1-12-9573/236

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2018 1-12-9573 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Mati Kartau Indrek Kruuvi (isikukood 38007304223) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Indrek Kruuv Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega tunnistati Indrek Kruuv süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus
9. aprilli
10. Vangistuse lõpptähtpäev on
11. aprill
14. novembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Kruuvi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud I. Kruuvi vabastamist.
15. Viru Maakohtu
16. detsembri
17. a määrusega jäeti I. Kruuv karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohus tõi I. Kruuvi positiivselt iseloomustava teabena välja, et süüdimõistetu on läbinud keevitaja ja tisleri õppemooduli, osalenud vangistuses sotsiaalprogrammides, tal on lähedaste toetus ja vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas arvestas kohus, et I. Kruuvil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest. Viimast karistust kannab ta tapmise eest. Süüdimõistetul on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli on tööst keeldumise ja üks kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Distsiplinaarkaristused näitavad, et isikule vangistus ei ole veel eesmärki saavutanud – isiku käitumine ei ole paremuse poole muutunud. I. Kruuvi lähedaste hulka kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega inimestega suhtlemine ei aitaks kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb alles viie aasta pärast. Kohtul ei kujunenud veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid saavutatud ja et isik ei paneks vabaduses enam toime uusi kuritegusid. I. Kruuvi käitumist ei ole praegu võimalik korrigeerida õiguskuulekuse suunas kriminaalhoolduslike vahenditega. I. Kruuv on varem kriminaalhoolduse all olles pannud toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise risk on vägagi oluline. See tuleneb isiku varasemast käitumisest – korduvad karistused, pikaajalised vangistused, mh esimese astme kuriteo eest. Samuti viitab sellele isiku käitumine vanglas – korduvad olulised distsipliinirikkumised. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Kruuv, kes palub maakohtu määruse tühistada. I. Kruuv ei nõustu vangla iseloomustuses toodud riskiprotsentide määramise metoodikaga. I. Kruuvi hinnangul on vangla koostatud riskiprotsendid uue kuriteo toimepanemise ohu kohta määratud usuliste veendumuste, rassi, juuksevärvi, päritolu, sissetuleku, keeleoskuse jmt mitteõiguspärastel alustel. Kuna maakohus ei rahuldanud I. Kruuvi taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks, ei hinnanud maakohus tõendeid korrektselt. Jättes vanglalt täiendava arvamuse küsimata, ei tuvastanud kohus olulisi faktilisi asjaolusid, mis mõjutavad I. Kruuvi vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
19. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. aprilli
22. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Viru Maakohus on vaidlustatud määruses vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades I. Kruuvi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures ei ole kohus jätnud I. Kruuvi ennetähtaegse vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega pole ringkonnakohtul ka alust maakohtu määrust tühistada.
23. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
24. I. Kruuvi hinnangul ei ole arusaadav, milliste kriteeriumite alusel on vangla määranud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta käivad riskiprotsendid. Seetõttu ei tohiks kohus vangla arvamusega arvestada. Ringkonnakohus nõustub, et vangla protsentides väljendatud riskihinnangut selle kohta, millise tõenäosusega paneks I. Kruuv vabaduses toime uue kuriteo, ei saa I. Kruuvi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. (Vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu
25. oktoobri
26. a määrus asjas nr 1-16-6652, p 15 ja
27. oktoobri
28. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23) Samas ei olegi maakohus I. Kruuvi retsidiivsusriski hindamisel vangla 2