1-17-3994/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-3994 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kaitsja Arvo Suuban (määratud korras) Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid S Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S K, isikukood xxxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 21.07.2014 ja lõpp 19.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.01.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada S K tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 25.04.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o. 19.01.2020 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla III üksuse juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada S Ki suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või õppima või võtta end Töötukassas arvele ühe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist; läbida xxxx 10-kuuline alkoholi ja narkootikumide sõltuvusest taastumise programm. S K vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista S Kilt menetluskuluna riigituludesse 88,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK AS), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99917700029854, selgitusse märkida: „1-17-3994, S K, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 88,80 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt süüdimõistetu S Ki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, S Kile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S K tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.04.2017 otsusega KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.01.2015 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes S Kile liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.07.
4. S Ki on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Praegune kuritegu on vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ja avalikus kohas üldnõuete rikkumine (lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamine).Varasem kuritegu oli kehaline väärkohtlemine ja vägistamine. S Ki kuritegusid iseloomustab impulsiivne ja mõtlematu käitumine. 2 Tulenevalt S Ki ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes temale lisakohustuste määramisega ning katseaja ja käitumiskontrolli pikkusega kuni karistusaja lõpuni s.o. 09.01.2020 ja isiku allutamisega sõltuvusravile. Kohtuistung S K taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on väga usklik inimene ja käib kirikus ning talle on selgitatud, mida xxx programm endast kujutab. Kõigepealt tahab lõpetada abikoka eriala ja minna tööle, siis vaatab edasi. Selgitas, et motivatsiooniprogrammist langes sellepärast välja, et närvid ei pidanud suurele pingele vastu, kuid nüüd on seal tagasi ja loodab endale varsti teleka saada. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et arvestada tuleks kinnipeetava alaealisust ja seda, et isik on viibinud vanglas juba 3,5 aastat, mis on alaealise jaoks väga pikk aeg. Individuaalprogramm on täies mahus läbitud, vähemalt 10-ks kuuks saab elama asuda xxxx ja hiljem on võimalik sealviibimist pikendada, ka võib kõne alla tulla isiku suunamine täiskasvanute hoolekandesse. S K on motiveeritud end muutma ning tahab tegeleda oma probleemidega. Kaitsja palus kohtul kõike eelnevat arvestada ja S K tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et S Ki saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et S Kile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetul on võimalus asuda elama xxxx, kus talle pakutakse majutusteenust ja nõustamisteenust ning võimalust osaleda 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Xxxx nõustaja sõnul on S K näidanud üles valmidust võtta vastutus mineviku eest ning pühenduda püsivate muutuste loomisele oma elus. Isiku edasine elukäik sõltub vangla hinnangul spetsialistide arvamusest ning võimalik on tema suunamine täiskasvanute erihoolekande teenusele. Ema juurde elama asuda kinnipeetav ei saa, kuna emaga elab tema alaealine õde, kes on kannatanu. 3 Kinnipeetava lähedaseks ongi tema ema, kellega läbisaamine on hea, suheldakse telefonitsi ja kirja teel. Ema on poega seni ka rahaliselt toetanud. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isik on vangistuses omandanud põhihariduse, on läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, „Uus suund“, on läbinud põhjalikud vestlused perekonna väärtuste, kuritegeliku käitumise ning väärtushinnangute kujundamise, impulsiivse käitumise tagajärgede jne teemadel. Kinnipeetav on regulaarselt käinud ka psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttudel ning tegelenud oma tervise ja vaimse seisundi stabiliseerimisega, kuna esinevad turvalisuseriskid (suitsiidirisk ja enesekahjustamise risk). Ka läbis isik suitsetamisest loobumise nõustamise, mille tulemusel jättis suitsetamise, töötab majandustöödel ja omandab kutseõppes abikoka eriala. Seega on S K vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Märkimisväärne on ka see, et alates 01.05.2017-03.09.2017 osales S K noortele suunatud motivatsioonisüsteemis ja hea käitumise eest teenis välja erinevaid preemiaid, sealhulgas viibis väljaspool vanglat ja külastas järelevalve all oma pereliikmeid. Alates 03.09.2017 ei osale aga motivatsioonisüsteemis oma halva käitumise tõttu. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et S K on alates kolmandast eluaastast olnud psühholoogide ja psühhiaatrite vaateväljas. Ta on olnud kahel korral xxxx (2011 ja 2012.a.) ja talle on määratud raske puue ning erinevaid diagnoose, mis pärsivad normaalset käitumist ja tähelepanuvõimet. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, samuti on tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega: alkoholi hakkas kinnipeetav tarvitama 9-aastaselt, ka kangemat alkoholi, kanepit ning Spice tarvitamist alustas 11-aastasena, tarvitades seda mitmel korral päevas, amfetamiini on paaril korral tarvitanud alates 13.eluaastast, LSD tarvitamist alustas samas vanuses ja tarvitas umbes 3 korda kuus. Lisaks täheldati 2012.aastal, et isik nuusutab gaasi ning bensiini. Ennetähtaegse vabanemise korral on S K nõus tegelema oma sõltuvusprobleemidega. Vangla hinnangul püüab S K hoiduda reeglite ja korra rikkumisest, kuid alati see ei õnnestu. Siiski on rikkumisi võrreldes varasemaga jäänud vähemaks. Omapead kinnipeetav aga sellega toime ei tule, ta vajab tuge ja abi negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks ja kriminaalsest käitumisest loobumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S K vajab kindlaid reegleid ja keskkonda toimetulekuks. Tema puhul on xxxx just see keskkond, kus on kindlad reeglid ja ta saab õppida eluks teatavaid toimetulekuoskusi, ka saab ta seal toetavaid vabanemisjärgseid teenuseid ühiskonda sulandumiseks. Vanglas sotsiaalprogrammide läbimise tulemusena omandatud sotsiaalsed oskused vajavad samuti rakendamist ja kinnistamist igapäevaelus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas ja seda olukorras, kus tegemist on alaealise isikuga, kes on motiveeritud muutma oma käitumist ja tegelema oma tervise stabiliseerimise ning sõltuvusprobleemidega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et S K kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuse määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5