Obsah (5)

§ 74§ 121§ 68§ 75§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2652 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kaliyuy Tritovi (Tritov; isikukood 35609112725) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Eve Lainele süüdimõistetu Kaliyuy Tritovile määratud korras kaitse teostamise eest.
4. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Kaliyuy Tritovi kanda. Süüdimõistetu Kaliyuy Tritovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 28.04.2017 otsusega karistati Kaliyuy Tritovi

§ 121

lg 2 p 2 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 09.10.2017-10.01.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti K. Tritovi lõplikuks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1, 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui K.

Tritov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale

§ 75

lg-s 1 määratud kontrollnõudeid ja –kohustusi, elukohaga XXX, Tartu.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrati K.

Tritovile katseajaks kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 alusel hakati K.

Tritovi katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.04.2017.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ning

§ 75lg 2 p 8 alusel määratud kohustus kohalduvad K.

Tritovile alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. 10.11.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles K. Tritovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.
2. Tartu Maakohtu 24.11.2017 määrusega kuulutati K. Tritov tagaotsitavaks ja määrati, et tabamisel ta vahistada. K. Tritov peeti kinni 06.12.
3. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 07.12.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus, tühistati vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörati täitmisele K. Tritovile Tartu Maakohtu 28.04.2017 otsusega mõistetud kandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning K.

Tritovi karistusaja algust arvestati alates 06.12.

1. 4.
2. Täitmiskohtunik leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. K. Tritovi kriminaalhooldus ei kulge nõuetekohaselt. Süüdimõistetu ei täida temale

§ 75

lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid ja -kohustusi: on jätnud korduvalt ilmumata kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ei allu kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning ei esita talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. K. Tritovi suhtes kriminaalhoolduse läbiviimist takistab alkoholi tarvitamise tsüklilisusest tulenev registreerimiskohustuse täitmata jätmine. 4.2. Maakohus nõustus kriminaalhooldajaga selles, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole võimalik süüdimõistetu alkoholist sõltuvate eluviiside tõttu, mis takistavad tal

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmist ja ei võimalda täita

§ 75lg 2 p 8 alusel määratud kontrollkohustust, osaleda sotsiaalprogrammis.

K. Tritov andis vastuolulisi ütlusi töötamise kohta ja väitis, et töötamise perioodil ta alkoholi ei tarvitanud. Kriminaalhooldajale antud seletustes on ilmumata jäämise põhjused alati alkoholiga seotud. Kohtuistungil ütles K. Tritov, et joobeseisundis ta kriminaalhooldaja juurde ei lähe. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt ei ole alkoholisõltlasest isikul võimalik sotsiaalprogrammis osaleda. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetust olenevalt tema eluviiside tõttu sobiv ega täida resotsialiseerumise eesmärke. Karistus tuleb täitmisele pöörata. Resotsialiseerumist toetavaid tegevusi on võimalik kohaldada karistuse kandmise ajal. Määruskaebus

1. Tartu Maakohtu 07.12.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse, jätta K. Tritovile mõistetud karistus täitmisele pööramata, tühistada süüdimõistetu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ning lugeda vahi all viibimise aeg ärakantud karistusaja hulka. 2 5.
2. Kaitsja hinnangul ei ole kahtlust sellest, et süüdimõistetu alkoholi probleem on kontrollnõuete rikkumise põhjus. Seda on süüdimõistetu ka ise tunnistanud. Rikkumistele oleks pidanud kriminaalhooldaja juba varasemalt reageerima. Kuna kohtuistungil osales kriminaalhooldaja asendaja, siis jäi teadmata, miks rikkumistele varem ei reageeritud. 5.
3. Ei ole teada, mida kriminaalhooldaja tegi selleks, et tagada K. Tritovile sotsiaalprogrammis osalemine. Istungil osalenud kriminaalhooldaja väitis, et sotsiaalprogrammi ei saanud kavandada, kuna süüdimõistetu ei ilmunud kriminaalhooldajaga kokkusaamisele. Seega ei saa ka väita, et alkohol oli sotsiaalprogrammi läbimisel takistuseks. 5.
4. Kui süüdimõistetul on probleeme alkoholiga, siis oleks võinud talle määrata täiendava lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi. Kohtul on võimalik pikendada katseaega või määrata isikule ravi. Maakohus jättis põhjendamatult need variandid kaalumata. 5.
5. Kui K. Tritovile mõistetud karistus täitmisele pööratakse, siis jääb tema 92-aastane ema abita. Ema kinnitas pojaga head läbisaamist, vaatamata ema suhtes toime pandud kuriteole. Poja karistuse täitmisele pööramise tõttu jääb ta raskesse olukorda.
6. Tartu Ringkonnakohtu 04.01.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 11.01.
7. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukoht ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata. Määruskaebus jääb edutuks.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Tritovi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita talle pandud kohustust ning määruskaebuses on välja toodud üksnes süüdimõistetu osas ennastõigustavaid väiteid ning on kogu raskuskese asetatud kriminaalhooldaja väidetavalt mittekorrektsele töötegemisele. Väited, et süüdimõistetul on olnud algusest peale probleeme alkoholiga ja ta ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud, näitab tema suhtumist mõistetud karistusse ning kriminaalhooldusesse. Süüdimõistetu osas ei ole võrreldes maakohtu menetlusega välja toodud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse seada kahtluse alla maakohtu järeldused ning asuda seisukohale, et süüdimõistetu suudab muuta oma käitumist ning asub korrektselt täitma kriminaalhoolduseks määratud kohustusi, ei seda katseaja pikendamisel ega ravile määramisel. K. Tritovi siiani hoolimatu suhtumine kriminaalhooldusesse ei anna kohtule alust veendumuseks, et katseaja pikendamine või ravile määramine oleks piisavalt mõjukas süüdimõistetu suhtumise muutumisele. Isik on teadlikult eiranud käitumiskontrollinõudeid. Isikule olid teada kriminaalhoolduse nõuded, tema õigused ja kohustused, ka asjaolu abivajavast emast, kuid see ei takistanud tal jätta käitumiskontrollinõudeid täitmata. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et K. Tritovi käitumist saab põhjendada kriminaalhooldaja tegevuse või tegevusetusega. Kriminaalhooldust ja selle ajaks määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid või süüdistada kriminaalhooldajat. Katseaja pikendamine või täiendava lisakohustuse määramine ei ole käesoleval ajal enam aktuaalne. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, ei 3 ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid K. Tritovi nõudeid ja kohustusi järgima.
10. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise eest 5 pooltunni ulatuses summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud üksnes osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu, on põhjendatud kaitsjatasutaotlus rahuldada kokku 4 pooltunni ulatuses, s.o summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb K. Tritovil hüvitada E. Laine kaitsjatasu 96 eurot.
11. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
12. detsembri 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas