Obsah (12)
§ 163§ 436§ 657§ 651§ 456§ 132§ 134§ 162§ 171§ 174§ 175§ 178Tsiviilasi nr: 2-16-10572 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-10572 Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2018, Tallinn Kohtukoosseis
) § 163 lg 1 alusel seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määranud kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale on kostja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta 10% menetluskuludest kostja kanda ja 90% menetluskuludest hageja kanda ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Alternatiivselt palub kostja saata asja tagasi esimesse astmesse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palub jätta kõik apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
- Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendusi esitamata ebaõiglaselt menetluskulud
§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.
Sellega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme, sh
§ 436lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut.
- Kostja hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotuse osas arvesse võtnud, et: hagi rahuldati üksnes 10% ulatuses; kui hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk on oluliselt erinev, tuleb kulude jaotuse üle otsustamisel arvestada nõude rahuldamise proportsiooniga; hagi rahuldatud osas mõju kostjale sisuliselt puudub, mistõttu on menetlusega taotletud hageja eesmärk jäänud pea täielikult saavutamata; kostja on mittetulundusühinguks olev korterühistu, millel eesmärgiks ei ole tulu saamine, vaid mille sissemaksed tulenevad reeglina üksnes liikmete ehk korteriomanike maksetest; hageja on äriühing, mille põhimeesmärgiks on tulu teenimine; kohtuotsus vastab suures osas kostja poolt pakutud kompromissiettepanekule (s.o hageja loobub kõikidest oma nõuetest); kohtu kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel on õigluse, õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks piiratud. Vastustaja seisukoht
- Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid
§ 657lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 17. Vastavalt
§ 651lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi 4
(7)Tsiviilasi nr: 2-16-10572 kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool praegusel juhul vaidlustanud osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus
§ 456lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu otsus on määratud menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud. 18.
§ 163
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Nimetatud alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus (vt nt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18; 27.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 16). Kaalutlusõiguse teostamisel peab kohus otsuses põhjendama, miks on kohtu valitud kulude jaotamise alus kohtu hinnangul õiglane. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et praegusel juhul ei ole maakohus otsust nõuetekohaselt põhjendanud, mistõttu ei nähtu lahendist, millistest asjaoludest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellega rikkus maakohus
§ 436lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.
Samas
§ 163
lg 1 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda ning praeguse juhtumi asjaolusid arvestades oli kolleegiumi hinnangul kulude selline jaotamine põhjendatud. Kuivõrd kolleegium lõppjärelduses nõustub maakohtu määratud menetluskulude jaotusega, siis saab ringkonnakohus viidatud maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldada, täiendades maakohtu lahendi põhjendusi.
- Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus menetluskulude jaotuse määramisel eelkõige jätnud arvesse võtmata hagi rahuldamise ulatuse. Iseenesest on õige, et kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu 23.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; 11.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34). Samas ei pruugi hagi rahuldamise proportsioon olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid (vt nt Riigikohtu 27.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 17).
- Kostja on leidnud, et hageja esitas kokku 22 nõuet, millest maakohus rahuldas kaks, mistõttu tuleb lugeda hagi rahuldatuks 10% ulatuses. Ringkonnakohus kostja käsitlusega ei nõustu ning leiab, et hageja esitas praeguses asjas kaks nõuet, s.o nõuded kahel erineval kostja üldkoosolekul vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Lisaks on hageja esitanud kaks alternatiivset nõuet samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Arvestades maakohtu otsuses märgitud tsiviilasja hinda (7000 eurot), on ka maakohus lahendanud hageja peamiste nõuetena kahte mittevaralist nõuet (
§ 132lg 11 ja lg 4 p 8).
Alternatiivsed nõuded otsuses märgitud hagihinda käesoleval juhul eelduslikult ei mõjuta (
§ 134lg 1 teine lause). 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-16-10572 21. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastades ühel üldkoosolekul vastuvõetud otsustest kahe otsuse tühisuse. Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul võimalik menetluskulude jaotuse osas hagi rahuldamise proportsiooni arvestada vaidlustatud otsuste arvust sõltuvalt. Kolleegiumi hinnangul tuleb lähtuda, et hagi rahuldati osaliselt ühe nõude osas ja kuna hagi rahuldamise ulatust ei ole võimalik protsentuaalselt kindlaks määrata, siis on kõige õiglasem jätta menetluskulud
§ 163
lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi poolte endi kanda (vt ka Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 61). 22. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse seisukohaga, mille kohaselt vastab maakohtu otsus suures osas kostja poolt pakutud kompromissiettepanekule. Apellatsioonkaebuse kohaselt pakkus kostja kompromissina, et hageja loobuks hagist. Kolleegiumi hinnangul ei anna selline kompromissettepanek kohtule alust kaaluda
§ 163lg 2 kohaldamist.
23. Menetluskulude jaotuse määramisel ei saa lähtuda sellest, kas menetlusosaline on äriühing või mittetulundusühing. Samuti ei saa kostjat menetluskulude jaotamisel eelistada üksnes seetõttu, et kostja ei ole tulu teeniv ühing ja eelduslikult tegutseb hageja kasumlikult. Menetluskulude jaotuse määramisel ei hinda kohus üldjuhul menetlusosalise kulude kandmise võimet, see oleks võimalik üksnes
§ 162lg 4 kohaldamisel.
Samas ei annaks ka
§ 162
lg 4 kohaldamine käesolevas ajas alust menetluskulude jaotamiseks maakohtust erinevalt, sest see säte annaks hüpoteetiliselt aluse ainult kostja vabastamiseks vastaspoole menetluskulude kandmisest.
- Menetluskulude jaotuse üle otsustamisel ei saa arvestada hageja apellatsioonkaebuse väiteid, et hagi osaline rahuldamine maakohtu poolt oli sisuliselt ebaõige ja põhjendamatu. Menetluskulude jaotus
- Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud
§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
26.
§ 174
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 27. Hageja esitas 04.01.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 375 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3,75 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebusega tutvumises (1,5 t), kliendiga nõupidamises (0,75 t) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamises (1,5 t). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-16-10572 ilmselgelt paisutatud ebamõistlikult suureks ja ta palub jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus täies ulatuses rahuldamata. 28. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades ei ületa sellega tutvumise põhjendatud ajakulu 0,75 tundi. Muus osas on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ajakulu asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuta) on
§ 175lg 1 mõttes mõistlik ning põhjendatud.
29. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (3*100) 300 eurot (käibemaksu ei lisandu). 30.
§ 178
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 7
(7)