Obsah (6)

§ 114§ 404§ 64§ 68§ 76§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-3703 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vai

§ 114

p 5 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust, ja

§ 404

järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti H.

Reemannile liitkaristuseks 15 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel jäeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.2008 ja lõpeb 04.11.

2. Tartu Vangla esitas 31.10.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava H. Reemanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 06.12.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused H. Reemanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 4.

§ 76

lg 4 järgi arvestab maakohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. H. Reemann on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Seega kannab ta käesoleval ajal esmakordselt karistusena vangistust. H. Reemann on süüdi mõistetud eluvastase süüteo, s.o mõrva eest, mis on toime pandud omakasu ajendil ning süütamise eest, mille H. Reemann pani toime mõrva varjamise eesmärgil.
2. Maakohtu hinnangul on H. Reemanni poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. H. Reemann on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel on inimene elu kaotanud. Lisaks arvestab maakohus, et H. Reemann pani eluvastase süüteo toime oma vanaema, s.o lähedase inimese suhtes. H. Reemann on kannatanu suhtes kasutanud äärmist jõhkrust - lõikas kannatanul kõri läbi ja lõi noaga korduvalt kehasse. Kuriteo toimepanemise motiiviks oli omakasu, kuna pärast kannatanult elu võtmist võttis H. Reemann ära kannatanu pangakaardi, millega võttis sularahaautomaadist välja kokku 40 000 krooni sularaha. Lisaks peab maakohus oluliseks sedagi, et mõrva varjamise eesmärgil süütas H. Reemann kannatanu korteris voodil oleva lina, lootuses süüdata kogu korter. Oma tegevusega põhjustas H. Reemann korteriomanikule olulise kahju ning seadis ohtu ka teiste korterelamu elanike elud ja tervise. Kuriteod pani H. Reemann toime tingituna narkosõltuvusest – 4 aastat enne vangistust tarvitas kanepit igapäevaselt. Maakohus ei ole veendunud, et H. Reemann on käesolevaks ajaks täiel määral teadvustanud temal esinevat narkoprobleemi ja seega ei ole piisavalt maandatud võimaliku tagasilanguse riskid. Maakohtu hinnangul on oluline seegi, et üliraske kuriteo ja selle varjamise eesmärgil toimepandud kuriteo eest mõisteti H. Reemannile liitkaristuseks 15 aastat vangistust, millest ta on ära kandnud ligikaudu 9 aastat 1 kuu. Maakohus, hinnates toimepandud kuritegude asjaolusid ja senini ärakantud karistusaega, on seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Samuti ei ole H. Reemanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt esimesel võimalusel kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
3. Vangistuse jooksul on H. Reemann läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Lisaks on ta läbinud töövihiku „Viha ja kriitika süvaanalüüsi“. H. Reemann on vangistuses omandanud keskhariduse. Alates 19.01.2015 töötab ta AS-is X lukksepa ametikohal. H. Reemann osaleb toetava tegevusena loovteraapias. H. Reemannil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Eeltoodust lähtudes peab maakohus H. Reemanni käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks.
4. Vabanemise korral on H. Reemannil võimalus elama asuda MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutusüksuses asukohaga X, Jõhvi, Ida-Viru maakond. Tegemist on ajutise elamispinnaga, kus igale majutusüksuse kliendile eraldatakse tuba. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping kuueks kuuks, mida vajadusel saab pikendada ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Pisteliselt teostataks alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise kontrolli. H. Reemanni lähedasteks on tema vanemad, kellega H. Reemann on vangistuse jooksul jätkanud suhtlemist. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et H. Reemanni vanemad ei soovi, et poeg vabanemise korral nende juurde elama asuks. Maakohus peab positiivseks sedagi, et vabanemise korral on H. Reemannil garanteeritud töökoht AS-is J. 2 metallitöödel. H. Reemannil on vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid.
5. Maakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et H. Reemanni puhul esineb positiivseid asjaolusid (varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed tingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik). Sellest lähtuvalt tuleb H. Reemannil jätkata karistuse kandmist. Esitatud määruskaebus
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu H. Reemann, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt taotletakse ringkonnakohtult uue määruse tegemist, millega H. Reemann vabastada ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla.
7. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtu määrus on vastuolus Riigikohtu lahendi nr 3-1-112-17, p-dega 21 ja 28, kuna maakohus on jätnud H. Reemanni vabastamata üksnes kuriteo tehiolude tõttu, s.o üldpreventiivsetel kaalutlustel. Maakohtu määrus on puudustega ning otsustuste tegemise alused ei ole jälgitavad. Maakohus on oma määruses märkinud, et kuritegu on toime pandud lähedase isiku suhtes, kuid on jätnud välja toomata, kas tegemist on toime pandud kuriteo asjaolusid hinnates kergendava või raskendava asjaoluga.
8. Arusaamatu on ka maakohtu seisukoht, kus kohus ei ole veendunud, et H. Reemann on käesolevaks ajaks täiel määral teadvustanud temal esinevat narkoprobleemi ja seetõttu ei ole piisaval määral maandatud võimaliku tagasilanguse riskid. Jääb selgusetuks, millele taoline seisukoht tugineb, mis on selges vastuolus Tartu Vangla spetsialistide seisukohaga. H. Reemann on täitnud temale määratud individuaalse täitmiskava ja kinnipeetaval puudub võimalus endale ise individuaalsesse täitmiskavva tegevusi juurde määrata või neid valida.
9. Maakohus on asunud seisukohale, et ära kantud karistus ei ole proportsionaalne sooritatud teo raskusega, asudes sisuliselt uuesti karistust määrama ja/või karistusseadustikus sätestatut muutma.
10. Samuti on täielikult jäetud tähelepanuta võimaliku korduvkuriteo risk, arvestades, et H. Reemanni puhul on tegemist pigem erandliku juhtumiga, vaadetes süüdimõistetu elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ja kuriteo tehiolusid. Maakohus on lugenud vangistust „positiivseks“. Tegemist on H. Reemanni elu ainsa, samas ebahariliku kuriteoga. H. Reemann on lõpetanud kinnipidamiskohas keskkooli kiitusega ning ei ole 9 aastase vangistuse jooksul sooritanud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Eeltoodu vääriks suuremat analüüsi ja tähelepanu, kui lihtsalt äramärkimine sõnaga „positiivne“. H. Reemanni isikuomaduste, sooritatud kuriteo ja võimaliku riskikäitumisevaheline analüüs puudub. Ringkonnakohtu järeldused
11. Ka ringkonnakohus ei vabasta H. Reemanni vangistusest sellekohasel esimesel võimalusel tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 3
12. Mis puudutab H. Reemanni taotlust maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uues arutamiseks teises kohtukoosseisus, siis siinkohal selgitab kriminaalkolleegium, et maakohtu määrust on võimalik vastavalt KrMS § 337 lg 2 p-s 2 toodule tühistada ja saata maakohtule uueks arutamiseks juhul kui ilmnevad KrMS § 338 või § 339 toodud tühistamise alused, mida aga käesoleval juhul ei esine. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Erinevalt kaebuses märgitust leiab ringkonnakohus, et maakohtu lahendi põhjendused on veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Samuti puudub alus ka maakohtu määruse tühistamiseks ning H. Reemanni ennetähtaegseks vabastamiseks. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kogumina arvesse võtnud nii H. Reemanni positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid argumente ning neid analüüsides leidnud, et käesoleval juhul ei ole H. Reemanni võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabastada (vt käesoleva määruse p-d 4-9).

