← Eesti

1-13-6412/109

Obsah (5)§ 76§ 64§ 74§ 75§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 76lg 7 alusel Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14.

novembri

  1. a määrus Konstantin Lebedevi kaitsja Silvi Erro Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohtu
  5. juuli
  6. a otsusega tunnistati Konstantin Lebedev süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Lebedevile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määras kohus, et sellest karistusest tuleb kohe ära kanda 1 aasta vangistust. Ülejäänud vangistus jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga kohaldamata. K. Lebedev allutati

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele.

Lisaks kohustati K. Lebedevi

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 5 alusel mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ega narkootikume ja alluma ravile.

  1. Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a määrusega kohustati K. Lebedevi kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel osalema sotsiaalprogrammis.
  4. Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määrusega pandi K. Lebedevile kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täiendav kohustus teha 30 tundi üldkasulikku tööd.
  7. Viru Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati K. Lebedevi kandmata karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele, kuna K. Lebedev rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi või narkootikume.
  10. Viru Maakohtu
  11. novembri
  12. a määrusega vabastati K. Lebedev vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 751lg 3 p 2 alusel määras kohus elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud.

Samuti kohustati K. Lebedevi katseajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 sätestatud lisakohustusi.

  2. mail 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, kuna K. Lebedev rikkus elektroonilise valve tingimusi.
  3. Viru Maakohtu
  4. juuni 2017 määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja K. Lebedevi karistus pöörati täitmisele.
  5. Tartu Ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a määrusega Viru Maakohtu määrus tühistati, K. Lebedevi karistus jäeti täitmisele pööramata ja teda kohustati läbima sotsiaalprogramm.
  9. oktoobril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule uue erakorralise ettekande K. Lebedevi karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldaja põhjendas oma taotlust kokkuvõtlikult sellega, et K. Lebedev on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning on vahetanud elukohta ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
  10. Viru Maakohtu
  11. novembri
  12. a määrusega pöörati Viru Maakohtu
  13. juuli
  14. a otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu
  15. oktoobri
  16. a määrusega täitmisele pööratud ärakandmata karistus 1 aasta 7 kuud ja 9 päeva vangistust

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

Maakohus märkis, et kodukülastuse lehelt nähtuvalt elab K. Lebedev vanaema sõnul umbes kaks kuud teises kohas tüdruksõbra juures.

  1. oktoobril 2017 antud kirjalikus seletuses tunnistab K. Lebedev, et on vahetanud elukohta ilma kriminaalhooldusametnikult luba küsimata. Seega on K. Lebedev rikkunud kontrollnõuet elada kohtu määratud alalises elukohas ning alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. K. Lebedev on elanud umbes kaks kuud oma tüdruksõbra juures, keeldudes samas kriminaalhooldusametnikule oma uue elukoha aadressi teatamast. Kriminaalhooldusametnik sai uue elukoha aadressi teada alles
  2. novembri
  3. a kohtuistungil. K. Lebedevi sõnul ei soovinud ta aadressi anda, kuna ta ei taha, et tüdruksõbra vanemad saaksid teada, et teda on kohtulikult karistatud. Maakohus leidis, et K. Lebedev soovib luua endale kriminaalhoolduse läbimiseks soodsamaid tingimusi ning vältida ette hoiatamata kodukülastusi ja kohustuste täitmise kontrolli. Lisaks nähtub alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist, et
  4. oktoobril 2017 tuvastati K. Lebedevil amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli tarvitamine. K. Lebedev põhjendas kirjalikus seletuses nende ainete tarvitamist stressiga. Maakohus leidis, et K. Lebedevi rikkumised on tahtlikud. Kriminaalhooldusametnik on juba varasemalt teinud K. Lebedevile elektroonilise valve tingimuste rikkumise kohta ühe suulise ja kaks kirjalikku hoiatust ning on esitanud kohtule
  5. mail 2017 erakorralise ettekande. Tartu Ringkonnakohus andis isikule võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. K. Lebedevi edasisest käitumisest saab järeldada, et isik ei ole oma eelnevatest rikkumistest järeldusi teinud. Käitumiskontrolli tähtaja pikendamine kuni katseaja lõpuni ei ole võimalik, kuna K. Lebedevile on määratud käitumiskontroll katseaja lõpuni ning täiendav kohustus on talle määratud juba Tartu Ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a määrusega. Arvestades K. Lebedevi käitumist katseajal, asus maakohus seisukohale, et kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. 2

