaüüli ja fentanüüli jälgi. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtub, et fentanüüli puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 1,3 milligrammist ja 3metüülfentanüüli puhul 0,08 milligrammist. xxxx juurest leiti puhast fentanüüli 0,21 mg ja 3-metüülfentanüüli 1.3 mg. 4 Xxxxjuurest ja kodust leiti puhast fentanüüli 3.83 mg ja 3-metüülfentanüüli 24.1 mg. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna xxxx võeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast fentanüüli ja 3-metüülfentaüüli, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 16 korda, on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Kuna xxxx võeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast fentanüüli ja 3-metüülfentaüüli, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust üle 300 korra on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Fentanüül ja 3-metüülfentaüül kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et xxxx, xxxx või A.Arutjunjanil oli eeltsiteeritud eesmärk. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistaja Xxxxütlustes, mille kohaselt tundis ta kohtuistungil ja eeluurimisel ära Arsen Arutjunjani, kelle käest ta sai narkootilist ainet fentanüül 2015 novembrist kuni 2016 veebruarini. Ettepanek narkootilisi ained müüma hakata tuli Arsenilt. Ta leidis kliendid, kellele tunnistaja pidi müüma. Vahel andis tunnistaja numbri ja vahel ütles, kus ja millal peab tunnistaja kokku saama. Arseni palvel vahetas tihti telefone. Algul ütles Arsen, kus peab inimesega kokku saama, hiljem määras ise kokkusaamisi. Ise kliente ei leidnud. Algul sai 1 grammi 2-3 päeva peale käest kätte Arsenilt ja aine oli doosideks jaotatud. 1 grammi eest pidi maksma 130 eurot. 1 grammis on 30 voldikut, mida müüs 10 eurot tükk. Jaanuari algusest hakkas andma 10-15 grammi minigrippis, mis oli peidikus. Üks oli Koplis Angerja tänaval, üks oli Lauluväljakul ja vist Liikuri tänaval. Kirjutasid sotsiaalvõrgustikus, meili teel ja Arsen näitas kohtumisel kus on aine. Arsen tegi ettepaneku rohkem müüa. Aine sai realiseerimiseks, kohtumistel andis raha üle. Kinnipidamisele eelnevalt kohtust Võidusillal inimesega, kelle soovitas Arsen ja kellele pidi narkootikumi andma. Soovitas nii, et on vaja veel ühte klienti ja on vaja talle üle anda 0,5 grammi. Koha ütles Arsen ja nime Miša. Sai Mišaga sillal kokku ja andis talle 0,5 grammi fentanüüli. Läbiotsimisel leitud aine oli saanud 3-4 päeva varem Arseni käest. Oli ise aine väiksemaks pakendanud. Arsen ütles kust vajalikud asjad osta ja kuidas pakendada. Mišaga leppis kokku, et järgmine päev samas kohas kohtuvad ja saab raha. Huinja tähendab fentanüüli. Riigikohus on lahendis 3-1-189 p 14 märkinud, et tõendi usaldusväärsuse küsimus tõusetub kohtus üldjuhul alles tõendite hindamisel (
) - seega pärast seda, kui kohus on tõendi vastu võtnud ja selle avaldanud ning see tõend on edukalt läbinud asjakohasuse ning lubatavuse testi. Sellises olukorras tähendab tõendi tunnistamine usaldusväärseks eeskätt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taasesitada. Tunnistaja ütluste kui isikulise tõendiallika puhul sõltub nende usaldusväärsus muu hulgas ka tunnistaja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab näiteks ka see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta 5 mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. Ka ei pruugi n-ö riimumata tõend olla ebausaldusväärne. Tõendite usaldusväärsusse puutuvalt on Riigikohtu kriminaalkollegiumi
Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). Kuivõrd Xxxx kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad selle osas, mis käsitleb 17.02.2016 Xxxxga kohtumise põhjuseid ja ta ei suutnud kohtuistungil ütluste erinevust usaldusväärselt põhjendada, ei loe kohus Xxxx poolt kohtuistungil antud ütlusi Xxxxga kohtumise põhjuste kohta usaldusväärseteks. 7 Tunnistaja Xxxxütlustest nähtub, et Arsen soovitas, et on vaja veel ühte klienti ja on vaja talle üle anda 0,5 grammi. Koha ütles Arsen ja nime Miša. Sai Mišaga sillal kokku ja andis talle 0,5 grammi fentanüüli. Need tunnistaja ütlused haakuvad ekspertiisiakti tulemustega, mille kohaselt leiti Xxxx juures 0,48 grammi fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldavat ainet. Jälitustoimingu protokollist (lk 69) nähtub, et kui Antoni nimeline isik ütles, et Mišalt võeti ära üks, siis Arsen Arutjunjan parandab, et seal polnud ühte, tal oli pool. Seega kinnitavad jälitustoimingu protokollis kajastatud Arutjunjani ütlused, Xxxxütlusi, et Xxxx kohtus sillal Xxxxga Arsen Arutjunjani palvel, et anda Xxxxle 0,5 grammi narkootilist ainet. Kui Arutjunjan ei oleks Xxxx ja Xxxx kohtumist just narkootilise aine üleandmiseks kokku leppinud, ei oleks ta ka teadnud, et Xxxx andis Xxxxle pool grammi narkootilist ainet sisaldavat pulbrit. Asjaolu, et Xxxx kohe aine vastu võttis kinnitab, et Xxxx tuli Xxxxga kohtuma just narkootilise aine saamise eesmärgil. Nimetatud asjaolu kinnitab, ka Xxxx ütlusi, et uued kliendid tulid Arutjunjani