1. Ringkonnakohus nõustub, et H. Reemanni iseloomustamiseks saab välja tuua palju positiivset – kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, on omandanud vangistuse jooksul keskhariduse, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, läbinud vestlused sotsiaaltöötajaga „Viha ja kriitika süvaanalüüsi“ töövihiku põhjal, osaleb loovteraapias ning töötab AS-s X lukksepana. Isikul puudub küll vabanemise korral kindel elukoht, kuid tal on võimalik elama asuda Jõhvis asuvasse aktiviseerimiskusesse „Tulevik“. Samuti on H. Reemannil vabanemise korral olemas kindel töökoht.
2. Samas ei tingi eeltoodu H. Reemanni ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Nimelt on kinnipeetava õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal vaid üks aspekt, mis ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel hindamisele kuulub.

§ 76

lg 4 alusel tuleb lisaks veel arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning samuti süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleval juhul on kriminaalkolleegium seisukohal, et hoolimata H. Reemanni positiivselt iseloomustavatest asjaoludest ei võimalda H. Reemanni kuriteo toimepanemise asjaolud tema ennetähtaegset vabastamist. 19. H. Reemann toob kaebuses välja, et maakohtu määrusest ei ole arusaadav, kas asjaolu, et ta pani toime oma lähedase isiku mõrva, on kergendav või raskendav asjaolu. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul on tegemist H. Reemanni ennetähtaegse vabastamise arutamisega, mitte aga

§ 56lg 1 tähenduses karistamise alusena isiku süü küsimusele hinnangu andmisega.

Teisisõnu tuleb ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamisel anda hinnang süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaoludele üldiselt, mitte aga hinnata konkreetse toime pandud kuriteo raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Käesoleval juhul on H. Reemann toime pannud äärmiselt jõhkra isikuvastase kuriteo, s.o lähedase isiku mõrva majandusliku kasu saamise eesmärgil. Nimelt, pärast seda, kui kannatanu ei lubanud H. Reemannil enda kontolt võtta süüdimõistetu poolt soovitud summat, otsustas H. Reemann kannatanu tappa, et viimase käest kätte saada tema pangakaart koos PIN-koodidega. Selleks lõikas H. Reemann viie noalõikega läbi kannatanu kõri, pärast mida lõi noaga 20 korda kannatanut selga ja külge. Kannatanu suri saadud vigastustesse. Pärast seda süütas H. Reemann kuriteojälgede varjamiseks korteri, millega tekitas ohu teiste majaelanike elule ja tervisele. Samal päeval võttis H. Reemann kannatanu kontolt sularaha kokku 40 000 krooni. Eriliselt küüniliseks muudab toime pandu see, et H. Reemann pani eespool kirjeldatud teod toime 4 põhjusel, et tal oli tekkinud rahaline võlg seoses narkootikumide vahendamisega (vt ka käesoleva määruse p 6).

1. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega ei ole välistatud süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata jätmine puhtalt kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuvalt. Tõsiasi, et H. Reemanni esimeseks kriminaalkuriteoks oli mõrv majandusliku kasu saamise eesmärgil, viitab H. Reemanni äärmiselt kõrgetele kriminogeensetele hoiakutele. Käesoleval juhul ei kaalu H. Reemanni iseloomustavad positiivsed asjaolud üle kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuna need ei pisenda H. Reemanni osas tehtavat uue kuriteo ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest vabastada. Sedavõrd jõhkra kuriteo toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et H. Reemann on suuteline majanduslike raskuste ilmnemise korral lahendusena toime panema raske isikuvastase kuriteo, mistõttu ei ole välistatud, et sarnaste asjaolude ilmnemisel ning võimalike vabaduses eesootavate tagasilanguste korral paneb H. Reemann taas toime uue kuriteo. Sellise teo toimepanijat on võimalik kinnipidamiskohast vabastada aga vaid väga erandlike asjaolude ilmnemisel, mida käesoleval juhul kriminaalkolleegiumi hinnangul ei esine. Seega tuleb H. Reemann jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.12.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 /allkiri/ Maarika Kuusk