(5)MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Lebedevi kaitsja Silvi Erro, kes palub maakohtu määruse tühistada ja panna K. Lebedevile täiendav kohustus. Kaitsja hinnangul on maakohtu määrus ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele, kuna määrus põhineb kriminaalhooldusametniku väidetel. K. Lebedevi ütlusi ja selgitusi ei ole arvesse võetud. K. Lebedev ei avaldanud oma uut elukohta, kuna ta ei taha, et ta tüdruksõbra vanemad teaksid, et K. Lebedev on kriminaalhoolduse all. Registreerimisrežiimi K. Lebedev ei rikkunud, ta käis kriminaalhooldusametniku juures õigel ajal. Testid alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarvitamise osas tehti reeglina Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituses. Seega ei vasta tegelikkusele kohtu järeldus, mille kohaselt K. Lebedev muutis järelevalve teostamise võimatuks. Kaitsja hinnangul oleks kriminaalhooldusametnik pidanud K. Lebedevi seletusele, et ta ei soovinud elukohta avaldada, pakkuma välja lahenduse. Xanaxi tarvitamine ei ole samuti suur rikkumine, kuna K. Lebedev on seda kümne aasta jooksul tarvitanud arsti ettekirjutusel. K. Lebedevi seletustest nähtus, et ta pani ennast psühhiaatri vastuvõtule kirja ning näitas kohtuistungil dokumenti. Kuigi narkootilise aine tarvitamine on raske rikkumine, siis K. Lebedev rääkis, et ta tarvitas seda seoses stressiga. Marihuaanat K. Lebedev ei tarvitanud, kuid pidas võimalikuks, et marihuaana lõhn võis hingamisteede kaudu tema organismi sattuda. See võis juhtuda, kui K. Lebedev sõitis liftis, kus oli tugev marihuaana lõhn. Sotsiaalprogrammi ei ole K. Lebedev läbinud, kuna kriminaalhooldusametnik ei ole veel otsustanud, millise programmi K. Lebedev läbima peaks. Elektroonilise valve rikkumistega seoses märgib kaitsja, et kõik rikkumised toimusid tehnilistel põhjustel. K. Lebedev on katseajal muid talle määratud tingimusi täitnud korrektselt. Kohtul tuleks arvestada süüdlase käitumist katseajal tervikuna. K. Lebedevi rikkumised olid lühiajalised ja võisid olla toime pandud ettevaatamatusest.
  2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13.

§ 76

lg 7 kohaselt võib kohus, tuvastanud süüdimõistetu kontrollnõuete rikkumise, määrata isikule täiendavaid kohustusi (vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule), pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

§ 76lg-t 7 kohaldades on kohtul õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus.

14. Valides käesoleval juhul

§ 76lg-s 7 sätestatud õiguslikest tagajärgedest kõige raskema ja pöörates K.

Lebedevi vangistuse täitmisele, ei ole maakohus kaalutlusviga teinud. Kohus on veenvalt ära näidanud, miks ei saa kriminaalhooldust jätkata (vt käesoleva määruse punkt 10). Maakohtu argumendid on asjakohased. See tähendab, et kohus ei tugine ühelegi

§ 76

lg 7 kohaldamise seisukohalt sobimatule või ebaõigele kaalutlusele ega jäta ühtki olulist asjaolu arvestamata. Vähemalt ei nähtu määruskaebusest ühtki sellist olulist asjaolu, mille kohus oleks jätnud

§ 76lg-t 7 kohaldades tähelepanuta.

Ühtlasi on kohtu põhjendused küllaldased, muutes maakohtu siseveendumuse kujunemise kergesti jälgitavaks.

  1. Ringkonnakohus märgib, et K. Lebedev on käesoleva kriminaalhoolduse jooksul (pärast vangistusest ennetähtaegset vabastamist
  2. novembri
  3. a kohtumäärusega) rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt. Esimeses erakorralises ettekandes märkis kriminaalhooldaja, et K. Lebedev on rikkunud korduvalt elektroonilise valve tingimusi ajavahemikus
  4. detsembrist 2016 kuni
  5. maini 2017 (KoTo, kd 1, tl 5). K. Lebedev selgitas toona, et ta ei ole sel ajavahemikul kodust lahkunud ning
  6. märtsi 2017 antud seletuses märkis K. Lebedev, et
  7. ja
  8. märtsil 2017 vestles ta oma korteri eeskojas tuttavaga (KoTo, kd 1, tl 4–5). 3