kaudu, et Xxxx ise uusi klient ei otsinud ja Xxxxst pidi saama uus klient.. Eeltoodust tulenevalt on kohtuistungil uuritud ja eeltsiteeritud tõenditega leidnud tõendamist, et Xxxxandis 17.02.2016 kella 21.02 paiku Tallinnas Pae Karjääri ületaval jalakäijate sillal vastavalt Arsen Arutjunjanilt saadud juhistele Xxxxebaseaduslikult edasi ühe fooliumvoldiku fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit massiga 0,48 grammi, mis sisaldas 0,27% 3metüülfentanüüli ja 0,043% fentanüüli ehk 0,0013 grammi puhast 3-metüülfentanüüli ja 0,00021 grammi puhast fentanüüli. Kohtul ei ole alust kahelda Xxxxütlustes, mille kohaselt ta sai A.Arutjunjani käest narkootilist ainet fentanüül 2015 novembrist kuni 2016 veebruarini. Algul sai 1 grammi 2-3 päeva peale käest kätte Arsenilt ja aine oli doosideks jaotatud. 1 grammi eest pidi maksma 130 eurot. 1 grammis on 30 voldikut, mida müüs 10 eurot tükk. Jaanuari algusest hakkas andma 10-15 grammi minigrippis, mis oli peidikus ja mida pakendas ise väiksemateks kogusteks. Xxxxlt võeti kinnipidamisel ära 0,95 g ja läbiotsimisel 9.79 grammi narkootilist ainet sisaldavat pulbrit. Xxxxl puudus igasugune mõistlik põhjendus ja vajadus hakata oma süüd suurendama, rääkides kui pika perioodi jooksul ja kui palju ta varasemalt juba narkootilist ainet ostnud ja müünud on, üksnes eesmärgiga anda A.Arutjujani suhtes valeütlusi. Ütlustega, milles Xxxxvõtab omaks narkootiliste ainete korduva omandamise ja käitlemise, süüstab ta ka iseennast, kuivõrd narkootiliste ainete omandamine on Eesti Vabariigis keelatud. Xxxx kinnitas, et ka tema enda suhtes on menetluses kriminaalasi seoses narkootilise aine käitlemisega, puuduvad ka tõendid, mis kinnitaks, et Xxxxle oleks menetleja poolt lubatud kergemat karistust. Pigem vastupidi, oma süü suurendamine toob ilmselgelt kaasa raskema karistuse. Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 26.04.2016 toimus kohtumine kuriteomatkija ja A.Arutjunjani vahel, kellega kohtus ka Xxxx. Isikute vahelise vestluse käigus ütleb Xxxx Arutjunjanile, et operatiivtöötaja sõnade kohaselt annab xxxx ütlusi Arseni vastu. (lk 60,65). Arsen räägib, et kui on ühed ütlused, siis võib kümme aastat saada (lk 62). Kui Antoni nimeline isik ütles, et Mišalt võeti ära üks, siis Arsen Arutjunjan parandab, et seal polnud ühte, tal oli pool (lk 69). Arutjunjani ja Xxxx vestlus kinnitab üheselt, et Arutjunjan oli teadlik, et Xxxx andis Xxxxle edasi narkootilist ainet, sest vastupidisel juhul ei oleks ta teadnud, et Xxxxlt võeti ära pool grammi narkootilist ainet ja mitte gramm xxxxja Arutjunjani vestlusest saab järeldada, et nende vaheline seos narkootiliste ainete käitlemisel on pikemaajaline, mistõttu on kohtu arvates Xxxx ütlused selle kohta, kui pika perioodi vältel ja kui palju ta on Arutjunjanilt narkootilist ainet ostnud, eluliselt usutavad ja haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Xxxx kodust leit läbiotsimisel digitaalkaal, millelt leiti 3-metüülfentaüüli ja fentanüüli jälgi. Nimetatud asjaolu kinnitab Xxxx ütlusi, et ta ostis narkootilist ainet suuremas koguses ja pidi seda edasimüügiks väiksemaks pakendama. Eeltoodust tulenevalt on kohtuistungil uuritud ja eeltsiteeritud tõenditega (eelkõige Xxxx ütlustega) leidnud tõendamist, et Arsen Arutjunjan ajavahemikul 2015 november kuni 2016 8 jaanuari algus andis edasimüügi eesmärgil Xxxxkorduvalt, so sagedusega üks korda üle ühe kuni kahe päeva käest-kätte edasi 1 grammi kaupa narkootilist ainet fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit, milline oli pakendatud 30-ks fooliumvoldikuks ning mille Xxxxmüüs vastavalt Arsen Arutjunjanilt saadud korraldustele edasi isikutele, kellele Arsen Arutjunjan oli andud tema kontaktnumbri ning kes narkootilise aine saamiseks temaga ühendust võtsid. Samuti on tõendamist leidnud (eelkõige Xxxx ütlustega), et Arsen Arutjunjan ajavahemikul 2016 jaanuari algus kuni 17.02.2016 peidikute kaudu edasimüügi eesmärgil Xxxxkorduvalt, so sagedusega keskmiselt korra nädalas edasi 10 kuni 15 grammi kaupa narkootilist ainet fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit, milline oli pakendatud minigrip kilekottidesse. Nimetatud aine pakendas Xxxxoma elukohas väiksemateks doosideks ning müüs vastavalt Arsen Arutjunjanilt saadud korraldustele edasi isikutele, kellele Arsen Arutjunjan oli andud tema kontaktnumbri ning kes narkootilise aine saamiseks temaga ühendust võtsid. Riigikohus on oma lahendites (N3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka
Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Xxxxl oleks olnud motiiv anda Arutjunjani kohta valeütlusi. Lisaks haakuvad Xxxx ütlused teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega näiteks Xxxx ütlustega narkootilise aine üleandmise kohta ja jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnede sisuga. Asjaolu, et meneleja ei palunud kohtult Xxxxt vahistada, ei tähenda, et Xxxx andis vastutasuks valeütlusi. Narkootiliste ainete käitlemisega seotud kriminaalasjades on oluline tuvastada müügiahele kõik lülid s.h ka isikud, kellelt Xxxx narkootilist ainet sai, mistõttu on igati loogiline ja põhjendatud kohtueelses menetluses kasutada jälitustoiminguna matkimist, kuivõrd Xxxx ütlustest nähtus, et Arutjunjan on väga ettevaatlik ja viimasel ajal enam käest-kätte narkootikume üle ei andnud, vaid kasutas peidikuid. Eeltoodust tulenevalt puudub alus rääkida põhjendatud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Arsen Arutjunjani käitumisest nähtub, et ta ise omandas suures koguses fentanüüli ja 3metüülfentanüüli sisaldavat ainet (selleks, et fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldavat ainet müüa, tuleb see kõigepealt omandada), valdas seda ning teadlikult müüs raha eest fentanüüli ja 3metüülfentanüüli sisaldavat aine edasi Xxxxkoos juhistega, kellele edasi müüa, seega A.Arutjunjan omandas, valdas ja andis Xxxxle narkootilist ainet kavatsetult. Seega on tõendamist leidnud, et Arsen Arutjunjan omandas, valdas ja andis edasi narkootilist ainet fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldavat ainet koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust s.o Arsen Arutjunjan käitles narkootilist ainet suures koguses. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, 9 vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kuigi A. Arutjunjan ise eitab narkootilise aine käitlemist, kinnitab tema käitumine (narkootilist ainet saab edasi müüa ainult teadlikult ja selleks, et ainet edasi müüa, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et ta ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldavad pulbrit, valdas seda ja müüs seda korduvalt edasi Xxxxle, seega ta omandas, valdas ja andis edasi narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud KarS § 184 süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele. KarS § 184 eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus. A.Arutjunjani valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine omandamine, valdamine kui ka korduvalt edasiandmine. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. Eeltoodust tulenevalt tuleb Arsen Arutjunjani tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-126-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Puuduvad Arsen Arutjunjani karistust kergendavad asjaolud. A.Arutjunjani puhul on leidnud tõendamist, et ta müüs narkootilist ainet 4 kuu vältel Xxxxle, seega on ta saanud narkootilise aine müügist ka raha ehk siis teeninud reaalselt kriminaaltulu. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks ongi raha saamine, mistõttu on tõendatud, et kuritegu pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Arsen Arutjunjani iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda Harju Maakohtu poolt 14.12.2012 KarS § 200 lg 2p 7 järgi ja talle mõisteti liitkaristus 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Ta vabanes vanglast 19.12.
lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
lg 3 p1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asja võtta kriminaaltoimikusse.
lg 3 p 2 alusel tagastatakse muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes
lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad CD plaadid jätta kriminaalasja toimikusse.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt A.Arutjunjanilt alljärgnevalt:
Kohus tõdeb, et
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude 13 riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud sundraha riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused sundraha tasumiseks või käiks sundraha tasumine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt
lg 1 alusel välja mõistetava sundraha osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja
lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes
S § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2016- 13.07.2016 1 kuu ja 7 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 4 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Arsen Arutjujanilt
lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 1175 eurot. Kohustada Arsen Arutjujanilt tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 97.92 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikus. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Arsen Arutjunjan, kriminaalasi 1-17-1890 sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Arsen Arutjunjanilt Harju Maakohtu 18.01.2017.a määrusega nr 1-16-10200 arestitud tahvelarvuti Samsung (hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas). 14 Mõista Arsen Arutjunjanilt KarS § 84 ja 832 lg 1 alusel välja 1836.91 eurot. Konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikus. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Arsen Arutjunjan, kriminaalasi 1-171890 konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid 1. CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 22.juunil 2017 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Marju Vipper Paavo Lepisto 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.