(5)Maakohus leidis
  1. juuni
  2. a määruses, et K. Lebedevi põhjendused kodust mittelahkumise kohta ei vasta tõele, vaid on otsitud põhjused, et oma käitumist õigustada. K. Lebedevi kodus ei tuvastatud koduseadme ja jalavõru rikkeid, samuti on korduvalt kontrollitud liikumisraadiust. Kohtu hinnangul suhtus K. Lebedev kohustuste täitmisesse kergekäeliselt. Kohus leidis, et K. Lebedevi karistus tuleb pöörata täitmisele. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ning andis K. Lebedevile võimaluse jätkata kriminaalhooldusega, määrates K. Lebedevile kohustuse läbida sotsiaalprogramm.
  3. Teises erakorralises ettekandes tõi kriminaalhooldaja välja uued rikkumised – K. Lebedev rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, samuti on ta vahetanud elukohta kriminaalhooldusametnikku sellest teavitamata. Narkootiliste ainete (amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli) ja arsti poolt väljakirjutamata ravimite (Xanax ja Amitriptyline) tarvitamise fakti tuvastas kriminaalhooldusametnik
  4. oktoobril 2017 (KoTo, kd 1, tl 187). K. Lebedevi selgituse kohaselt tarvitas ta narkootilisi aineid, sest tal oli stress (KoTo, kd 1, tl 183). Kohtuistungil tunnistas K. Lebedev, et tarvitab ravimeid Xanax ja Amitriptyline arsti ettekirjutuseta ja ta on soetanud neid tuttavalt (KoTo, kd 2, tl 4 pöördel). K. Lebedevi elukohavahetusest sai kriminaalhooldusametnik teada
  5. oktoobril 2017, kui ametnik külastas K. Lebedevi kriminaalhoolduseks määratud elukohta ning K. Lebedevi vanaema teavitas ametnikku, et K. Lebedev on umbes kaks kuud elanud teises kohas oma tüdruksõbra juures. Kriminaalhooldusametnik helistas K. Lebedevile, kuid viimane ei teatanud oma uue elukoha aadressi ja viskas toru hargile (KoTo, kd 1, tl 185). Kohtuistungil põhjendas K. Lebedev elukohavahetust sellega, et ta ei soovinud, et tema tüdruksõbra vanemad teaksid, et ta on kriminaalkorras karistatud ja et ta ei taha, et tema uues elukohas käidaks reidil. K. Lebedev leidis, et kriminaalhooldusametnik võiks käia teda kontrollimas endises elukohas (KoTo, kd 1, tl 4). Kriminaalhooldusametnik sai K. Lebedevi uue elukoha aadressi teada alles kohtuistungil (KoTo, kd 2, tl 4 pöördel).
  6. Ringkonnakohtu hinnangul on K. Lebedevi põhjendused kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta ennastõigustavad ja ilmestavad kujukalt tema ükskõikset suhtumist kriminaalhoolduse nõuete järgimisse. Väidetav stressiseisund ei ole põhjus narkootiliste ainete ja arsti ettekirjutuseta psühhotroopsete ravimite tarvitamiseks. Samuti ei ole õiguslikult arvestatavad K. Lebedevi põhjendused selle kohta, miks ta ei küsinud elukohavahetuseks kriminaalhooldusametniku luba ega teavitanud ametnikku enda uuest elukohast. Kriminaalhooldusametniku sõnul on ta korduvalt selgitanud K. Lebedevile, et viimane oleks pidanud esitama taotluse elukoha vahetamiseks (KoTo, kd 2, tl 4 pöördel). Maakohus märkis õigustatult, et K. Lebedevi elukohavahetus, mis toimus kriminaalhooldusametnikku teavitamata, häiris kriminaalhoolduse läbiviimist – K. Lebedevi suhtes ei olnud võimalik teha juhuslikke külastusi, kontrollimaks kas süüdimõistetu ei tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi. K. Lebedev ei soovinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd teha (viskas toru hargile ega teavitanud ametnikku uuest elukohast). K. Lebedevi rikkumised olid ilmselgelt tahtlikud. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, ka selles, et kriminaalhooldusametnik oleks pidanud K. Lebedevi elukohavahetuse puhul pakkuma K. Lebedevile mingeid lahendusi. Nagu kolleegium eelnevalt tuvastas, sai kriminaalhooldusametnik elukoha vahetusest teada alles
  7. oktoobril 2017 ja K. Lebedev keeldus oma uue elukoha aadressi avaldamast.
  8. K. Lebedev rikkus kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt ja tahtlikult ning keeldus koostööst. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul põhjust loota, et K. Lebedev suudaks ja sooviks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. Vaadates K. Lebedevi käitumist kogu kriminaalhoolduse perioodi jooksul, ei ole kohtul usku sellesse, et edaspidine kriminaalhooldus mööduks rikkumisteta. Kuigi K. Lebedev tunnistab narkootilise ja psühhotroopsete ainete 4
(5)tarvitamist, on tähelepanuväärne seegi, et ta on ka varasemalt kriminaalhooldusel rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid (vt käesoleva määruse punkt 4). K. Lebedev ei ole suutnud end parandada ja ta on jätkanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist isegi pärast talle antud võimalusi jätkata rikkumistest hoolimata kriminaalhooldusega (vt käesoleva määruse punkt 8).
  1. Määruskaebuses ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust uskuda, et K. Lebedev on oma suhtumist muutnud ning suudaks kriminaalhoolduse nõudeid täita. K. Lebedevi kaitsja hinnangul ei ole narkootiliste ainete tarvitamine kuigivõrd taunitav, kuna K. Lebedev oli pereasjade tõttu stressiseisundis. Samuti ei tunnista K. Lebedev marihuaana tarvitamise fakti. Kolleegiumil ei ole alust kahelda narkootilise aine tuvastamise protokolli õigsuses. K. Lebedev oli teadlik, et tal on keeld tarvitada nii narkootilisi kui ka psühhotroopseid aineid, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta nende tarvitamisest hoiduda. Kolleegium on veendunud, et K. Lebedevi rikkumised ei ole tingitud mitte teadmatusest ja ettevaatamatusest, vaid soovimatusest nõuetest kinni pidada.
  2. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et K. Lebedevi karistus tuleb täitmisele pöörata. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. novembri
  4. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.